Jah, mul on 8 kassi ja 3 koera. Kassidel erilisi nimesid polegi, on Kitu, Karvakera, Popsu, Tupsu, Mirri jne. Koerad on Stella, Donna ja Jossu, kes on alles kutsikas.
Jah mul on lemmikloom nimega Kitu. Ta sai oma nime minu suuremalt õelt. Kui Kitu oli väike kassipoeg, siis oli tal oma maja, kus talle eriti ei meeldinud olla ning ta käis aknast välja ja vaatas uksest välja. Me nimetasime teda vahel käekotiks, sest et talle meeldis rippuda käe otsas.
Mul on koer, kaks kassi ja hobused. Koera nimi on Nessi, kuid me kutsume tede Kutsiks. Selle nime pani talle mu õde. Ühe kassi nimi on Lumi, aga tema päris nime ma ei tea, kuna see on väga pikk. Mu õde pani ka talle nime. Teise kassi nime panid mu vanemad. Tema nimi on Kitu, Härri Potterist, kuna ta oli väiksena väga kiire. Kui me saime Lume, oli meie koer toas ja Lumi jooksis voodi alla peitu, ega tulnud sealt üle jäänud õhtu jooksul välja.
Mul oli lemmikloom mõnda aega tagasi, kuid lahkus vanaduse tõttu. Tema nimeks oli ametlikul dokumendil Kit, Kuid me kõik kutsusime teda Kituks. Ta sai oma nime, kuna kui oli aeg nime panna, siis keegi ei teadnud millist. Mu ema nägi kassikrõbina pakki KitKat ning sealt tuligi.
Mul on olnud kolm lemmiklooma. Kunagi oli koer Roki, kuid nime teadaolu kahjuks ei oska öelda. Momendil on koer ja kass. Koer on Šerif, keda meie eelistatult nimetame Päntjuhiniks, sest vanasti olid ka vana-vanaema juures "Päntjuhinid". Kust tuleb nimi Šerif on aga samuti teadmata, sest kui koer toodi olin ma umbes 6 aastane. Kodus on ka kass Kitu, keda ei saanud enam onu ja tädi ülal pidada ja nii sattus ta meie jhuurde.
3 Lemmik looma.
2 Koera ja 1 kass.
Ühe koera nimi on Oskar, hüüdnimi Ossu, ta on ka päris noor, nii et temaga vägagi midagi pole juhtunud.
Teise koera nimi on William, hüüdnimi Villu. Ta on ka noor, ja temaga ka väga pole juhtunud midagi millest rääkida.
Kassi nimi on Kiti, aga kogu aeg kutsume teda Kituks. Ta on tavaliselt õues kogu aeg, vahepeal käib kodus söömas ja siis tagasi õue.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kolm hamstrit olid kunagi väga ammu, viis küülikut samuti ammu, üks lontkõrv jänes on siiamaani, kaks kassi juba aastaid (siiami ja angoora), koer (kolli) tuli kahjuks kaks aastat tagasi magama panna, kala oli mul ka ammu ja see suri ise ära.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Meil on ajast-aega ohtralt koduloomi olnud. Alguse sai see koertest... Meil on olnud kuskil 3 koera. Lihtsalt meie pere ei oska ilma loomadeta elada. Esimene koer, kes oli alguses üldse minu vanaema koer ka, et koeral üksi igav ei oleks, otsustas isa talle hundikoera seltsi võtta. Meie tegelik esimene koer oli meil väga vana ja mingi hetk ta lihtsalt kadus. Hundikoer suri, kui olin kolmene ja kuna mina ja mu õde olime sünnist saati koertega kasvand, otsustati uus võtta, kes tuli raske haiguse tõttu kaks aastat tagasi magama panna. Siiamaani pole me uut koera võtnud. Ja ma arvan, et meie perre enam uut koera ei tule. Viimase kaotus oli liiga valus lihtsalt ja meile piisab kassidest ja jänesest ka. Kasse on meil sadu olnud... Neid on meil tõesti väga palju olnud. Lihtsalt ilma ei oska. Jänesed, hamstrid ja muud loomad on tulnud lihtsalt minu a mu õe huvist. Kuna elan maal ei ole meil raske koduloomi pidada.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassid - enamus on siiski kusagilt üles korjatud. Hetkel on meil siiami, kelle me ostsime suhteliselt odavalt siiski, sest kassil pole pabereid v.a angoorakass (pole puhast tõugu) - selle saime me, kuna meie naabrid kolisid ära ja kass jäeti maha. Ilus kass oli, emal hakkas temast kahju, püüdsime ta kinni ja võtsime lihtsalt enda katuse alla.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimed on lihtsalt tulnud kogemata. Esimene koer oli Muki, hundikoer oli Lorri ja tema järgi pandi kollile nimeks Torri. Hamstrid on enamasti Rotud või Karvapallid olnud, jänes on lihtsalt Jänku, angoora on Kitty (kutsume teda Kituks ja Kitukaks), siiamikass on Vatson (selle nime valimisega oli raskusi, ta on tegelikult väga eriline kass, teist sellist pole, nimelt tal on sabas jõnks, tänu sellele tahtsime kutsuda teda Jõnksuks, aga emale see ei meeldinud, tema otsustas, et ei, Sipsik peab ikka olema ja lõppsõna ütles isa - kassi nimeks sai Vatson, kuna meil oli kunagi jänes, kelle nimi oli Holms).
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Oleme raamatutest ja internetist abi otsinud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
EI! See ei ole üldse oluline, kui suur või väike või mis tõugu loom on, peaasi, et ta meile endale meeldiks.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole!
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kõik siiski hoolitsevad võrdselt loomade eest. Ja mingit sellist ajakulu nagu ei olegi. Lihtsalt see loomaga mängimine või tema toitmine ja muu selline tuleb ise enesest.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame toidu poest. Nii palju seda aega siiski üle ei ole, et loomadele ise spetsiaalset sööki teha.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ei ole käinud spetsiaalselt arsti juures. Ainult siis, kui koer magama panna tuli. Koer oli vana, tal oli väga suur kasvaja ja kutsusime arsti kohale, kes ütles, et pole mõtet looma piinata. Meil ikka siin vahest teised majaelanikud kutsuvad loomaarsti välja, siis kasutame võimalust ja vaktsineerime oma loomad ka ära. Parem karta kui kahetseda!
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Oli kunagi plaan, sest meil on isane ja emane kass, aga siis mõtlesime, et ei, milleks looma piinata.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Jäneseid me paaritasime, aga kassid - need said kogemata... Oleme loomad maha müünud või sõpradele ja tuttavatele andnud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Jänes võtab väga palju ruumi, kuna tal on väga suur puur. Kassid on keldris. Angoora ajab valgeid karvu igale poole ja isasel oli loll komme kõik kohad ära märgistada... Kuna elan ridaelamus ja igaühel on oma kelder, ja suhteliselt suur kelder on, on hea kasse seal hoida ning neil ei ole selle vastu midagi.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei ole loomi kaasa võtnud. Isapoolne ema elab ka meiega ja tema tavaliselt meiega puhkustele kaasa ei tule, nii et tema on see, kes meie loomade eest hoolitsenud on. Ta on ise ka suhteliselt loomafriik ja temast minu ja mu õe loomahullus alguse saigi!
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Jah, teame küll, aga ei tähista neid.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete Tiinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole midagi spetsiaalset ostnud selga neile. Mänguasju ka erilisi ei ole. Ei ole oma loomi spaasse viinud ja ei näe sellel vajadust ka.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei tea, ei usu eriti. Loomad on ju nagu inimesed, kes vajavad pidevat hoolitsust ja õrnust. Ei tea, mina oma loomi küll ülehoolitsenud pole ja ma ei pööra sellele ka mingit tähelepanu. Armastan kõik oma loomi väga.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ei tea, usun, et ei erinegi väga palju. Tänapäeval on lihtsalt paremad tingimused ka loomadel. Spetsiaalsed toidud, mänguasjad ja muu selline.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kõik meie lemmikloomad on maetud meie aeda, isegi hamstrid, ja ma usun, et me jätkame seda traditsiooni. Siiamaani oleme ikka uued muretsenud, kuigi jah, nüüd uut koera me ei muretsenud, kuna viimase surm oli siiski liiga julm ja valus meile kõigile. Oleme ju siiski loomafriigid...
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Ei ole midagi eriti õpetanud. Nad on ise õppinud. Õde üritas jänest minu vastu õpetada aga jah, tegelikult see ei õnnestunud, sest see jänes ei sallinud mind juba siis, kui me ta ostsime.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Jah, isane kass pidi alati kõik kohad ära märgistama ja mitte ükski tugitool ega diivan ei jäänud terveks, sest ta teritas oma küüsi nende peal. Kui talle spetsiaalse seina, mida ta kraapida võis, tegime, siis ta ei tahtnud seda. Ja jänes on ka väga õel. Hammustab mind isegi siis kui tema on puuris ja mina puuri juures. Paar päeva tagasi hammustas mind nii, et põlv on siiamaani sinine.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Siiamikass jälle. See on jumalast hull loom. Ükskord olime öösel kodust ära, vanaema ka, ja kui me lõpuks koju tulime, siis kass oli nii õnnelik, et lihtsalt hüppas isale sülle ja nii hakkas olema igakord, kui me koju tulime. Siiamaani hüppab sülle, kui keegi keldrisse läheb. Kollikoera õpetasime talvel kelku vedama. Lõbus oli, lõpetasime alati võsas. Käpa andmise õpetasime selgeks. Ja hästi hea valvur oli ta ka. Ta oli meil kuuri ees ketis, sest ta oli siiski suhteliselt kuri koer ja võõraid ei salli. Kunagi üks mu sõber läks meie kuuri muruniidukit võtma, kuuri sisse sai, aga välja koer teda enam ei lasknud. Poiss sai natukene hammustada, peaaegu kahe jala vahelt. Õnneks mitte midagi hullu ei juhtunud. Jänesele õpetasime trepist üles-alla käimise selgeks, mida me oma koerale õpetada ei suutnud. Jänesele õpetasime veel ka puurist väljahüppamise selgeks. Ei ole selleks kunagi mingit spetsiaalset kooli või midagi sellist kasutanud, kõik on ikka ise neile selgeks tehtud.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Jah, kogu aeg räägin oma loomadega. Eriti jänesega. Ta saab muidugi ainult sõimata, sest ta hammustab mind pidevalt, aga ega mulle meeldib teda kiusata ka.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei usu. Meie pere loomadega seda juhtunud ei ole.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kes looma tahab, peab tema eest ka hoolitsema. Kuigi jah, me teeme seda tavaliselt kõik kordamööda, probleeme sellega pole, et keegi näiteks ei viitsi jänese puuri puhastada.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei. Me oleme lihtsalt omaette.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Jah, igasugused ämblikud ja ussid ja papagoid ka ei taha. Mind lihtsalt ei huvita sellised loomad.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Mu õde on hiiri pidanud. Ta hull ju tuhlab kõik mättad läbi ja korjab hiiri. Tal on tigude kasvatus ka olnud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ei taha mitte ühtegi sellist asja näha ka mitte!
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom”
Lemmikloom on see, keda peetakse lõbu pärast, aga koduloom lüüakse lõpuks maha. Lehma ikka lemmikloomaks ei võtaks...
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Lihtsalt, et .. ma ei teagi nüüd kohe niimoodi öelda... Lihtsalt on tegevust vaja. Saab kellegagi tegeleda iga kell kui tahad!
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Väiksest peale on mul tohutult palju lemmikloomi olnud. Päris pisikesena oli mul kaks merisiga ja kaks kassi. Peale neid tuli uuesti kaks kassi ja kaks koera. Praegu on ainult üks kass ja üks koer.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Kuna kõik armastavad meie peres loomi, võeti lemmikloomad meile ühise otsusena. Ma ei mäletagi, et oleks olnud mingit kaalutlemist, kuna see oli täiesti loomulik, kui peres oli loom.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Lemmiklooma saime tavaliselt tuttavate kaudu. Viimase saksa lambakoera võtsime kuulutuse kaudu. Kasse antakse tavaliselt muidu või siis sümboolse hinna eest (25-50 kr). Tõukoera eest oleme maksnud ikka rohkem (5000 kr).
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Merisigade nimed olid Triibu ja Kiku. Kasside nimed on olnud: Risso-Russo Kurri. Kitu-Mustnina. Tuki-tont I. Tuki-tont II. Tuki-tont III. Babe. Kitu. Koerte nimed on olnud: Kärri. Tipa. Rasmus ning umbes 20 kutsikat nende aastate jooksul, kelle nimed ei ole enam peas. Hüüdnime ja pärisnime vahel oli võib-olla ainult väikene vahe. Kas kasutati nime lühendit või esimest või siis teist poolt.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Enamasti ma tean täpselt, kuidas oma lemmikloomi kohelda, kuid meil on kodus ka hulganisti raamatuid, mis kirjeldavad kasside ja koerte käitumist ning eluviisi.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mõjutanud mitte kuidagi ning tõupuhtus pole ka oluline olnud.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Koeraga on käidud näitustel. Tavaliselt kontrollitakse looma kuulekust, kõndimist, hambaid, karvkatet jms. Sellised näitused on täitsa huvitavad, et teada saada teistest tõugudest rohkem.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Põhiline, kes looma toidab, on vanaema, kuna ta on kogu aeg kodune. Mina ja ema oleme need, kes pesevad ning mõni kord käime ka jalutamas. Koeral on jooksmiseks suur aed, kus ta saab vabalt joosta.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Lemmiklooma jaoks ostame spetsiaalset toitu. Sellest saab ta oma vajalikud vitamiinid ikka kätte.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ühel korral tegime koerale keisrilõike, kuna kaks kutsikat olid põiki ette pööranud. Teisel korral eemaldati koeral kasvaja. Kolmandal korral olid koeral silmad haiged ning pöördusime sellega arsti juurde. Loomade vaktsineerimine on igati vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimine on täiesti loomulik. Meie kass on samuti steriliseeritud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Kunagi ammu on juhtunud jah, et koeral on järglased tulnud. Kutsikad ja kassipojad on turul maha müüdud või tuttavatele jagatud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kassil polegi enda kindlat pesa. Tal on välja kujunenud oma lemmikud kohad, kus ta magamas käib. Koeral on väljas kuut ning toas vaip, millel ta magab. Enamasti liiguvad loomad igal pool vabalt ringi, ainult kahes toas ei tohi nad olla. Kassil on lubatud tulla voodisse, kuid koer on selleks liiga suur.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Koer on käinud kaasas maal ning kunagi võtsime kassi samuti kaasa, kuid temaga on oht see, et ta võib ära joosta. Kasse transpordime süles, kuid koera jaoks on meil koht autos olemas. Linnasõidule oleme vahepeal koera kaasa võtnud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tean küll, millal lemmikloomadel on sünnipäev, ning tavaliselt ostame sellisel puhul midagi kallist ja maitsvat neile.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Mänguasju on küll, kuid nad ei mängi nendega eriti. Lemmikloomadele on meil spetsiaalsed šampoonid ning harjamiseks kammid.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Võib olla tänapäeval antakse rohkem hoolt oma lemmikloomale kui nõukogude ajal.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Meie oleme matnud oma lemmikloomad aeda ning haua peal on vaas, millel on tema nimesilt. Uue looma võtmine pole kohene, kuid kindlasti paari kuu möödudes.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kassil on keelatud laua peal ronimine, riiulitel käimine ning lillede närimine, ning on õpetatud selgeks väljas käimine. Koeral on keelatud söömise ajal toidu nurumine ning on samuti õpetatud, et tuleb küsida, kui tahad välja.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ühel koera, kes oli meil ammu, oli halb komme. Ta näris kõik riided, mis vähegi kätte sai, katki. Sellest harjumusest ei saanudki jagu. Looma tuleb koheselt karistada, kui ta on pahateo teinud ning samas paigas. Hiljem ei mäleta loom enam, mida ta teinud on.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Kunagine kass oskas hüpata inimesele sülle, kui too püsti seisis. Koerale õpetasime küsimise selgeks. Praegune koer ei oska peale elementaarsete käskluste püsti, kõrval ja lama vist midagi. Looma tuleb õpetada väiksest peale ning kannatlikult. Varem sai käidud dressuuris, kuid nüüd pole enam aega. Koertekool on igati vajalik ning soovitan kõigile.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Kassidega on keeruline rääkida, kuna ta ei näita tihti oma iseloomu välja. Koertega on lihtsam. Jah, ma räägin oma koeraga ning on näha, et ta saab väga hästi aru, mida ma ütlen. Täiesti vale on väide, et mõtlemine on omane ainult inimestele. Loomad suudavad väga hästi ka inimestest aru saada, kui nad tahavad.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Meie peres suudab koer inimesega manipuleerida, kuna ta suudab olla nii armas ja teha kurba nägu, kui ta ei taha parasjagu õue minna.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Tavaliselt peavad lapsed rohkem loomade eest hoolitsema. Kui ma olen kodus, olen mina see, kes kassile toitu ette annab ning vabal ajal koera pesen. Lapsed veedavad kindlasti loomadega rohkem aega kui täiskasvanud. Loom on talle sõbra ja mängukaaslase eest.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Kuna mul on väiksest peale olnud loomad, siis ma ei ole muutusi tähele pannud. Võib olla ema hakkas rohkem suhtlema koeraomanikega, kui ta käis dressuurides.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ma ei peaks sellist looma kindlasti, keda peaks kogu aeg puuris hoidma ning kes ei suudaks mu meelt tõsta.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Eksootilisi loomi, ma oletan, on suhteliselt huvitav pidada. See nõuab erilisi teadmisi loomast ning tema käitumisest kindlasti.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloom saab olla ükskõik milline loom. Inimene peab ise tundma, et vot just see loom on minu lemmik. Koduloom on lihtsalt loom, keda inimene peab kodus, kuid tema ja looma vahel ei ole mingit sidet. Lemmiklooma puhul peab tekkima looma ja peremehe vaheline side ja enesemõistmine.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Ma arvan, et inimesed peavad lemmikloomi sellepärast, et oleks seltsiline, kaaslane keda iga päev kodus hellitada ja kaisutada.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Minul on olnud 2 kassi, 2 kilpkonna, 7 kala, 1 koer, 2 hamstrit ja 1 jänes. Teile räägin ma 2 kassist!
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Minu soovil võeti meile kass. Muidugi olime me ammu mõelnud, et võtame endale kassipoja. Kõik olid nõus, et me kassi võtame.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassi saime minu vanema õe kaudu. Tema klassivend ütles, et neil on kassipojad ja nii me saimegi Kity. Ta taheti meile anda tasuta, aga ema viis talle 10 krooni.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Loomade nimed: kassid: Tuluus, Kity
Kilpkonnad: Kipsi ja Turtel
7 kala: nimesid ei ole
Koer: Kelli
Jänes: Jänksu
Hamstrid: Tipp ja Täpp
Kity hüüdnimed: Kitukas, Kitu, Kits, musi…
Mina pakkusin, et talle pandaks nimeks Kity ja pandigi.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Ema loeb rohkem ajakirjadest ja internetist teavet kasside kohta.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mõjutanud meie kassi. Minu meelest ei ole vahet, kas on puhtatõuline või segu.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Me ei ole veel näitusel käinud ja arvatavasti ei lähe ka.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meie peres hoolitseb kassi eest peamiselt ema, vahepeal ka mina. Kui ma koolist tulen, siis ma mängin temaga 10-20 minutit. Vahel ka õhtul.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Meie kassile antakse spetsiaalset toitu. Kuna ta ei söö oma tehtud toitu.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Me oleme temaga 1 korra arsti juures käinud ja siis me ka vaktsineerisime teda. Looma tuleks küll vaktsineerida.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meie ei opereerinud oma kassi, vaid anname talle tiinusevastaseid tablette. Meie küll ei taha et meie kass tiineks jääks.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Tal ei ole oma pesa, kuna ta võib igal pool magada.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Me pole nii kaua ära olnud, et teda oleks vaja kaasa võtta.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tema sünnipäev on 12. juunil. Me kingime talle tavaliselt mänguasja.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Meie ei pane oma kassile kunagi riideid selga.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
On küll liiga palju hoolitseda. Töölt ei tohiks küll koju jääda.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Praegu on tehtud loomadele palju mänguasju, aga enne ei olnud midagi.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Ainult koer on surnud. See korraldati aia taga metsa all. Ja me otsustasime kinkida mu vanaemale uue koera (ta oli ka meie koer, kuna me elasime siis seal).
20. Milliseid ,,kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Meie kass ei tohi käia toidulaua peal. Puhtust oskab ta hoida.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Tal ei olnud selliseid kombeid, mida ei oleks saanud välja õpetada. Karistamine ei ole eriti karm. Me paneme nina sinna, kus ta on pahandust teinud ja siis saab väikese laksu vastu tagumikku.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Me ei ole talle küll trikke õpetanud. Ta ise on mõned õppinud. Meie temaga koolis ei käi.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Me räägime vahel temaga. Minu meelest saavad loomad väga hästi aru, mida me räägime. Loomad oskavad mõelda.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei või liigselt ära kasutada, kuna loomad teevad, mida ise tahavad.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Mina pean talle süüa andma, kui ema kodus ei ole.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Minu ema pole suhtlema hakanud, et teada saada infot kassi kohta.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Me ei pea kindlasti hobust, kuna elame korteris.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Hiirt on küll hakatud pidama lemmikloomana.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Minu meelest on suva, mis tõugu loom on, peaasi, et sa teda armastad.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb ..lemmikloom” „ koduloomast ”? Kas „ lemmikloom ” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Sa ise valid endale lemmiku. Karu ei ole kindlalt lemmik. Lemmikloomad: kass, hiir, papagoid, koerad, hobused jne. Koduloomad: lehm, lammas jne.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Olen sündinud maal, kasvanud maal, kõik töömeheaastad elanud maal ja ka praegu, elatisrahasaajana elan maal. Juba maast-madalast, poisieast peale kujunesid mul välja sõbralikud suhted oma pere loomadega, alates kiisust, lõpetades hobustega. Minu mäletamist mööda ei peetud maaperedes enne sõda ühtegi looma ainult lemmikloomana, vaid igal loomal oli oma kindel kohustus kogu pere elamisele kaasaaitamises, (kassil hiirejaht, koeral abiks karja hoidmisel, muul ajal koduvalvurina). Mida asjalikum üks loom oma kohustuste täitmisel oli, seda hinnatum ta lemmikloomana ka oli.
Juba koolieelikuna kujunes mul välja hea sõprus ühe kiisuga, nime kahjuks enam ei mäleta, kes alati, kui tal õnnestus ukse vahelt tuppa lipsata, kohe minu juurde voodisse teki alla puges ja seal mõnusalt nurruma hakkas. Aastaid hiljem, kui kiisu vanadusest oma elupäevad lõpetas, asendas teda segavereline taksikoer Pontu, kelle sõja-aastatel naabri koer lõhki kiskus.
Noorukiks sirgununa said minu lemmikloomadeks mära Juunu ja täkk Kalvi, kelledega ratsutasin ja kes sellest minu sõidutamisest minu arusaama järgi ka ise mõnu tundsid. Peale seda kui nõukogude võim hobused ühistas, need võõrasse talli paigutati ja minul nendega enam igapäevast lävimist polnud, ise hommikust õhtuni riigitööl osalesin, jäid mu lemmikloomadeks koerad ja nii on nad mind selle pika elu jooksul sõbratoetusega abistanud...
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Kui arvestame ainult seda, et maaperes on lemmikloomaks kas kass või koer, siis kassipoja võtmisel jäi määravaks minu poisikesepõlves ema otsus, kutsika võtmisel aga isa oma. Vahel ikka küsiti ka minu arvamust, kuid eks see oli rohkem mulle meelehea valmistamiseks, kuna teati, kui väga ma armastan suhelda kiisude ja kutsudega.
Edasises elus arutasime kassi või koera kogu pere osavõtul, kuna võtmine majapidamisse kolhooside ajastul polnudki nii kindlaks kujunenud asi. Äkkotsus see polnud ja liiga pikalt ka ei kaalutletud. Koerte järele oli eriline vajadus, kuna meie kodu asub piirkonnas, mis on ohtlik veel kaasajalgi ja head õuevalvurid hoidsid minevikus nii mõnegi sündmuse ära ja ega kaasajalgi olukord teistsugune ole!
Eks see pooltargument olnudki põhiliselt kodu kaitsmine koerte abil, lastele muidugi mänguseltsilise olemasolu...
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Inimpõlvede jooksul on maal välja kujunenud selline tava, et kassid-koerad vahetavad omanikku tuttavate vahel. Tavaliselt on ikka nii, et mõnes omaküla peres on kellelgi väikesed kiisud või koerakutsikad ja neid pakutakse. Tava on ka see, et koerakutsikat ei võeta kunagi muidu, kuna muidu võetud kutsikast ei pidavat korralikku koera saama. Kas raha või midagi vahetuseks, siis võis vana uskumuse järele loota kasvavast koerast korralikku õuevalvurit. Kiisude eest polnud vaja midagi maksta, mitte nagu nüüd, kus turgudel müüjad küsivad pisikese kassirääbaka eest 25 krooni.
Nõukogude võimu ajal oli kutsika hinnaks 10 rubla, kevadel tõi tütretütar meile ootamatult kutsika ja selle eest olime kohustatud välja andma 150 krooni!
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Õuevalvureid on meil praegu kaks: vanem on Urri, kevadel toodu on Rässu. Sellise nimega on nad harjunud, teistest ei tehta väljagi. Enne sõda, poisieas, olin mina see, kes neile nimed välja mõtles. Hiljem, kui omal peres lapsed olid, jäi nimede valik nende otsustada. Nüüd kus oleme ainult kahekesi, on koertele nimepanek jälle minu pärisosaks saanud.
Kasse on meil neli ja neist kõige asjalikumal rotipüüdja on minu antud nimi: Kitu, mille ta omaks võttis ja igakord kui ma teda selle nimega kutsun, hõikab vastu! Ülejäänud kolm ei vajagi memme arvates nime: tulevad ta jalge ümber kutsumatagi!
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Teavete saamiseks on kanaleid mitmesuguseid: tuttavad, Saka raamatukogust tõin raamatu "Koeraraamat", tutvusin sellega. Tütar Aime, kel on võimalik kasutada internetti, on teinud sealt väljavõtteid. Ja eks muidugi ole kaasa aidanud eluaegne kogemus koerte pidamisel ja õpetamisel.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Eriti oluliselt pole mood mind koera valikul mõjutanud. Siiski viimaste aastate eelistus on kandunud kolli kasuks, sest meil oli üks sellest tõust ja oli väga andekas valvur, kuid sel kevadel järgnes soo jätkamise kihule ning ei pöördunud enam koju tagasi! Eks muidugi koera suurus mängib valikul ka oma osa, sest mida kogukam ta välja näeb, seda rohkem teda võõrad, kutsumata külalised, respekteerivad! Karva pikkusel on ka oma oluline osa, sest meil viibivad koerad talviti pidevalt õues, neil seal igaühel oma putka või pesapaik. Värvus ei mängi mingit rolli ja ka pole igatsenud tõupuhast koera, kuna sellise looma muretsemine käib minusugusele elatusrahasaajale üle jõu, kui arvestada seda, et põhiline osa saadavast rahast kulub mul kallite ravimite ostmiseks ja ka kunagi kaela võetud hobbyle teen lisakulutusi...
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Loomanäitustel pole ma oma lemmikuga osalenud. Näitustesse suhtun pooldavalt, kuigi ise pole ühtegi näitust külastanud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Sel suvel aitas poeg meie avarat taluõue võrkaiaga tarastada ja nüüd on koertel jooksumaad piisavalt. Vahetevahel, kui tervis seda võimaldab, käin nendega ka jalutamas, seda põhiliselt suvisel ajal või kui muidu on ilm mulle jalutamiseks vastuvõetav. Puuri puhastanud ja värsket põhku olen juurde pesasse lisanud ka mina, vahel ka poeg, kui juhtub meil külas olema. Suuri õuevalvureid on saanud vahel ka pessa, seda suvel, kui ma olen neid upitanud kastmisvee paaki. Toidu valmistamine ja etteandmine on viimasel ajal olnud memme tegevus. Ajal, mil koerad karvu vahetavad, olen neid spetsharjaga kamminud. Kollil oli võrdlemisi pikk karv, need segas memm lambavillaga kraasides segi ning kudus lõngaks.
Ajal, mil sai tööl käidud, ega siis koeraga tegelemiseks suurt aega üle jäänud. Nüüd on tervisehädad viinud koertega tegelemise miinimumini. Hommikul siiski ootavad nad mind aiaväraval, järgneb teretamine, paitamine hea öösise teenistuse eest ja kui ma tassin riidamaalt küttepuid kööki, siis nad saadavad mina riidamaale ja tagasi, omavahel hullates. Kui palju mul ajaliselt nendega tegelemiseks kulub, pole üles tähendanud, sest minu viibimist õues mõjutab mu tervislik seisund, milline lubab ainult jalutamist, mitte mingisugust füüsilist tööd. Suvelgi ei või ma kuumadel päevadel niikaua õues viibida, kui sooviksin, vaid otsin varjulisemaid kohti ja päris ägedaga poen tagatuppa varjule, kuhu päike ei ulatu.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Poest toovad meie lapsed koertele spetsiaalselt koertele mõeldud lihasaadusi ja konte ning leivasaaduseid. Poeg jahvatab koertele segavilja, mille jahust memm keedab neile putru. Ka lihasaadused keedab ära ning segab pudruga, lisades leiba või saia. Kunagi, kui lehma pidasime, siis said koerad veel piimagi pealelakkumiseks, kuid nüüd peavad leppima veega, et janu kustutada.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti poole on tulnud pöörduda mitmel korral siis, kui on olnud tegemist kutsikaga. Noored koerad armastavad kangesti kõike kättesaadavat närida ja on juhtunud, et see, mida nad on närinud, on põhjustanud sooltes midagi põletikutaolist.
On esinenud koertel mitmepäevast söögiisutust, siis oleme sisse andnud, vägisi muidugi, nõrka kaaliumpermanganaadilahust ja see on aidanud. Suviti otsivad koerad ka mõningaid raviva toimega taimi, mida nad siis söövad ja nende söömisest abi saavad. Kunagi nõelas rästik üht meie koera, kes seejärel läks kodunt minema, oli kolm päeva ära ja tuli tervena koju tagasi.
Marutaudivastase vaktsineerimise laseme arstil teha igal kevadel, kuna meie ümbruses liigub palju rebaseid ja kährikuid, kes võivad olla marutaudis. Kevadel toodud kutsikas on saanud täieliku ravikuuri, milline läks meil maksma üle viiesaja krooni. Marutaudivastane vaktsineerimine on vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Kuna meil oli emasloom viimati kümme aastat tagasi, siis pole olnud vajadust tegeleda steriliseerimisküsimusega. Meil naaber on lasknud oma koera steriliseerida ning peab seda otstarbekaks. Juba see ikka vajalik on, kuid mul selles küsimuses kindel seisukoht puudub.
Kas naaber ka tiinusevastaseid tablette annab, pole küsinud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Kui meil kunagi emasloom oli, siis tulid järglased "juhuslikult". Tavaliselt on ikka nii, et enamikel juhtudel saadetakse emasjärglased mereväkke aega "teenima".
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Aastate jooksul on meil vahel olnud ka korraga kolm koera ning igaühel neist oli oma putka, millised on säilinud praeguseni. Vanemal koeral on oma jooksuaed, kus putka on eluasemeks. Noorema koera jaoks sai tibula esikusse valmistatud põhupallidest magamisruum, millist nüüd talvel vahel kasutab ka vanem koer, noorem pikutab siis laudaesikus pesa kõrval põhkudel. Suvel elutseb vanem koer omas jooksuaias, talvel lasevad mõlemad avaras õues ringi, kust nad ei pääse kaugemale hulkuma ilma loata. Piiratud õu on vajalik sellepärast, et nii naabril kui ka mitmel teisel külaperel on lemmikloomaks ja õuevalvuriks emasloom, kes innaajal meelitab hulgaliselt partnereid ligi.
Talvisel ajal võetud kutsikal on meil olnud tema esimeseks elupaigaks köök või esik. Koertel on oma varasem elupaik meeles ja kui juhtub vahel neil kööki pääseda, siis nad heameelega uudistavad oma kunagist elupaika.
Poisieas lubasin ma oma väikestel lemmikloomadel tulla ka voodisse, milline tegevus emale just meelepärane ei olnud. Kui meil veel kolli elas, siis tema tuli küll eestuppa diivanile pikutama.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Pikemale reisile pole ma oma lemmiklooma kaasa võtnud. Alati on ta koju jäänud ja mitte üksi, ikka on keegi pereliikmeist tal seltsiks ja seda põhjusel, et meie elamine asub sellise suurlinna vahetus läheduses, kus kodu valveta jätmine võib kaasa tuua tõsiseid ebameeldivusi...
Oma looma transpordiks kasutame sõiduautot, olgu siis linnaskäikudel või mujal sõitudel lähiümbruses.
Loomahotelli teenuse kasutamiseks meil vajadust pole.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Enamikel juhtudel olen teadnud oma lemmiklooma sünnipäeva. Eks ma ole siis surunud mulle ulatatud käppa, öelnud mõne hea sõna ning meeleheaks andnud ka mõne parema pala oma toidulaualt.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Maal elavale lemmikloomale pole sellist luksust vaja nagu riietumine. Kutsikale, mille tõi kevadel tütretütar, ostis ta mänguasjaks kummist siili, mida ta hammastega vajutades piiksuma pani. Tavaliselt aitab koerale kepikesest, mida loopides koerad armastavad viskaja juurde tagasi tuua.
Karvade harjamiseks on spetsiaalne hari, muid vahendeid pole hankinud. Oma looma pole ma spaasse viinud, ega kavatsegi seda teha.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
On küll võimalik looma eest liiga palju hoolitseda, kuid seda mitte maaperedes vaid linnas. Tean mitut üksi elavat ahtrat naist, kes oma aega surnuks löövad isakasside eest hoolitsedes.
Kus see piir vajaliku hoolitsuse ja ülehoolitsuse vahel just läheb, pole sellekohast uurimust teostanud, kuna olen tähele pannud, et meie omad koerad saavad ka ise enda hoolitsusega hakkama ja kui neil igavusest muud midagi teha pole, siis lakuvad oma riista!
Olen linnas näinud neid ülehoolitsetuid pitsusid, kes rasvununa ei jaksa enam liikudagi.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Trikki kui seesugust pole õpetanud, kuid tagakäppadel istumist, käpa andmist, pulga toomist, neid küll. õpetamine käis püsiva treeninguga maiustuse kaasabil.
Meie kunagine kolli "Nässu" õppis käima kanu kuusikus koju ajamas. Algul käisin ise, tema koos minuga. Juhendasin teda ja pärast polnud mul muud vaja teha, kui öelda, et mine aja tibud metsast koju ja ta tegi seda ülima lustiga. Ka siis, kui kana juhtus ehmunult karjuma, tormas ta vaatama, kes on tulnud kanu hirmutama. Juhtus et vares kraaksatas ja harakas kuusikus ärevalt kädistama hakkas, tormas kolli samuti kuusikusse, kuna tal oli juba olnud seal kohtumisi rebastega. Kahel korral murdis ta noore rebase maha.
Dressuur oleks muidugi vajalik, kuid juba eelpool mainitud põhjustel pole selle läbiviimist võimalik taotleda.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Iga kord kui õue lähen ja ta mulle vastu tuleb, räägin ma temaga. Loom mõistab suurepäraselt inimese meeleolu ja ka kõnet. Elatud aastad on seda kinnitanud ja mind kindlale veendumisele viinud. Kuid siiski pean juurde lisama, et loomade mõistus on erinevate loomatõugude vahel suuresti erinev. Saksa lambakoera, kolli ja bernhardiineri arengutase on teistest tõugudest oluliselt kõrgem. Koeratõuge on palju, kõikide kohta mul ülevaadet ei ole, kuna pole nendega tegemist teinud. Igal loomal on teatav mõistuse arengutase ja iseseisev mõtlemine. Olen seda täheldanud pikkade aastate jooksul kõikide koduloomade juures. Eriti märkimisväärne on see hobustel. Inimese ainuomast mõtlemisvõimet võib kinnitada ainult see, kes ise mõtelda ei oska või pole mingil põhjusel üldse võimeline!
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Mingit erilist näidet mul kirjeldada ei tule meelde, kuid kui hommikuti või ükskõik mis ajal õue lähen ja juhtub, et vanem koer jõuab enne minuni ning ma teda paitan, siis tormab noorem ja nügib vanema minu juurest eemale!
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Meie perel on olnud alaline ja pidev suhtlemine oma naabri Jüri Schmidtiga, kes tegeleb koerte, kasside ja mesilastega vabal ajal, mis jääb üle treeneritööst. On NSVL meistersportlane suusatamises, nüüd siis Järve gümnaasiumis suusatreener. Temal koeri-lemmikloomi tavaliselt rohkem kui meil neid on, praegugi kolm ja on üks neist ka emasloom, teeb äri kutsikate müümisega. Meile pakub ka ning tasuta, kuid meile jätkub esialgu kahestki. Kevadel olid naabrimehel kutsikad juba müüdud, siis kui tütretütar meile "Rässu" tõi.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kõiki neid praegu moes olevaid lemmikloomi, milliseid linnakorterites peetakse (rotid, merisead, igasugused roomajad) ma mingil juhul ei peaks! Võibolla et ehk veel akvaarium kaladega oleks veel vastuvõetav!
Eluaegse harjumuse kohaselt olen tegutsenud kasside, kõrtega ja oma väljakujunenud harjumust ma enam sellises eas ei kavatse muuta.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Meil on selliseks mittekoduloomaks varesepaar Vaak ja Kraak, kes juba aastaid pesitsevad meie viljapuuaeda ümbritsevas hekis, kõrge kuuse ladvas. Kui rebane juhtus üle heinamaa meie talule lähenema, siis kohe hõigati kõrgel kuuse otsas, et vaenlane läheneb. On võrdlemisi julged. Kui õuevalvur kõike oma sööki kausist ära ei söö, on nemad platsis ja tunnevad ennast täieõiguslike pereliikmetena. Vahel muutuvad juba päris tüütavaks...
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Mida arvata? Igal lollil oma lõbu!
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomadeks saavad olla kõik need loomad, kelledega tegelemine maandab pingeid ja toob rahuldust. Maaperes peetavate loomade hulgas ei leidu ühtegi, kes ei mahuks mõiste raamidesse "lemmikloom".
Inimesele võib olla iga "koduloom" "lemmikloomaks", kuid kas igale "koduloomale" on inimene alati lemmik? Selline suhte tajumine on tavaliselt mõlemapoolne ja eks seegi ole põhjuseks, miks inimene on valinud lemmikloomaks selle, kes temaga meelsasti suhelda armastab.
Maapere lemmikloomad on alati praktilise tähtsusega ja nii neid nende omanik ka hindab.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimeste omavaheline suhtlemine ei maanda alati tekkinud pingeid. Nõukogude võimu ajal vaevas stress, kaasajal ei saa samuti läbi ilma stressita. Kui on võetud mõni lemmikloom, siis tegelemine temaga viib mõtted muredest mujale, tekib vaimne ja füüsiline rahulolu, olen seda omal nahal tunda saanud. Maainimesel on koer lemmikloomana ühtlasi ka ärevatel aegadel seltsiks, abiliseks ja majavalvuriks ning ka karja hoidmas. Suur osatähtsus on lemmikloomal ka selles peres, kus on lapsi.
Olen oma vastused kirja pannud põlise maainimese seisukohalt. Eks linnamees kirjelda ise omi arusaamu lemmiklooma pidamisel.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Kuidas mujal, selle kohta mul ülevaade puudub, kuid arvestades seda, et mul nüüd rohkem vaba aega käes on kui nõukogude ajal, siis ehk võin nüüd ka rohkem tähelepanu pühendada oma lemmikloomadele, kui just tervisehäired seda minu hea tahtmist ei eira!
19. Lemmiklooma surm. Kas kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Eks teatud kahjutunne ole iga looma surma puhul, eriti veel siis, kui oli tegemist hoolsa õuevalvuriga. Iga loom sai omale viimse puhkepaiga. Näiteks emane koer "Bella" on maetud meil viljapuuaia nurka, tema haual õitsevad suviti püsililled. Hauakaevamine ja matmine on olnud siiani minu hooleks, memm on ka kohal olnud.
Alati otsustasime võtta uue looma, kui tegemist oli koeraga. Kasside puhul seda uue muretsemise muret pole kunagi olnud: nemad paljunevad liigagi jõudsalt!
20. Milliseid "kodureegleid" olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Noorele koerale köögis elamise ajal sai õpetatud välja küsima. Ka seda liigset kraapimise kommet sai taunitud ja õpetust nad võtsid. Kõige suuremat õpetust ja järelvalvet nõudis see, et nad kanad rahule jätaks, sest meil asuvad suvel kanad samas tootmisõues, kus koeradki. On asjast aru saanud, et isegi mängus ei tohi kanu taga ajada ja mahuvad kõik ilusasti koos elama: nii kanad kui ka koerad.
Päriselt kesk õue nad enam omi kupitsaid püsti ei pane, teevad seda majast eemal, kaugemas aianurgas. Suvel hoolitsevad kanad selle eest, et ka kaugemal aianurgas kupitsaid näha ei oleks. Kanad seevastu on ise palju lohakamad: nendel ükstapuha kuhu kükitavad...
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige eksimuse eest karistada?
Oli kunagi selline koer nimega "Polla", kes ei lasknud minul ega memmel toidukaussi talle ette viia, vaid kippus hammustama. Alati tuli ta lühemalt ketitada, kauss ette panna ja siis vabastada. Sellest halvast harjumusest ta ei vabanenudki. Karistasin teda eksimuse eest löömisega siis, kui kana maha murdis. Rohkem ta kanu ei puutunud. Löömine pole muidugi õige asi, kuid tema puhul muud abinõud ei andnud tulemusi.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomadega rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Sel ajal, kui meie peres lapsed veel kodus elasid, olid neil koerad need kõige suuremad mänguseltsilised, tüdrukutel vahel ka kassid. Eriti armastas meil poeg koertega mängida ning igal talvel vedas koer teda mööda hangesid ja kui poiss juhtus kelgult maha kukkuma, ootas koer poissi niikaua, kui see jälle kelgule ronis. Üks selline koer oli "Bella", teine "Leksi". Ühe kutsika, nimega "Muki", tõi poeg ise külast koju ja hiljem koer ainult teda tunnistaski peremehena. Eks lapsed viisid ka toitu koertele ette ja üldse oli neil loomadega suhtlus tihedam kui meil, kes me varahommikul tööle ruttasime ja õhtul väsinult koju saabusime.