Mul endal oli kuldkala, aga ta suri ära ja ta nimi oli Kupi, õde pani selle nime. Kuna tädi elab praegu minu ja vanaema juures, siis meil on tädi kilpkonn. Tema on Kilbu, see nimi oli juba eelmistelt omanikelt ja ma ei tea, kuidas talle nimi pandi.
Kronis Queen Merry II, saksa lambakoer, Euroopa meistri tütar. Sai kahe aastaseks 10. aprillil. Üritan temaga võimalikult palju tegeleda, to be honest. Oskab istuda, käsu peale hüpata, lamada. Teab käskluste "Ei!" ja "Siia" tähendust. Ta on mul pätt ka. Nii kui värav kogemata hooletuse pärast lahti jäi, kasutas tema võimalust ja jooksis aiast välja. Söök on tal küll hull :D
Hetkel on mul kodus saksa lambakoer Ressi ja kass Sossu. Nimed tulid suht mõlemad minult. Kuidas ma leiutasin nime Ressi, vot seda ei mäleta. Sossu tuli mulle pähe siis, kui klassiga Tšehhi läksime, siis tuli ka lambist selline nimi pähe. Mäletan, kui me Ressi alles saime. Ta oli siis selline hästi väike, nagu mõmmibeebi. Ema ütles, et teda ei tohi väga ära hellitada ja öösiti kaissu võtta, kuid salaja võtsin ikka :P Ressi eriti Sossut ei salli. Kaklevad pidevalt, kuid Sossul suht savi. Ärritab ikkagi Ressit nii kaua, kuni peksa saab XD. Siis pean jälle kasuisaga neid lahutama jooxma.
Mul on kass, kelle nimi on Jasper. Ma leidsin talle nime internetist. Suviti toob ta akna kaudu alati hiiri tuppa ja siis on tükk tegemist nendest lahti saamisega. Kui ma ta toast keldrisse lasen, siis kui talle tsau ütlen, siis ta nagu alati vastaks mulle. Hommikuti, kui tavaliselt ema võileibu teeb, siis neid ei tohi ilma järelvalveta lauale jätta, sest siis on kass kohe platsis. Jasper läheb segaseks, kui tunneb liha lõhna. Ta on ka üsna salakaval. Ühel hetkel nühib ennast vastu säärt või kätt ja nurrub ning teisel hetkel on küüntega ja hammastega käes kinni. Tema enda saamise lugu on ka omamoodi naljakas. Ma olin täiesti kindel, et isa ei luba mul kassi võtta ning seetõttu küsisin vaid ema käest. Sel hommikul, kui klassiõde pidi mulle kassi tooma, ütlesin seda ka isale. Ta oli nii vihane, et seda tema selja taga tegin, kuid siiski hoolib ta kassist väga.
Mul on koer Roi. Tõime ta Haapsalust. Seal oli Seeksidel koer nimega Roi ja meie auto numbri tähed on RAI ja siis mulle hakkas see nimi Roi meeldima, Mina õpetasin ta läbi ula-ula rõnga hüppama päris kõrgelt. Ja nüüd, kui mu koer tahab küla peale hulkuma minna, siis ta läheb üle aia ning peale seda üle värava.
Mul on lemmikloomaks tšintšilja, kelle nimi on Krudi/Krutsa. Ta nimega on selline lugu, et kui me teda omale koju tooma läksime, arutasimegi selle üle, mida talle nimeks panna ning ma hüüatasin: "Nagunii on nad talle juba mingi Krudi nimeks pannud!" Ema arvas selle peale, et see on täitsa tore nimi ja see hakkas mullegi meeldima. Temaga seoses mul mingeid ülihuvitavaid lugusid ei meenu, kuid tal on omadus võõraste peale imelikku häält teha ja uriini pritsida, nii mõnigi on niimoodi tervitatud saanud.
Minul on kodus kass Fredi. Tegelikult ma panin talle Frederik nimeks, aga kutsume teda aint Frediks. Ta on alles 8-kuune. Kui me ta koju tõime, vaatasin talle otsa ja ütlesin, et ta on täiesti Fredi nägu. Ja nii saigi. Ta on selle lühikese ajaga igasuguseid trikke teinud. Kõige rohkem meeldib talle palli ära tuua, kilekotis või karbis istuda, rõdule ronida.
Mul on dobermanni koer ja ta nimi on Adell. Ma ise ei saanud talle nime valida, kuna kutsika omanik pani talle nime ära, kuna tal oli pass vaja teha koerale. Mu sõbrad alati norivad, kui nad minu poole tulevad, et paneme Sardelli vardasse. Adell-sardell :S. Mulle see eriti ei meeldi, kuna see ei ole minu süü, et mu koeral selline nimi on. Aga noh mul savi.
Kodus mul loomi ei ole, aga maal on küll ikka koer olemas. Ta nimi on Muri, sest see on hea lihtne nimi ja ta ongi täitsa Muri nägu. Ta on hästi kaval koer, sest talle meeldib alati asju näpata ja siis nendega eest ära joosta. Temaga saab alati palju nalja.
Mul on koer. Nimi on tal Rocki. Nime sai ta endale suht lambist. Mõtlesin, et võiks talle sellise nime panna. Lugusid pole tema kohta ka väga kirjutada. Üks kord ta lohistas mind enda järel, kui kassi taga ajama hakkas. Ta on suhteliselt tugev ja suur koer.
Mul on kodus kolm kassi: Susli, Flurry ja Rosamunde. Susli nimi oli algselt Rupsik, aga tõesti ei tea, kuidas see hiljem muutus :D Flurry nimi tuli sellest, et nägin telekast reklaami, kus näitas McDonaldsi jäätist vms, mille nimi oli McFlurry :D Rosamundega on üldse keerulised lood. See on kuldne kesktee Rosalindest ja Klaaramundest =D
Mul on kodus kaks kassi ja koer. Koera nimi on Willy, mis oli minu valitud. Võtsin selle aabitsast. Kuna koer oli ise ka hästi karvane, siis sobis see talle küll. Tavaliselt mõtleme loomadele nimed peast. Willyle meeldib joosta oma mänguasjade järgi, kui me seda viskame. Mulle endale meeldib see, kui isa hoiab ta lelu hästi kõrgel ja siis Willy peab hoogu võtma ja hüppama, et seda kätte saada. Hüppe ajal on naljakas kõrvalt vaadata, kuidas tal jalad ja tagumine ots hakkavad veidralt liikuma. Kui ma temaga jalutamas käisin, siis oli sõbranna ka kaasas. Willy mänguasi ka. Siis ma andsin jalutusrihma sõbranna kätte ja viskasin Willy lelu. Loomulikult hakkas Willy kohe jooksma ning sõbranna lendas rohu sisse pikali. Esialgu ma naersin kõrvalt, siis tuli meelde, et koer saab ju vabalt joosta. Muidugi ma jooksin kohe talle järele, et ta päris minema ei jookseks.
Mul on lemmikloomaks rott, ta nimi on Näpster ja selle nime sai ta ühe filmitegelase järgi. Kui ma olin endale roti saanud, siis paar nädalat hiljem pääses ta kuidagi puurist välja ja näris vanaema püksid lõhki.