Mul on kodus tšintšilja. Ja talle panndi nimeks Kelly, aga mina kutsun teda Tipsutupsuks. Oi jummal, ta on õudne näriline, ta on mul palju asju ära närinud. Nt raha, õpiku, õpinguraamatu.
On küll lemmikloom. Ta sai oma nime ühe kirjaniku kohta. See kirjanik on Agata Kristi ja koera nimi on Krista. Oh lugusi on palju, aga paberit on vähe.
Jah, mul on oma lemmikloom ja selleks on musta värvi koer Pätu, kellele mina ise panin Pätu nimeks, kuna ta oli sellise armsa näoga. Temaga saab alati nalja, sest talle meeldib mängida ja ta on hästi aktiivne.
Mul on palju lemmikloomi. Üks neist on minu kass Kera. Ta sai endale nimeks Kera, sest ta saba on rõngas ja ta käib 24/7 nii, et saba on keras, sellest ka nimi. Kui ta väike oli, magas ta algul toas. Kui ema keelas teda sisse lasta peale seda, kui ta kolm korda mu voodisse oli kakanud ja vaibale pissinud, sellepärast ööbib ta nüüd väljas.
Mul on lemmikloomaks kaks kassi. Me panime talle nime eelmise kassi järgi, ainult väikese muudatusega - Otu-Totu - ja teisele kassile sai nimi pantud välimuse järgi ehk Laigu.
Mu lemmikloom on koer. Kui ta sündis, oli ta ainuke, kes ellu jäi viiest kutsikast, nii ma paningi talle nimeks Vaprake. Kui ta oli veel väike kutsikas, siis talle meeldis väga närida. Kui ma hommikul hakkasin kooli minema, siis ma avastasin, et mu kõige armsamatesse teksadesse on ta põlvedele augud sisse närinud. Vaprakese peale ma ei vihastanud, sest muidu oleks voodi alla läinud, kui tema peale karjud, ning sealt ta enam välja tulla ei taha.
Minu lemmiklooma nimi on Hallivatimees. Selle nime sai ta selle järgi, et ta ronis korstnasse. Ema pidi pliidi juurest ühe kivi ära võtma, et teda sealt kätte saada. Kui kass oli kätte saadud, siis ta oli halli värvi ja karvkate oli pehme. Selle järgi saigi ta endale nime.
Jah, lemmikloomi on mul palju: kaks hobust, kolm merisiga, üks küülik. Hobustel olid juba nimed, merisigadele panin koos sõbrannaga nimed ja küülikule mõtlesin ise välja.
Mul oli oma lemmikloom (kass), aga ta jooksis ära. Nimi oli tal Musi, mille pani talle mu tädi. Talle meeldis nurga tagant jala otsa hüpata või teele ette, aga ta ei teinud haiget, talle meeldis nii mängida!
Mul on lemmikloom - koer Bosse. Oma nime sai ta vist "Bullerby lastest" (raamat). Bossele meeldis kurjasid naabrikasse minema ajada. Ta pidas tähtsaks oma perekonda (meid) ja meie teisi koduloomi (kasse). Tihti istusid kassid Bosse selja peal ja lõid nurru. Bosse ei julgenud iitsatadagi. Ta sõi peenra pealt kurke ja maasikaid. "Harvendas porgandeid" - tiris viis porgandit välja ning sõi nad ära. Bosse suri mõni päev pärast seda, kui ta autolt löögi sai. Käisin suusatamas ja mul kästi Bosse kaasa võtta. Bosse aga oli vana ja ei kuulnud, kui auto tuli. Lonkides läksime koju, kuid koju jõudes oli ta juba väsinud. Ta jäi järjest haigemaks ja loomaarst soovitas ta magama panna. Isegi vend Hispaaniast tuli kohale ja korraldas Bossele uhked matused. Ta ehitas talle ilusa uhke kirstu ja pani toreda kivi talle päitsesse. Nüüd viin iga kord, kui maale lähen, Bosse hauale lilli.
Mul on oma lemmikloom - koer. Tähendab, ta oli. Teda ei ole enam pool aastat, sest ta suri vanadusse. Ta nimi oli Tipsi ja ta oli krants. No La Kraants! See oli ta tõunimetus. Ta sai kusagil 17 aastat elada, aga koera aastates on minu arvates seda veel rohkem. Oma nime sai ta vist vanaemalt. Ma täpselt ei mäleta, aga tean seda, et ta toodi ühel külmal talvepäeval mu vanaema juurde kinda sees, sest ta oli nii väike. Ega ta väga suureks kasvanudki. Aga ta oli kohutavalt laheda karvaga - mustavalge kirju nagu väike lehm. Mul on nii kahju, et teda enam ei ole, sest ta oli maailma parim koer. Vahepeal olid mul ka hästi erilised lemmikloomad - raagritsikad. Bioloogia õpetajal olid munad ja ta pakkus mulle neid ja ma loomulikult võtsin vastu. Nad ei tahtnud muud hoolt, kui paari nädala tagant värsket kapsalehte. Suurepärased loomad ja vähe hoolt nõudvad. Aga nendega juhtus õnnetus - ma unustasin nad päikese kätte ja purk kuumenes üle ning nad kõrbesid ära. Nad olid väga ägedad! Ma ei ole eriti lemmiklooma inimene, sest mul on väga vähe aega ja nad jääks unarusse.
Mul on palju lemmikloomi. Kolm koera (Kärri, Pontsu, Krissu) ja neli kassi (Liisa, Juss, Jass ja Betti). Nii palju ma mäletan, et Liisa sai oma nime laulu järgi.
Mul on lemmikloom - merisiga Mummu. Sain ma ta endale 13. sünnipäevaks oma sõbrannalt Maretilt üllatuskingitusena. Nime panin ma talle otsekohe, kui teda nägin. Tundsin, et ta on emane ja ta nägi nii nunnu välja, et see nimi kohe hüppas mu suust välja. Tema küüsi on näiteks täiesti võimatu lõigata, kuna ta hakkab nii meeletult ruigama ja siplema ja siis võib isegi vihahoos hammustada. Seega peame teda ohjeldama kuidagi teda rätikusse mässides ja ühe käpa välja jättes.
Mul on koer (mops) ja siiami kass. Kassi nimi on Muki. Me ei tahtnud talle tavalist nime panna ja otsustasime hoopis koera nime talle panna. Kuna koer on kassiga samat värvi, siis otsustasime talle sarnase nime panna. Koera nimi on Nupi. Koer on meil väga lõbus, aga rumal. Ta kukub tihti tiiki ja siis peab sealt välja ujuma. Tihti on ta õhtuti väga energiline ja kappab majas ringi nagu jänes ning ajab lillepotte pikali. See on väga naljakas.
Mul on kass, ta nimi on Kiki. Ma ei tea, kust ta oma nime sai, aga majja tõi mu õde ta. Algul nii, et ta peitis ta oma tuppa ja pärast harjusid kõik ära, et ta meil siin on. See kass on küll 14 a, kuid suudab aiast kõik koerad ära ajada. Siiski kiusavad teda linnud. Ta kardab vett, kuid tahab käia voolava kraani all joomas.