Mu lemmikloom on mu kass Aadu. Ta sai nime nii, et mu issi kutsus kogu aeg eelmiseid kasse Aadudeks ja siis me otsustasimegi kassile Aadu nimeks panna. Ma mäletan, kui ta väike oli, siis ta puges kogu aeg öösel mu kõrvale ja hakkas hullult mu nägu lakkuma.
Mul on viis lemmiklooma kodus, aga minu omad neist on kolm: üks kass, kelle nimi on Älli, temaga oli siuke lugu, kui teda ei olnud veel, et mul ei olnud ühtegi lemmiklooma ja siis ma ütlesin emmele, et mu parima sõbranna kass ootab poegi, et kui ta pojad saab, siis võtame ühe endale. Emme ütles, et tema tahab ainult halli emast kassi, et muud ta ei taha. Ja ennäe imet! Kuu aja pärast sündiski emane hall kassipoeg, mille me endale saime! Ma läksin kahe nädala pärast oma sõbra juurde ööseks ja järgmine päev tõi isa mind koos kassipojaga koju! Kui ma koju jõudsin oli emmel ja mu õel nimi valmis mõeldud, õigemini õel, ta valis Ällile nime ühe multika järgi ja nii see temale jäigi. Siis on mul veel kaks jänest, üks on isane Vurruke, ma teadsin juba enne tema kätte saamist, et ta nimeks saab Vurruke. Teine jänes on Vurrukese poeg, eelmine kevad mina ja mu parim sõbranna paaritasime oma jäneseid, tema jänes oli emane ja minu jänes isane, ma viisin oma jänese sõbra juurde ja järgmine päev tõin koju tagasi - kuu aja pärast oli seitse väikest jänesepoega, millest mina ühe endale sain. Tema nimeks panin Tinky-Vinky. Vurruke on samuti halli värvi, aga Tinky-Vinky on valge, pruunide laikudega.
Mul on koguni kaks lemmiklooma - koer ja kass. Koera nimi on Bimbo, ja seda ma ei tea kust ja kuidas ta selle nime sai, keegi igatahes mõtles ja panimegi selle nime. Kassi nimi on Lõvi ja selle nime on ta saanud oma kiskjalisuse järgi. Ta on vahel nii armas ja siis järsku muutub kurjaks. Talle meeldib kohutavalt palju ronida, ronib kapi otsades, ronib kuidagi ahju otsa ja magab siis seal, mööda kardinaid on ja ronib siiani. Me saime ta umbes detsembris ja me ei tahtnud teda õue külma kätte lasta, kuid kui ilmad soojemaks läksid, sai ta korraks välja, ja nüüd on nii, et kui keegi ukse juurde läheb, tormab tema ka ruttu ukse juurde, et õue saada. Talle meeldib väga õues olla ja uusi kohti avastada. Kui ma üks kord läksin poodi, siis ta tuli järgi, kuid kodutee otsast ta edasi ei julgenud tulla, hakkas seal vinguma. Igatahes väga-väga toredad ja armsad loomad, armastan neid väga, olen mõlemad nii ära hellitanud.
Kuna ma elan maakohas on mul palju lemmikloomi olnud. Enamus neist ikka koerad. Koer on inimesele truu. Ja ma ei saa väitagi, et mingi muu loom poleks. Kuid minule kõige lähedasemad on koerad ja hobused ning ka haid. Koeri on olnud mul üpris palju. Minu kõige esimene koer oli rotveiler. Ada oli ta nimi. See koer oli tõeline sõber, ta käis igal pool minuga: oli minuga nii mures kui rõõmus, mängis minuga. Väidetakse, et rotveilerid pole eriti sõbralikud, kuid tema oli. Ma olin alles viiene, kui tema saime. Ta oli tore koer ja temaga on mul palju mälestusi. Näiteks seegi, kui läksime isa ja emaga koos paadiga järvele ja Ada ujus paadile järgi. Ei tahtnud mind üksi kuhugi lasta. Hetkel on meil perekonnas kaks koera. Üks on kaukaasia lambakoer ja teine on dalmaatsia. Dalmaatsial on paberid ja lambakoeral mitte. Dalmaatsia on Chris-Charat. Kutsume teda tavaliselt Krissuks. Kuid kui ta pahandust teeb, kutsume täisnime pidi. Siis ta saab aru, et on midagi kurja teinud. Teise koer nimi on Roki. Koertega armastan ujumas käia, kuid Roki on juba vanem koer ja armastab kaldal olla. Kuid Krissu jookseb ja möllab veel. Talvel jalutan nendega lumises metsas. Või käin jooksmas nendega. Nad on meil suhteliselt õuekoerad ja elavad õues kuudis. Hobused on mulle meele järele sellepärast, et ma tegelesin aasta otsa ratsutamisega. Kuid kuna see ratsafarm pankrotti jäi, jäid ka minu treeningud pooleli. Mulle lubati hobune osta, kuid kuna mu treeningud jäid katki, kadus ka see mõte kuhugile ära. Haid meeldivad mulle nende olemuse poolest. Olen vaadanud palju hai-filme. Tõsielu filme ja ka filme, kus on haisid kasutatud. Need on minu jaoks põnevad. See loom iseenesest on kiskja ja samas ma kardan teda, aga samas on ta põnev ja ma tahaksin rohkem teada ja veel rohkemgi uurida nende kohta, nende käitumise ja olemise kohta. See on huvitav. Nad ründavad küll inimesi vahel. Kuid me võiksime uurida, kuidas me ise saaksime sellest veel rohkem hoiduda jne.
Minul on lemmikloomaks bernharndiin Brülle, nime on ta saanud oma eesnime järgi. Lugusid temaga eriti ei ole, aga üks päev jooksis ta metsa ning meie õega läksime teda otsima. Nnatukese aja pärast jooksis Brülle ehmunult meie poole ja tema taga põdrapull, sellest saime aru, et ta käis põdrapulli taga ajamas.
Mul on koer nimega Scully. Ta on saanud oma nime seriaalist Salatoimikud või siis inglise keeles X-files, naisdetektiivi järgi. Ta on üks suur õgard ja ta sööb kõike, üks kord ma peitsin suure kommikoti oma padja alla, järgmine päev, kui ma koolist koju tulin nägin, et kommipaberid on igal pool toas laiali, siis saingi aru, et koer on kõik ära söönd. Teine lugu on selline, et ükskord, kui me sõitsime autoga koju, koer oli meil kaasas. Jõudsime koju ja hakkasime juba jopesid ära võtma, kui mu väike vend ütleb, et koera ei ole ja ei ole, siis hakkasimegi mõtlema, et huvitav küll, kus koer on. Pärast saime aru, et jätsime Scully autosse.
Mul on kodus kass Mäuksu, koer Pelle ja minu kõige armsam kilpkonn Madelin. Madelini tõi mulle mu õde, kui ta käis kuskil välismaal. Kui ma ta sain, polnud tal veel nime... ma ei osanud talle nime panna ja õde ütles, et ma paneksin esimese meeldetuleva nime. Kuna mul tuli kõige esimesena meelde tüdruku nimi ja ma ei osanud vaadata kas Madelin on poiss või tüdruk, sai ta nimeks Madelin. Nüüd on Madelin minu juures elanud umbes poolteist aastat. Kui ma ta sain, kaalus ta umbes 60 gr,nüüd kaalub ta 316 gr. Ta on minu juures elades tohutult kasvanud...
Merisiga Simbaana. Mulle meeldis vaadata väiksena multikat Simba seiklused (või midagi sellist), juba siis mõtlesin, et kui koera saan, panen talle Simba nimeks. Sain aga merisea ja siis otsustasin panna talle nimeks Simbaana.