Mul on lemmikloom, see on kass. Mul on kodus ka kaks kassi - Šeff ja Tuust. Šeff sai oma nime sellepärast, et ta käitus juba šeffi moodi ja oli lihtsalt väga üleolev. Tuust on lühend tuustikust ja see tuli sellest, et tal on hästi pikad karvad, mis olid alati sassis. Algul olime kindlad, et nende nimedeks saavad Mirju ja Triibu, kuid need on nüüd vaid ühes kohas - loomakliiniku kaardil. Šeffiga mäletan üht lugu, kui ta oleks peaaegu ära kadunud. Oli vana-aasta õhtu, meil olid külalised. Käisime-vaatasime raketid ära, tulime tuppa. Mina niisama hakkasin šeffi otsima, tahtsin näha, kas ta on ikka veel närvis (ta vihkab raketi pauke). Ei leidnud teda kusagilt. Varsti otsis juba terve pere koos külaslistega. Üks neist ütles just siis, et kui uks oli kogemata lahti jäetud, nägi ta šeffi seal lähedal. Paanika missugune ja kõik õue teda otsima. Ema vaid korraks istus diivanile, et saapaid jalga tõmmata, ja mida ta nägi? Šeff magas rahulikult laua all tooli peal ja meie lihtsalt polnud teda märganud. Suur küla läbikammimine jäi ära :)
Hetkel on kaks kääbushamstrit. Nimed pani mu vend. Paksu ja Notsu on nende nimedeks. Üks lugu tuleb meelde, kui me parajasti mängisime nendega telekatoas, siis nad panid jooksu diivanite alla ning Paksut ei leidnud me tükk aega üless, kuid lõpuks jooksis ta kusagilt august välja. Me olime kõik nii mures, kuid nüüd naerame selle üle.
Koer (Cavalier King Charles spanjel) Arti. Kui ta sündis, siis talle pandi nimeks Artemon, aga kui me ta võtsime, siis me ei viitsinud pikka nimega kutsuda ja lühendasime seda. Muidu täispikk nimi on Relander Artemon. Ükskord, kui me mu vana kodu juures temaga jalutasime, siis ta nägi ühte suurt koera ja ta kartis nii väga, et ta jooksis üle autotee (õnneks auto alla ta ei jäänud) otse kodu trepikoja ette istuma. Muidu on ta hästi mänguhimuline koer.
Hugo, minu väike sülekoer. Nimi on tal Tekitše Maia Kevin Hugo Kross. Ja sealt siis see nimi Hugo. Ühel õhtul, kui ta oli kolmekuune(nüüd on ta neljakuune) läksime naabrite juurde, kellel olid külalised. Need külalised tahtsid Hugot näha ja mõtlesime, et me just ostsime talle uue rihma ja et läheme siis, kuid see rihm oli kahjuks talle suur ning ta sai sellest lahti. Ja kuna oli pime, siis hakkasin mina paanitsema, et ta on veel totu ja ei tea kuhu ta läheb, kuid õnneks kui ma jooksin tuppa, siis jooksis ta mulle järgi ja me saime ta kätte.
Mul on koer Augustus. Ausalt öeldes ma ei teagi, kuidas ta omale sellise nime sai! Vanemad panid. Mul on ka hamster Hamsu. Hamsu on lihtsalt hellitavalt hamster. Ükskord ma istusin arvuti taga. Siis näen, et kapi nurgast poeb välja minu hamstri sarnane olevus. Ma võpatasin nii ägedalt, et näriline pani kapi nurka tagasi. Pistis nina uuesti välja ja siis ma näen oma puuris olevat hamstrit söömas. Järsku sain aru, et mu toas oli hiir. Ma kargasin kohe voodi peale ja hakkasin kiljuma.
Mul on lemmikloomaks kass. Mul on neid kodus kaks tükki. Nende nimed on Vanamutt ja Põnnats. Nad said nimed minu isalt. Ma ei tea kuidas. Kord, kui Põnnats oli veel väike ta ronis puu otsa. Alla ta sealt tulla ei julgenud. Nõnda me kutsusimegi tuletõrje. Tuletõrje tuligi, ja päästis Põnnatsi alla.
Mul on koer Roy ja merisiga Šeffu von Lepik. Roy sai oma nime vanaisa käest, kuna sel hetkel vanaisa välja pakutud nimi Roy oli minu meelest maailma ilusaim nimi. Ja Šeffu sai oma nime minu käest. Mu ema ütles, et šeffu on väga šeff poiss ja sellest tuletasin ma nime Šeffu von Lepik. Nende mõlemaga tuleb mul meelde see: kord kui tõime šeffu aeda rohtu sööma ja Roy nägi teda esimest korda. šeffu oli täiesti rahulik, kuid Roy ei teadnud, mida teha. Ta oli segaduses, kuid mänguhimuline. Aja pikku harjus Roy ära ning nüüd suvel võin ma šeffu rahulikult puuriga õue viia teades, et Roy ei tee talle midagi.
Minul on kodus kass, kelle nimi on Kitty. Kui ta väike kassipoeg oli, sõitsime me Maardusse tema järele, sest me tahtsime just sellist pikakarvalist ja punast värvi kassi nagu tema. Siis kui me koos kiisuga koju tulime, siis me mõtlesime selle nime juba autos talle. Ma ei mäleta, kuidas aga keegi ütles, et paneme Kiti ja siis ema ütles, et paneme ta nimeks Kiti, aga kirjutame kahe "t" ja "y"-ga ja nii saigi kiisu oma nimeks Kitty. Kitty oskab teha trikke. Ta annab käppa, hüppab läbi rõnga ühe tooli pealt teisele ja sitsib. Paar aastat tagasi me olime Kittyga saates "Miisu, Pontu ja muud loomad" ning näitasime Kitty trikke ja rääkisime temast. Veel sööb Kitty salatilehti, mida tavaliselt just kassid ei tee. Talle meeldib ka, kui teda pildistatakse ja filmitakse ning siis ta hakkab poseerima. Vahel ta käib võsas hiiri püüdmas ja siis viib need aeda magamistoa akna alla. Ükskord, kui me vanas kodus elasime, siis naabritel olid hiired ja ühel päeval diivani taga oli must hiir. Me arvasime, et see on Kitty mänguhiir, aga tegelikult oli Kitty hoopis ühe hiire kinni püüdnud.
Mul on kaks lemmiklooma: kass ja koer. Koer sai oma nime Julie niisama ja kass sai oma nime Kapu sellepärast,et ta nägu ütleb välja, et ta on rumal, aga tegelikult ei ole ta üldse rumal.
Mul on kass ja hamster. Kassi nimi on Timmu ja hamstri nimi on Hamsu. Ma ise ka ei tea, kust need nimed veel tulnud on. Lampi vist. Päris palju lugusi on nendega seoses. Mingit lugu otseselt meelde ei tulegi.
Mul on kodus koer, kelle nimi on Baikal. See nimi oli tal juba sünnist saati ning me otsustasime seda mitte muuta (ise me kutsume teda Baikaks). 1. Ühel külmal talvehommikul ärkasime me perega kõik üles tugeva külmatunde pärast. Kõik olid terve öö külmetanud ning isa ei saanud aru, milles asi on. Kui isa hiljem õue läks, siis ta avastas, et Baikal oli oma ninaga meil gaasi välja lükanud (meil on aias selle jaoks üks kang) ning seetõttu meil oligi öö läbi külm. Kuna Baikalil ise on väga paks karv, siis ema viskas nalja, et ju ta sellepärast sooja meilt ära võttiski, et tema jaoks oli meil toas liiga palav. 2. Talve jooksul tekkis Baikalil tobe komme hakata öösel, kui ta sisse tahab, välisukse peale hüppama ja kraapima. Muidu mind see ei häiri, kuna mina magan kõige tagumises toas ja olen sügava unega, kuid üks öö ärkasin ma küll Baikali pärast üles. Põhjus oli selles, et Baikal lasi tol öösel meil uksekella. Samal ajal kui ta hüppas, siis ta virutas ka kogemata käpaga uksekella nupu alla. Kui ta oli seda juba kaks korda teinud, siis isa otsustas ta sisse lasta, sest muidu poleks keegi meist magada saanud.
Mul on koer Mia-Elizabeth. Ta sai oma nime nii, et kui me esimest korda emaga üldse kutsikat valimas käisime, siis tagasi koju sõites tuli meil see lihtsalt pähe. Ja ma olin just vaadanud ka filmi, kus oli sellise nimega tegelane. Elizabethi lisasime hiljem. Tahtsin et nimi oleks uhkem, kuna ta oli siiski tegelikult pooleldi tõukoer ja neil on tavaliselt pikad nimed. Kui koera kutsume, kutsume Mia. See, et tal on ka teine nimi on mõndadele siiani teadmata, kuid mulle meeldib tema nimi. Mia käib minuga iga pühapäev ratsutamas kaasas. Seal on ka teisi koeri. Kõige rohkem Mia juures hämmastab mind see, et ta on nii väike, kuid ta läheb ikkagi suure koera juurde haukuma. (peale seda jookseb ta saba jalge vahel minema, kartes haiget saada.)
Minul on lemmikloom kass nimega Po. Kassid ongi mu lemmikloomad. Nime on ta saanud Teletupsudest ühe tegelase Po järgi. Po on väga armas ja energiline kiisu. Kui ta veel paari kuune oli otsustas ta talvel hüpata õues olevasse veega täidetud ämbrisse. Kui ta välja tuli oli ta läbimärg ja värises.
Lemmikloomaks on koer Feartless Heart Queeno. Feartless Heart tuli ta esivanematelt ning Queeno kasuks otsustasime sellepärast, et kasvandusest anti meile täht "q", millega pidime siis talle nime mõtlema. Ise kutsume teda qp-ks (Kupiks).
Taks Volli, õige nimega Voldemar. Nimi tuli totaalselt 'lambist': sain koera, läksime arsti juurde samal päeval, oli nime vaja mingile paberile. Emal tuli ka talle seletamatutel põhjustel meelde Voldemar ning see ka jäi (ametlikult). Ise reageerib koer kõigele, mis on entusiasmiga öeldud.
Lemmikloom on geko. Tema nimi on Gouranga, sest keegi võõras saatis mulle kogemata sms'i, mis sisaldas mingisugust salaparooli Gouranga. Mulle meeldis see nimi.
Jaa, mul on lemmikloomi, elu jooksul on neid olnud viis kuni kolm koera ja kaks kassi. Esimesed koduloomad kass ja koer elasid väga vanaks. Kass küll kadus meil millalgi ära - vanemad väidavad, et rebased võisid ta nahka panna, aga ega seda ei tea keegi. Hetkel on mul päris vana kass ning aastane koer. Mõlemad on väga kallid ja armsad. Nad toovad alati, vähemalt hetkekski, stressist välja. Nimed on kassidel olnud Kiki, vastavalt üks ja kaks. Nimi tuli vist minu õdede poolt ja kuskilt filmist. Koerte nimed tulevad nende passinimedest. Esimese koera nimi oli Chip - ka kuskilt filmist - siis oli Fredi, kes meil ära jooksis ning praegu on Chessi. Kunagi oli meil ka kilpkonn, aga kuna ma ei tegelenud temaga piisavalt, siis ta viidi ära, uue pere juurde. Nüüd ma kahetsen seda.