Jah, minul üks on lemmikloom. Minul on kolm rotti. Nende nimed on: Ruudi, Lonni ja Lote-Mammu. Mulle meeldisid need nimed väga ja ma hakkasin neid jumala lambist, kui ma neid õpetasin.
Jah, mul on isegi kolm lemmiklooma, kaks koera ja üks kass. Ühe koera nimi on Dollar, aga ma ei tea, kuidas ta oma nime sai. Teise koera nimi on Dolli ja tema sai oma nime Dollari järgi. Kassi nimi on Petsu, tema sai oma nime ühe punase kassi järgi, kes meil kunagi oli, selle kassi nimi on Punapets. Me hakkasime seda kassi Petsuks hüüdma ja nüüd on ka teise kassi nimi Petsu.
Jah, ta on koer nimega Kaisu, nime sai ta sellest, et ta oli väiksena kaisukaru moodi. Teine on kass nimega Mäidu, sest ta on naljaka näoga ja nimi on ka naljakas.
Minu lemmikloom on koer. Ta sai oma nime niimoodi, et pidime talle panema nime "b" tähega. , sealt ta selle nime saigi. Minu koer päästis üks kord minu palli veest ära.
Minu lemmikloom on koer - Roi. Ma mäletan, kui ta oli väike, siis ta kadus diivaninurka ära, aga nüüd on ta suurem kui mina noh. Mu pere veel arutas tema nime köögis ja mina istusin oma toas. Mina pakkusin küll varem, et pange talle nimeks Pontu. Aga mu ema ütles, et ta pole krants. Siis sai tema nimeks Roi. Tal on ka veel pikem nimi - Le-Roi-Al von Vorst Sestkulson. No eks ta ole kõvasti hammustand ja nunnut mänginud. Üks kord küll ta kihv jäi ema kõrvarõnga taha kinni ja ta tõmbas kõrvarõnga läbi kõrva. Nüüd pole sest armigi.
Praegu pole mul ühtki lemmiklooma kodus, kuid kunagi oli rott Päta, kes oli parim rott üldse. Kui ema ja isa ta ostsid, oli Pätal nimeks Milli Vanilli, kuid peagi muutsime ta nime Pätaks, sest see oli palju kergem ning sobis talle. Kui tuba oli vaikne ning rott jooksis mööda lauda, siis kostus vaid vaikselt päta päta päta, sealt selline nimi tuligi. Pätal oli terve suur laud, kus peal ta jooksis, pluss väike kapp, mille peal oli tema papist tehtud majake. Seal oli ta päevasel ajal ning magas. Suurel laual oli ta puur, kuhu panime talle süüa ning kinnistasime ta ööseks, et rott ei saaks öö jooksul laualt maha hüpata ja pahandust teha. Juhtus ka neid kordi, kui kõik läksid kodunt ära ja rott jäi lahti jooksma. Kui koju tagasi jõudsime, vaatasime, et Pätat polegi, kuid tegelikult magas ta minu voodis, teki all. Ta oli parim kodulooom, sest Päta kunagi ei hammustanud, ka võõraid mitte, veel vähem pereliikmeid. Alati tuli vastu, kui laua juurde astusin ning jäi üle ääre nuusutama, kui läksin eemale. Päta tegi ükskord ka suurema pahanduse. Meil oli remont ning kõik riided olid kappidest välja tõstetud laua peale. Päta oli küll puuris kinni, kuid selleks ajaks oli ta õppinud ära, kuidas teha oma puuri ust lukust lahti. Sedasi sai ta puurist välja ning me ei märganud ka teda, sest kõik riided olid ees ja tema seal sees. Pärast neid tuulutades märkas ema, et riietesse ja linadesse on augud sisse näritud. Kelle tegu see oli, on selge ju - meie kallis Päta.
Mul oli papagoi, ta nimi oli Keša, a oli saanud sellise nime minu käest, lihtsalt ütlesin Keša ja ta tuli minu poole. Talle meeldis tantsida ja laulda, üks kord kui keegi ei teadnud, et meil on papagoi, siis tuli vanaema külla ja Keša hakkas laulma ja vanaema hakkas karjuma... me naersime täiega, aga vanaema ikka karjus.