Mul on olnud kolm lemmiklooma. Kunagi oli koer Roki, kuid nime teadaolu kahjuks ei oska öelda. Momendil on koer ja kass. Koer on Šerif, keda meie eelistatult nimetame Päntjuhiniks, sest vanasti olid ka vana-vanaema juures "Päntjuhinid". Kust tuleb nimi Šerif on aga samuti teadmata, sest kui koer toodi olin ma umbes 6 aastane. Kodus on ka kass Kitu, keda ei saanud enam onu ja tädi ülal pidada ja nii sattus ta meie jhuurde.
Mul on kassipoeg Sam. Ei tahtnud enam Miisut panna, sest tundus kuidagi lapsik. TA nägi Samueli moodi välja. Tunde järgi sai nimi pandud. Kaks koera on ka. Roi on varjupaigast j atal vist oli juba nimi. Teine on Drežoo, kaukaasia lambakoer, seega pisut eksootilisem nimi. Tegelikult kõik kaukaasia lambakoerad, kes meil olnud on, on olnud Drežood ja ei tea, kus nimi pärit. Ma ise ei poolda uuele koerale vana koera nime panemist, aga olin liiga väike, et kaasa rääkida tol hetkel.
Räägiksin hoopis oma eelmisest lemmikloomast, kelle nimi oli Moorits, aga kes praeguseks hetkeks on kahjuks siit ilmast juba lahkunud.
Moorits oli musta värvi labrador, kes saabus meie perre, kui ma olin 5-aastane. Nimi tuli minu isalt, kes läks ühel hommikul tööle ja nägi aknast mööda sõitmas Maks&Moorits autot. Ta mõtles, et Maks on juba nii paljudele koertele nimeks saanud, paneks siis hoopis Moorits. Nii jäigi. Moorits elas meiega rõõmu täis kümme aastat.
Need kümme aastat oli Moorits mulle parimaks sõbraks ja nagu iga parima sõbraga, tuli meilgi tülisid ja halvemaid aegu ette. Näiteks siis, kui ma tahtsin viiulit harjutada, aga Mooritsale see üldse ei meeldinud. Või just meeldis. Ega ei teagi, igal juhul hakkas ta alati kõva ja kileda häälega hulguma, kui ma juba esimese noodi sain tõmmata. Viiul jäigi selle tõttu vahel harjutamata, aga vähemalt ma sain selle asemel Mooritsaga pikki vestlusi maha pidada, miks ta ikkagi peaks austama muusikat ja pillimängu. Kas ta must aru sai, ei oska öelda, aga kuulas ta mind igal juhul äärmise alandlikkuse ja ustavusega. Vot selline oligi mu parim sõber Moorits.
Mul hetkel ei ole lemmikloomi, aga väiksemana oli koerakutsikas ja küülik. Mõlemale mõtlesime emaga koos nime välja. Koera Tupsut ma kartsin pidevalt, sest ma olin veel pisikene ega teadnud loomadest väga midagi. Mäletan korda kui me venna ja Tupsuga õues mängisime, see oli vahva.
Mul on taksikoer, kelle nimi on Mäks. Nime sai ta arvatavasti oma ametilikust nimest tehtud tuletusest, mis on Markus. Ta on meie peres juba alates 2004. aastast, mil ta veel 2-kuune oli. NOh näiteks eile leidis ta õuest mingi kondi ja hakkas seda järama, ilmselgelt oli see suur ja jääs ja tegelikult poleks ta jõudnud seda päriselt ära süüa, niiet ma hakkasin seda talt suust välja kangutama. Siis äkki tuli üks tädike oma koeraga, kuna ma olin selle kondi kätte saamisega nii ametis, ei märganud ma, et nad minust ja mu koerast vaid 5m kaugusel on ning järsku läks mu koer selle teise koera juurde, kes oli ka taks, ja ründas teda. Muidugi siis tõmbasin ma ta kohe ära ja eks ta enamvähem kuuletus ka, aga see lollakas tädike, kes oleks ise võinud lihtsalt meist ringiga mööda kõndida vahtis mulle otsa ja ütles, et mul on agresiivne koer. Ma siis ütlesin talle, et muidugi on kui ta oma koeraga minu koera söömist segama tuleb, mispeale tädike kärmelt minema jalutas.
Mul on koer nimega Dora. Nime saamise lugu ei ole mulle täpselt teada, olin seda nime kuulnud enne vaid Aabitsas, kus oli Dogi Dora. Ei tea, kas see mõte on sealt tulnud.
3 koera(ema Brita ja tema kaks tütart Moya ja Luna), nad on oma nimed saanud šoti järvede ja jõgede järgi sest see tõug on sealt pärit. Kindlasti on kõige meeldejäävam see päev, kui Brital sündis 10 kutsikat, kellest me 2 endale jätsime(Moya ja Luna). Kogu see aeg, kui meil kodus 11 koera oli oli nii uus ja huvitav, samuti olid kutsikad väga väga armsad. Kurb hakkas siis, kui kutsikad uutesse kodudesse minema pidid.
ei ole, kuid mul oli kunagi maal koer kelle nimi oli Tuks , ta tuli meile maale aastavahetusel ja jäigi sinna sest me ei suutnud leida üles õiget omanikku jha tal puudus kaelarihm /// ei ole
Meie peres elab hetkel 3 koera: Finfair Tributary Glenmoye Burn(hüüdnimega Moya), Finfair Tributary Lunan Burn(Luna) ja Finfair Loch Brittle(Brita). Kõik on Gordoni setteri tõugu, Brita on Moya ja Luna ema. Finfair on kenneli nimetus ning ülejäänud nimed on šoti järvede ja jõgede nimed rõhutamaks tõu päritolu- Šotimaad
Minu esimese koera nimi oli Stella, sest selline nimi oli kollitõugu koerale üpris omane. Kui talle sündis kaks kutsikat, käisin alles lasteaias ning olin väga suur koeratüdruk Lotte fänn. Samuti meeldis mulle Eesti animafilm "Tom ja Fluffy". Nii panimegi koeratüdrukule nimeks Fluffy, aga kuna tänaval oli juba teine Tom, sai koerapoja nimeks hoopis Jõmm. Jõmmu elab meie peres siiani ja aegade jooksul on ka tal olnud erinevaid hüüdnimesid nagu Jõmmu, Jõmm-poiss ja Jõmpsikas.
Mul on hetkel koer Benny. Temale ma kahjuks ise nime panna ei saanud, sest tema esialgne omanik, kelle kodus ta sündis, oli talle juba nime pannud ning kutsikas oli juba sellega harjunud. Kui ma ise oleksin saanud valida, siis oleksin arvatavasti talle pannud nime mõne oma raamatust pärit oleva karakteri järgi. Ta on selline keskmistkasvu toakoer ning kohutavalt sõbralik. Mu vanemad korduvalt ütlesid mulle, et ma ei tohi lasta tal enda voodis magada, aga ma olen hella hingega ning seetõttu ei suutnud teda keelata. Nüüd mu koer juba teab, et kuigi ta ei tohi diivanil ega kuskil teiste voodis magada, siis minu voodisse võib ta alati tulla. Öösiti magabki ta mu jalutsis.
Meie perel oli kunagi suur õuekoer Nala. Ta oli bernhardiin. Tema sai küll nime filmist "Lõvikuningas" pärineva lõvikutsika järgi. See oli väiksena mu lemmikmultikas.
Meie peres on 3 lemmiklooma: koer ja 2 merisiga. Koera nimi on Nala.
Kui mina ja mu õde väikesed olime, vaatasime tihti filmi "Lõvikuningas". Seal ühe lõvitüdruku nimi on Nala ning selle nime panemine tundus hea ideena. Lisaks sarnaneb see ka tema varjupaiga nimega Kanela.
Esimese merisea nimi on Freddy. Kuna ta on mu õe merisiga, siis pani tema talle ka nime. See sarnaneb minu surnud merisea nimega: Jacky.
Teise merisea võtsime hiljuti Loodusmajast, kuna ta kaaslane oli ära surnud ning Freddyl oli üksinda kurb. Tema nimi on Vorst ning selle panid talle ilmselt lapsed, kes Loodusmajas käivad.
Mul on koer Frida. Ta nime mõtlesid mu vanemad, kes arvasid, et Frida oleks ühele väikesele kuldse retriiveri kutsikale väga armas ja sobiv nimi ning nii see talle jäigi.
Naljakaid lugusid meenub Fridaga palju, aga üks naljakamaid situatsioone oli paar-kolm aastat tagasi kui oli suvine aeg. Ma olin just ostnud paki m&m komme ja need kaussi valanud. Jätsin parajasti kausi trepi serva peale ning ise läksin isale keldrisse appi. Kui ma tagasi tulin oli kauss tühi. Esimese asjana vaatasin ma Fridale otsa kuid ta tegi sellist nägu nagu poleks midagi näinud ega kuulnud. Jäin korraks mõttesse, kuid siis puhkesin naerma. Sellest ajast peale pole ma toitu Frida lähedale enam unustanud.
Lemmikloomaks on koer Hundu. Nime on ta saanud enda peremehelt ning see nimi on ka seepärast, et kunagi ammu taheti juba seda nime koerale panna, aga ei jõutud. See nimi pandi ka seepärast veel, et lastel oleks seda väga lihtne öelda. Hundu hoiab mind alati ning kui keegi tahaks mulle haiget teha siis ta tuleb mulle appi.
Jah, mul on lemmikloom ja ta on koer. Ta sai oma nime meie käest. Üks kord suvel püüdis ta kivide vahelt rästiku kinni ja hakkas temaga kakklema. lõpuks ikka võitis minu koer.
Mul on kaks lemmiklooma.Üks on kass teine on koer.Minu kassi nimi on padi,sest kui me ta saime esimese asjana ta läks kogu aeg diivani peale patjade vahele.Mu koera nimi on ronja, sest ta on inglise bulldog ja tal on päris tõsine nägu(minu arust mitte)nii, et mu ema tahtis et tal oleks päris konkreetne tõsine nimi ja mulle see meeldib.
Mul on koer nimega hašek. Ta sai enda nime jäähoki väravavahi Dominik Hašeki järgi. Hašek pannud plehku mitu korda kuid esimene kord oli kõige hirmsam, sest me ei teadnud kuhu ta minna võis.