Jah, mul on lemmikloom, miniküülik Niuksu. Me tegime kunagi koolis koll Kalli näidendit. Seal oli üks tegelane Niuksu. Muidugi aitas asjale kaasa see, et loomaarstijuures öeldi, et ta on 50% isane, 50% emane.
Jah, mul on lemmikloom - jänes. Seitse aastat oli mul toas pisike valge kääbusküülik, punaste silmadega, pehme ja armas. Jänesele panime nimeks Betu, mille ta sai Betra poe järgi. Mõned aastad tagasi, kui magasin narivoodi teisel korrusel, kuulsin öösel hääli. Kell oli umbes kolm öösel, kui avasin unised silmad ja üle voodiserva vaatasin. Kui nägin, et mulle kingitud pruun karu mööda põrandat läheb, mõtlesin, et olen hulluks minemas. Siis aga nägin, kuidas mu jänku hoiab hammastega karu sabast kinni ja teda oma pessa veab. Hommikul oli karu ilusti pessa paigutatud.
Mul ei ole lemmiklooma hetkel, aga oli. Mul oli miniküülik, kes sai oma nimeks Kiki, lihtsalt vaatasin teda ja esimese asjana tuli pähe Kiki, nii ta omale nime saigi. Ta oli hästi tore, aga tegi palju pahandust, nt tõmbas tapeedi lahti jne. Vahel soristas tuppa mingisse nurka ja eriti meeldis talle mu õe voodisse hüpata ja sinna pissida.
Minul endal lemmiklooma pole, aga mu õel on. Mul on lontkõrv kääbusküülik. Ta on emane ja tema nimi on Päntu. Selle nime valis ta endale ise. Nimelt otsisime ema ja õdedega toredaid nimesid. Kui siis umbes kuus nime leitud, panime need ringina maha. Päntu aga pandi ringi keskele. Esimesena hakkaski jänkuke seda paberit närima (või midagi sellist oli) ja siis, kui me selle paberi alla vaatasime oli seal kirjas Päntu. Praegu on ta üle ühe aasta vana ja tal on viis poega. Pahandusi oskab see plika küll hästi teha. Mulle jääb hästi meelde, kui ma teda esimest korda nägin. Ta oli siis nii pisike ja kui ta mu õlale ronis ja sealt mu õe sülle hüppas. Kuidas ma kartsin, et ta võib jala ära murda. Veel tuleb meelde minu esimene õueskäik temaga. Sellest ma ei oska eriti kirjutada. Tegelikult mäletan ma temaga seotud asju veel paljusi, aga selliseid kindlaid asju ma ei mäleta. Ma tean vaid üht. Ta on ikka igati tore ja vahva jänkutüdruk.
Mul on koer Morris, ta sai oma nime ühe inimese perekonnanimest. Kui ta väike oli, siis ta ei osanud eriti hästi joosta ja kui ta jooksis, siis ta tuigerdas nagu joodik.