Mu lemmikloom on koer nimega REX, ta sai selle nime minult, sest mulle meeldib see nimi, me hüüame teda Rekuks. Ta sööb kartuleid ja on hästi sõbralik. Kui ma ütlesin sõbralik, siis ma eksisin: ta on võõrastele kuri, mul tuleb meelde see, et üks mees tuli meie poole ja ootas värava taga, aga Reku ei tundnud teda ja ta urises ja see mees läks ära, sest ta kartis Rekut. Ja ei oleks ära jooksnud, kui Reku poleks urisenud. Rex peab võõrast enne nuusutama ja siis on ta sõber.
Minu lemmikloom on kass, tema nimi on Cimmy, sest et minu sugulase nimi on ka Cimmi ja minu kiisupoeg oli Cimmy nägu. Cimmy on selle naljakas, alati kui ma hakkan talle pai tegema, siis ta hüppab mult eest ära.
Jah, mul on lemmikloomad - kass ja koer. Kass ja koer pole kuskilt nime saanud, olen ise pannud neile nime, aga muidu kassi nimi on Missard, hüüame teda Missiks ja Paksuks. Koera nimi on Leedi, hüüdnimi Lettu. Kassiga pole nagu eriti midagi juhtunud, aga koeraga küll. See lugu juhtus siis, kui Leedi oli kolme-neljakuune kutsikas. Oli koolipäev. Tavaliselt viisime me koera vanaema poole (vanaema elas üle tee). Seekord jätsime ta üksi koju ja läksime vennaga kooli. Pärast tunde tulin jalgsi koju, astusin uksest sisse ja nägin WC paberit. Kõik paberirullid, mis ta kätte oli saanud, olid peenikesteks ribadeks katkutud. Toas nägin, et lillepotist oli lill välja tõstetud ja mullaga diivani peale veetud. Jama oli kui palju: põrand ja diivan mulda täis. Kui ma hiljem WCsse läksin, siis alles nägin, et Leedi oli WC-poti kõrvale ka kakanud ja pissinud. Ju ta arvas, et kui meie seal vetsus käime, võib ka tema käia. Kui ema koju tuli, sai päris palju koristada. Aga Leedi pahandada ei saanud, sest seda juhtub ju, kui väike koer jääb pooleks päevaks üksinda koju. Pigem oli see lugu naljakas ja ajab naerma, kui meenutada, mida meie koer ühe päevaga korda saatis. Kassist küll lugu (mis takka on juhtunud) pole.
Mul on kass ja merisiga. Kassinimi on Suss ja merisiga on Fredi. Fredi sai oma nime minu õelt, kes oli plaaninud sama nime enda loomale panna. Sussil on kõik käpaotsad valged, nagu sokid oleksid jalas, kuna sokk on väga imelik nimi kassile, sai ta nimeks Suss. Eile olin arvutis, merisea puuri poole seljaga. Tegelen oma asjadega ja korraga käib mats. Fredi oli puurist välja roninud ja põrandale hüpanud.
Minu lemmikloomaks on eesti hagijas - kolmevärviline lontis kõrvadega koer ja jänesed. Koera nimi on Terri, ta on tõupuhas, sellepärast ei saanud me ise nime valida. Aga hüüame kas Terrikaks või Londuks. Jänestel enamusel pole nimesid, on vaid papsi lemmikud Sass ja Juss... Muide mina ütlen nende kõigi kohta Jänxid... Aga nad ju ongi, sama armsad kui kohukese Jänxki. Koeraga on meil igasuguseid pulle asju juhtunud: ta on mitu korda meie hambapasta ära söönud, vahel limpsib seepi ka - tal on selline imelik kalduvus nende asjade poole, siis üleüldse sööb ta kõike - alustades hapukurgiga, lõpetades elusate sääskede ja kärbestega... Lahe! Kui ilmad soojaks lähevad, tahab ta igal võimalusel ujuma. Ta ei tea, kust lõpeb maa ja algab vesi - ta armastab vett. Samuti tahab Terri Jänxidega musi-musi teha. Ja jänesed ei kardagi teda, kuigi ta on jahikoer. Meie jaoks diivanihagijas, sest öösel magab ta toas, diivanil. =) Hellik!
Mul ei ole lemmiklooma. Meil on küll olnud (ja on) linnud, närilised (rotid, maarad), koerad, kassid, hobused, lehm, lambad ja kes teab, mis loomad veel, aga keegi neist pole otseselt minu oma olnud... Ahjaa, siiski on. Mu isa tõi hiljuti koju hunniku vutte ja talle oli pühade puhul kaks lisaks antud ning siis ta mõtleski, et annab need mulle. Peaksingi nad vist värviliste lindikestega ära märgistama ja nimed panema. Aga ei. Mmm... kui nüüd järele mõelda, siis mul siiski on üks koduloom: väike armas 3,7 aastane pisivend Karl Sander. :D
Mul on küll lemmikloom, mu kiisu saab varsti 4-aastasex. Tema nimi on Kissimirri, ta on hästi armas ja selline ilus kirju. Ta sai paar aastat tagasi rästiku käest nõelata, ta käpp läx paiste ja mul oli nii kahju temast :((
Mul on kodus väike pini nimeks pandi talle Tibi. Hommikuti vorsti loeb, õhtul teki alla poeb. Mul on lemmik loom, koer. Nagu luuletusest aru said, on ta nimi Tibi. Luuletusest on puudu mõned read, mis mul paraku meelde ei tulnud. Kui me väiksemad olime (mina ja mu õde), siis koolist koju tulles kogu aeg me vaidlesime, et kes koera esimesena kallistada saab.
Ja mul on lemmikloom, ta on koer ja ta sai oma nime niimoodi, et onu tõi koera ja ta ise pani nime, milleks oli Bimbo. Ükskord nägi ta üht jänest põllu peal ja hakkas siis teda taga ajama, aga kätte ta jänest ei saanud, sest jänes põgenes nii kiiresti, et ta ei teadnud, kuhu minna. Pärast tuli kodu ja oli surmväsinud, sest ta oli leidnud ühe uru, mida ta siis nii hullult kaevas.
Jah, kiisu ja merisiga. Kass Kõssu sai nime minu ema lapsepõlve lemmikloomalt. Tutu nime sünd on väga lihtne. Lihtsalt tuli see pähe ja nii jäigi. Eriti kummaline on see, et Kõssu kardab nii väga Tutut.
Mu vanaema pool on koer Muki, oma nime sai ta sellise, kuna algul tahtis igaüks talle mingi erilise nime panna, aga ei suudetud otsustada ning siis pantigi tavaline koeranimi, Muki.