Lemmikelläi om mul kass, üldse kõik kaslasõq. Nimi om tal vist ametlikult Kriimik ja tallõ miilüs hirmsalõ küüdsi, ku tedä liiga paljo käpit. A muidu tore elläi om. Näütüses täänä naaksi hekki pügämä, säälsaman oll kass ja kõllane liblikas lenssi müüdä. Ja kass tahtsõ tuud kinni püüdä, hüpas uma meetrikorgusele õhku, mis oli peris nallakas vaatepilt. Olõs ti tuud nännüq, tuu oll hullõmp ku matrixi trikiq. :D
Minu lemmikloom on kass, tema nimi on Cimmy, sest et minu sugulase nimi on ka Cimmi ja minu kiisupoeg oli Cimmy nägu. Cimmy on selle naljakas, alati kui ma hakkan talle pai tegema, siis ta hüppab mult eest ära.
Jah, mul on lemmikloomad - kass ja koer. Kass ja koer pole kuskilt nime saanud, olen ise pannud neile nime, aga muidu kassi nimi on Missard, hüüame teda Missiks ja Paksuks. Koera nimi on Leedi, hüüdnimi Lettu. Kassiga pole nagu eriti midagi juhtunud, aga koeraga küll. See lugu juhtus siis, kui Leedi oli kolme-neljakuune kutsikas. Oli koolipäev. Tavaliselt viisime me koera vanaema poole (vanaema elas üle tee). Seekord jätsime ta üksi koju ja läksime vennaga kooli. Pärast tunde tulin jalgsi koju, astusin uksest sisse ja nägin WC paberit. Kõik paberirullid, mis ta kätte oli saanud, olid peenikesteks ribadeks katkutud. Toas nägin, et lillepotist oli lill välja tõstetud ja mullaga diivani peale veetud. Jama oli kui palju: põrand ja diivan mulda täis. Kui ma hiljem WCsse läksin, siis alles nägin, et Leedi oli WC-poti kõrvale ka kakanud ja pissinud. Ju ta arvas, et kui meie seal vetsus käime, võib ka tema käia. Kui ema koju tuli, sai päris palju koristada. Aga Leedi pahandada ei saanud, sest seda juhtub ju, kui väike koer jääb pooleks päevaks üksinda koju. Pigem oli see lugu naljakas ja ajab naerma, kui meenutada, mida meie koer ühe päevaga korda saatis. Kassist küll lugu (mis takka on juhtunud) pole.
Mul on kass ja merisiga. Kassinimi on Suss ja merisiga on Fredi. Fredi sai oma nime minu õelt, kes oli plaaninud sama nime enda loomale panna. Sussil on kõik käpaotsad valged, nagu sokid oleksid jalas, kuna sokk on väga imelik nimi kassile, sai ta nimeks Suss. Eile olin arvutis, merisea puuri poole seljaga. Tegelen oma asjadega ja korraga käib mats. Fredi oli puurist välja roninud ja põrandale hüpanud.
Minu lemmikloomaks on eesti hagijas - kolmevärviline lontis kõrvadega koer ja jänesed. Koera nimi on Terri, ta on tõupuhas, sellepärast ei saanud me ise nime valida. Aga hüüame kas Terrikaks või Londuks. Jänestel enamusel pole nimesid, on vaid papsi lemmikud Sass ja Juss... Muide mina ütlen nende kõigi kohta Jänxid... Aga nad ju ongi, sama armsad kui kohukese Jänxki. Koeraga on meil igasuguseid pulle asju juhtunud: ta on mitu korda meie hambapasta ära söönud, vahel limpsib seepi ka - tal on selline imelik kalduvus nende asjade poole, siis üleüldse sööb ta kõike - alustades hapukurgiga, lõpetades elusate sääskede ja kärbestega... Lahe! Kui ilmad soojaks lähevad, tahab ta igal võimalusel ujuma. Ta ei tea, kust lõpeb maa ja algab vesi - ta armastab vett. Samuti tahab Terri Jänxidega musi-musi teha. Ja jänesed ei kardagi teda, kuigi ta on jahikoer. Meie jaoks diivanihagijas, sest öösel magab ta toas, diivanil. =) Hellik!
Mul on kodus väike pini nimeks pandi talle Tibi. Hommikuti vorsti loeb, õhtul teki alla poeb. Mul on lemmik loom, koer. Nagu luuletusest aru said, on ta nimi Tibi. Luuletusest on puudu mõned read, mis mul paraku meelde ei tulnud. Kui me väiksemad olime (mina ja mu õde), siis koolist koju tulles kogu aeg me vaidlesime, et kes koera esimesena kallistada saab.
Ja mul on lemmikloom, ta on koer ja ta sai oma nime niimoodi, et onu tõi koera ja ta ise pani nime, milleks oli Bimbo. Ükskord nägi ta üht jänest põllu peal ja hakkas siis teda taga ajama, aga kätte ta jänest ei saanud, sest jänes põgenes nii kiiresti, et ta ei teadnud, kuhu minna. Pärast tuli kodu ja oli surmväsinud, sest ta oli leidnud ühe uru, mida ta siis nii hullult kaevas.
Jah, kiisu ja merisiga. Kass Kõssu sai nime minu ema lapsepõlve lemmikloomalt. Tutu nime sünd on väga lihtne. Lihtsalt tuli see pähe ja nii jäigi. Eriti kummaline on see, et Kõssu kardab nii väga Tutut.
Mu vanaema pool on koer Muki, oma nime sai ta sellise, kuna algul tahtis igaüks talle mingi erilise nime panna, aga ei suudetud otsustada ning siis pantigi tavaline koeranimi, Muki.
Koer Päta, lihtsalt mõtlesime koerale nime ning siis leidsime selle nime Päta raamatust. Üks kord, kui me kooli hakkasime minema (bussi peale), siis Päta kohe tundis, et üks võõras koer on läheduses ja Päta käis ümber meie nii kaua, kuni me bussi peale saime mindud.
Mul olid kaks hamstrit - Tiku ja Taku. Tiku oli isane ja valget värvi, Taku oli emane ja musta värvi. Neil sündisid kaksteist poega, kuus neist olid poisid ja valged nagu Tiku ja teised kuus olid tüdrukud ja mustad nagu Taku. Nime said nad minu pluusi pealt, sest kui me nad saime, siis oli mul üks lemmikpluus ja seal olid ka must ja valge hamster ja kirjutatud oli sinna Tiku ja Taku.
Mul on lemmikloomaks kass. Ta nimi on TILLU-LILLU. Nime sai ta sellest, et meie poputame teda väga palju. Me olime maal ja kass hakkas kakale minema, tal oli kõht lahti ja ta kakas üle kasti ääre.
Hobune, kuid ma ei tea, kuidas ta nime sai, ta nimi on muidu Ginnie Walker ja ta on traavel, on ka hipodroomil võistelnud mitu aastat. Minu koer HAPPY - nime sai ta ühe hobuse järgi ja huvitav lugu on see, et see koer ronib puu otsa ja lakka. Ja koer MAIU - nime sai ta sellest, et ta oli lumivalget värvi.
Mul on koer Tuki. Ta on väike taks. Kahe aastane ja talle meeldib mängida. Vahel on ta kuri ka ja uriseb, aga ta ei hammusta kunagi. Nime sai ta lihtsalt ühel õhtul, kui kõik talle nime pakkusid. Tukit hüüame vahel Tuksiks! See sobib hästi - taks Tuks. 8) Temaga on juhtunud hästi palju seike. Nt: Kui ta oli kadunud, kuigi meie ei teadnud seda. Istusime köögis ja kuulsime imelikke hääli ja pärast tuli välja, et ta oli trepi alla kinni jäänud. See ei tundunud eriti naljakas, aga siis kui see oli, oli see nii naljakas.
Mul on kass, ta nimi on Pätu. Oma nime sai ta sellise, sest ta tegi nii palju pättust. Kui oli õues soe ilm, ma olin koolis. Jätsime kodus rõduukse lahti, et kass saaks rõdul käia. Mu sugulasel hakkas paha, ta läks varem koju. Ta märkas, et mu kass oli rõdult alla kukkunud. Ta võttis kassi sülle ja jooksis üles neljandale mu ukse taha, aga kedagi ei olnud mul kodus. Ta pani kassi ukse ette ja jooksis kooli mulle sellest teatama. Me jooksime siis minu koju. Kassil oli nina lõhki. Õnneks polnud midagi hullu. Ma sain kassi vanaema juurest Tõime ta vanaema juurest meile. Kedagi polnud kodus, ainult mina, mu sugulane Karolin ja kass. Kiisu oli veel siis väike. Me Karoliniga istusime ja mõne aja pärast vaatasime, et kass on kadunud. Otsisime kõikjalt, aga me ei leidnud teda. Istusime diivanile ja ootasime, et võibolla tuleb ta ise välja. Mõne aja pärast tuli kass diivani tagant välja. Selline kergendus oli kohe.
Minu lemmikloom on hobune, kass, koer, jänes. Kassid mulle meeldivad väga, sest mul on kodus kaks kassi, nende nimed on Panter ja Kiti. Panter on saanud oma nime, sest ta on üleni must ja Kiti on saanud nime mu esimeselt kassilt, kes meilt ära varastati. Ma mängin nendega pärast kooli.
Mul kodus on palju lemmikloomi: koer - Bimbo, kass - Kitti, küülikud - Snoffi ja Jänks, papagoid - Romeo ja Julia. Bimbo on meil juba üle kümne aasta, tõime ta koerte varjupaigast, mina olin siis umbes kaks aastat vana, ma ise valisin ta ja arvan, et tegin õige otsuse - paremat koera ei oska endale tahtagi. Bimbo on jäänud ühe korra auto alla meie maja kõrval, õnneks midagi halba ei juhtunud: isa tõi ta tuppa, kus Bimbo pisut ringi jalutas. Kuid sellel ajal oli meil hoopis teine kass, kes koera ei sallinud, ta hakkas toas koera taga ajama, kuni mina ta kätte sain ja õue viisin.
Minul on koer Ruubi. Temale pani nime minu isa (võib-olla oli see hoopis ema). Tegelikult ma selle kohta lugu ei mäletagi, et kust ta selle nime sai, aga muid lugusid võib küll kirja panna. Kui Ruubil oma venna Dobby’ga kutsikad olid, siis minu õde võttis mingi vana riide (ma ei mäleta täpselt, mis see oli) ja hakkas seda enda järel vedama. Siis kutsikad jooksid sellel järel nagu kassipojad. Ükskord, kui nad juba suuremad olid, oli talv ja lumi oli maas. Mina istusin kelgu peale ja hoidsin koeral rihmast kinni. Tema hakkas jooksma ning vedas mind kelguga tükk maad. Tegelikult on Ruubit raske pidama saada. Vahest ma ei jõuagi teda kinni hoida.