Mul on kaks kassi Miki ja Kirri. Kirri on juba päris soliidses eas kass ja tema nimepanekut ma ei mäleta. Küll aga Mikile panin nime mina. Ma tahtsin talle kohutavalt nime panna ja kuna ma lugesin palju Miki Hiire koomikseid, siis saigi tema nimeks Miki. Lugusid temaga seoses mulle meelde ei tule.
Mul on kaks kassi. Ühe nimi on Bläki ja teist kutsume me igasuguste nimedega, nt Pätu, Kiisu, Kass, Kurr, Miisu. Teisel kassil pole kindlat nime, kuna see kass on tõeliselt ulakas, koguaeg teeb pahandusi. Ükskord oli nii, et see kass öö läbi ainult madistas jooksis mööda tube ringi, hüppas laudadele ja kapi peale ja üleüldse kolistas nii, et magada eriti ei saanud. Siis hommikul, kui meie õega hakkasime kooli minema, küsis ema, et miks kass nii hirmsasti kolistas öösel, siis läks ema magama tagasi. Natukese ajapärast kuulsime tema toast kisamist. Ema karjus, et ta voodis on vist hiir. Siis läksime kõik sinna ja mingit hiirt polnud. Järsku hakkas ema tekikott liikuma ja teki sees ehk tekikoti sees oli hoopis hiir. Kass oli öösel seda hiirt taga ajanud ja hiir oli ema tekki pugenud.
Mu lemmikloom on mu kass Aadu. Ta sai nime nii, et mu issi kutsus kogu aeg eelmiseid kasse Aadudeks ja siis me otsustasimegi kassile Aadu nimeks panna. Ma mäletan, kui ta väike oli, siis ta puges kogu aeg öösel mu kõrvale ja hakkas hullult mu nägu lakkuma.
Mul on viis lemmiklooma kodus, aga minu omad neist on kolm: üks kass, kelle nimi on Älli, temaga oli siuke lugu, kui teda ei olnud veel, et mul ei olnud ühtegi lemmiklooma ja siis ma ütlesin emmele, et mu parima sõbranna kass ootab poegi, et kui ta pojad saab, siis võtame ühe endale. Emme ütles, et tema tahab ainult halli emast kassi, et muud ta ei taha. Ja ennäe imet! Kuu aja pärast sündiski emane hall kassipoeg, mille me endale saime! Ma läksin kahe nädala pärast oma sõbra juurde ööseks ja järgmine päev tõi isa mind koos kassipojaga koju! Kui ma koju jõudsin oli emmel ja mu õel nimi valmis mõeldud, õigemini õel, ta valis Ällile nime ühe multika järgi ja nii see temale jäigi. Siis on mul veel kaks jänest, üks on isane Vurruke, ma teadsin juba enne tema kätte saamist, et ta nimeks saab Vurruke. Teine jänes on Vurrukese poeg, eelmine kevad mina ja mu parim sõbranna paaritasime oma jäneseid, tema jänes oli emane ja minu jänes isane, ma viisin oma jänese sõbra juurde ja järgmine päev tõin koju tagasi - kuu aja pärast oli seitse väikest jänesepoega, millest mina ühe endale sain. Tema nimeks panin Tinky-Vinky. Vurruke on samuti halli värvi, aga Tinky-Vinky on valge, pruunide laikudega.
Mul on koguni kaks lemmiklooma - koer ja kass. Koera nimi on Bimbo, ja seda ma ei tea kust ja kuidas ta selle nime sai, keegi igatahes mõtles ja panimegi selle nime. Kassi nimi on Lõvi ja selle nime on ta saanud oma kiskjalisuse järgi. Ta on vahel nii armas ja siis järsku muutub kurjaks. Talle meeldib kohutavalt palju ronida, ronib kapi otsades, ronib kuidagi ahju otsa ja magab siis seal, mööda kardinaid on ja ronib siiani. Me saime ta umbes detsembris ja me ei tahtnud teda õue külma kätte lasta, kuid kui ilmad soojemaks läksid, sai ta korraks välja, ja nüüd on nii, et kui keegi ukse juurde läheb, tormab tema ka ruttu ukse juurde, et õue saada. Talle meeldib väga õues olla ja uusi kohti avastada. Kui ma üks kord läksin poodi, siis ta tuli järgi, kuid kodutee otsast ta edasi ei julgenud tulla, hakkas seal vinguma. Igatahes väga-väga toredad ja armsad loomad, armastan neid väga, olen mõlemad nii ära hellitanud.
Kuna ma elan maakohas on mul palju lemmikloomi olnud. Enamus neist ikka koerad. Koer on inimesele truu. Ja ma ei saa väitagi, et mingi muu loom poleks. Kuid minule kõige lähedasemad on koerad ja hobused ning ka haid. Koeri on olnud mul üpris palju. Minu kõige esimene koer oli rotveiler. Ada oli ta nimi. See koer oli tõeline sõber, ta käis igal pool minuga: oli minuga nii mures kui rõõmus, mängis minuga. Väidetakse, et rotveilerid pole eriti sõbralikud, kuid tema oli. Ma olin alles viiene, kui tema saime. Ta oli tore koer ja temaga on mul palju mälestusi. Näiteks seegi, kui läksime isa ja emaga koos paadiga järvele ja Ada ujus paadile järgi. Ei tahtnud mind üksi kuhugi lasta. Hetkel on meil perekonnas kaks koera. Üks on kaukaasia lambakoer ja teine on dalmaatsia. Dalmaatsial on paberid ja lambakoeral mitte. Dalmaatsia on Chris-Charat. Kutsume teda tavaliselt Krissuks. Kuid kui ta pahandust teeb, kutsume täisnime pidi. Siis ta saab aru, et on midagi kurja teinud. Teise koer nimi on Roki. Koertega armastan ujumas käia, kuid Roki on juba vanem koer ja armastab kaldal olla. Kuid Krissu jookseb ja möllab veel. Talvel jalutan nendega lumises metsas. Või käin jooksmas nendega. Nad on meil suhteliselt õuekoerad ja elavad õues kuudis. Hobused on mulle meele järele sellepärast, et ma tegelesin aasta otsa ratsutamisega. Kuid kuna see ratsafarm pankrotti jäi, jäid ka minu treeningud pooleli. Mulle lubati hobune osta, kuid kuna mu treeningud jäid katki, kadus ka see mõte kuhugile ära. Haid meeldivad mulle nende olemuse poolest. Olen vaadanud palju hai-filme. Tõsielu filme ja ka filme, kus on haisid kasutatud. Need on minu jaoks põnevad. See loom iseenesest on kiskja ja samas ma kardan teda, aga samas on ta põnev ja ma tahaksin rohkem teada ja veel rohkemgi uurida nende kohta, nende käitumise ja olemise kohta. See on huvitav. Nad ründavad küll inimesi vahel. Kuid me võiksime uurida, kuidas me ise saaksime sellest veel rohkem hoiduda jne.
Minul on koer Berta Taana. Kui me ta varjupaigast võtsime, läksime me kohe minu sõbra poole, aga tal polnud siis nime. Seal oli ka minu tädi ja tema ütles, et temale meeldib Berta ja mulle meeldis Taana, nii sai ta nimeks Berta Taana. Ükskord, kui mul oli sõber külas ja me lihtsalt lollitasime ning kõikusime tooliga, oleks juhtunud õnnetus. Tooli alla oli pugenud minu väike üheaastane õde. Ja me hakkasime tooliga kukkuma ning kui Berta poleks tooli alla tulnud, poleks mul enam õde võib-olla ja seepärast olen ma Berta Taanale eluaeg tänulik.
Mu lemmikloom on koer ja ta nimi oli Tuks. Mina mõtlesin oma perega selle nime. Ma mängisin temaga, kui ma käisin lasteaias. Kui ta veel elas, siis ta vedas mind kelguga.
Lemmikloom on mul küll. Kass, ning ta nimi on Nupsu. See nimi tuli talle lihtsalt. Ta oli lihtsalt nii nunnu. Nagu natuke roosakas. Hästi väike oli, silmad olid alles pähe vist tulnud. Kui me ta alles saime, siis jäi tihti ta oma söögikaussi magama ning siis oli ta nägu üleni toiduga koos.
Minul on kodus lausa kolm lemmiklooma: koer Morgan ja kaks kassi - Miki ja Minni. Niisiis Morgan on viie kuu vanune ja me võtsime ta kahekuuselt. Kui me ta koju tõime, siis me nuputasime ja nuputasime, kuni tuligi selline nimi, et see võiks ollagi selle koera nimi. Ja kusjuures, see nimi on väga ilus ja see sobib talle! Kassid aga said nime selle järgi, et olime kuulnud selliseid nimesid ja siis panimegi neile sellised nimed! Tundus, et need olid just nende nimed!
Minu lemmikloomad on kassid. Kui minul poleks kassi, oleks mul igav. Minu kõige armsam kass on Sonja, ta tuli meie ukse taha hulkuva kassina. Ta käis meie ukse taga ja mina andsin talle salaja süüa. Hiljem rääkisin emale, et äkki võin kassi endale võtta, ema oli nõus, aga isa ei lubanud. Kui isa läks tööle ja paar päeva koju ei tulnud, võtsime kassi tuppa. Kui isa tuli koju, ei olnud temal enam midagi öelda. Hiljem hakkasin kassile nime mõtlema, aga kuna ma olen seebikate fänn ja seal jooksis üks film, kus oli ühel naisel silm katki nagu minu kassilgi ja selle naise nimi oli Sonja, ja mina panin selle nime oma kassilegi - ta on mustvalge kirju nagu lehm ja emane. Hiljem sündisid tal lapsed: kaks emast ja kaks isast, nendele panin ka eesti staaride nimed. Tüdrukutele Karmen ja Janne, poistele Koit ja Mikk. Ükskord mõtles õde, et tahaks endal ka kassi, aga isast. Nii saimegi tädilt isase karvase kassi ja õde pani kassi nimeks Fredi. See nimi tuli õele pähe, kuna talle meeldis kunagi poiss nimega Fredi. Kui ma võtsin Sonja ööseks kaissu oli hommikuks nägu lõhki ja nüüd on mul silma all arm. Aga kassile ma midagi ei tee, kuna ma armastan kasse.
Jah, mul on lemmikloom. Ta sai oma nime mu eelmise kassi nime järgi, mu eelmine kass oli Valter, aga ta suri. Öeldakse, et kassid ei näita oma haigust välja, meie kass ka ei näidanud. Arstid ütlesid, et see haigus on juba väiksest peale olnud. Ma nutsin, kui ta ära suri. Aga mõne aja pärast saime uue kassi ja ta on siiami kass. Ema ja isa ostsid ta 300.- eest. Temale panime nimeks VILLU - nii ta oma nime saigi. Minu kassile meeldib väga mängida, süüa ja logeleda. Ühel päeval mu kass äratas mind üles, ta tõmbas mult hammastega teki pealt ja hüppas kõhule, siis ma kohe ärkasin. Ma mõtlesin -mis nüüd lahti. Ma taipasin, et olin kooli hilinenud, aga õnneks ainult 20 min. Ma helistasin kohe klassijuhatajale, et kas on mõtet kooli veel tulla, ta vastas, et nii nagu ise tahad - ma loomulikult jäin koju. Ma panin kassile süüa ja tegin siis endale ka. Meil oli sel päeval väga lõbus kodus olla. See ongi mu lemmikmälestus, kuidas kass ülesse äratas.
Minu lemmikloom on koer, ta on oma nime saanud sõbra käest. Me mängisime temaga kogu aeg ja käisime jalutamas, ta läks ükskord hulkuma ja jäi auto alla.
Mul on kaks kassi ja üks koer. Minu üks kass sai oma nime minu vanaisa kassilt. Minu vanaisa kassi nimi oli Kiti ja sellepärast sai minu kassi nimeks Kiti. Mu kass jäi auto alla, aga sai õnneks terveks.
Mu lemmikkelläi om kass ja pini. Mul om kass ja ta nimi om Kiti. Kiti nimi tuli lihtsalt ja panimegiq talle nimeks Kiti. Ta om läbi elanuq avarii ja tänu sellele polõq tal inämb alalõuga ja ka tema kõrv on kortsus või kuidagi imelikult. Muidu hästi hea kass.