Mul on lemmikloomaks koer, kelle nimi on Laska. Nimi oli tal juba olemas kui me ta endale võtsime. Kui elasime Tartus oli meil seal väga tore naabrinaine, kes andis kondid meie koerale, kui oli sülti valmistanud. Iga kord kui koer kogemata aiast välja sai jooksis ta kohe naabrinase akna juurde ja hakkas selle all klähvima et saada kas mõni kont või lihatükike. Naabrinane muidugi andis kah. Siis pidi ema jälle naljaga selgitama et ega me talle kodus ise süüa ei anna jah.
Lemmik loom on koer. Tõukoeral tuleb nimi kaasa ja ta nimi on Areelius Emmet Basil (vist). Hüüame teda Bassuks.
Üks lugu on see kui läksime koera ja väikse vennaga metsa ja hakkasime seal seeni korjama ja lasime koera vabalt jooksma aga kuna oli suur tuul ja ta kardab tuult ja äikest. Hakkasime siis koera hõikama ja ta ei tulnud meie juurde kuna väike vend hakkas nutma ja muretsema koera pärast. Helistasin emale ja ta ütles, et jää rahulikuks. Aega läks mööda ja vend hakkas naljakalt(minu jaoks), kurvalt(tema oli kurb) rääkima, et peame nüüd uue koera võtma. Aega läks jälle mööda ja ema helistas tagasi ja Ütles, et koer oli koju tulnud. Hahahahaaa
Mul on kass ja tema nimi on Leedi-Argenta. Tema esimene nimi tuli sellest, et ta on naissoost ning väga elegantne ja puhas. Teine nimi sellest, et ta on halli värvi ning argentum tähendab halli. Alguses, kui me omale kassi võtsime oli meil ka hamster ning Leedil oli muidugi jube põnev teda jälgida. Kuid nii kui Leedi oma nina talle julges panna, hakkas hamster vigisema ning pani kassile käpaga. Seda oli naljakas jälgida.
Mul on kokku neli looma. Kaks kassi ja kaks koera. Vanem koer Bruno sai nime oma õe Lotte järgi. Nad on üsna erinevad. Üks valge, teine must ja pruun, ning Lotte on väga palju väiksem kui Bruno. Teine koer on Pootsman. Ta on üks mu kõige kallim olevus. Tema nime taga pole mingit lugu. Kui me ta perega võtsime, hakkasime huupi nimesid pakkuma ning Pootsman meeldis ja sobis kõigile, kaasaarvatud koerale endale. Kasside nimed on Maali ja Tiitsu. Kassid mind väga ei huvita ja ma ei tea kes või miks neile nende nimed panid.
Ta pole väga minu hobune, aga ma tegelen temaga nimui on Avastus. Tema nime saamis lugu oli väga naljakas. Ta isa nimi Aksel seega A tähega pidi ta nimi algama. Juhuslikult olin 20.mail õues ja teadsin et üks mära peaks tallis poegima varsti. Läksin siis talli ja vaatan et mära pole koplis ja tallis ka pole, mõtlesin mis jama on ja läksin kopplisse ja kõndisin puude taha seal kus nad tavaliselt end peidavad ja leidsin platsenta, mõtlesin oi nüüd on halvasti ja hakkasin minema edasi kivihunniku poole siis tuli joostes mära (Avastuse ema) ja tuli minu juurde ja ss ma küsin et mis on ja ta jooksis tagasi kivihunniku taha. Läksin sinna ja näen pisi varsake pikutab. See oli tohutu üllatus ja lihtsalt avastad vastsündinud varsa kivihunniku tagant ei juhtu igapäev. Selletõttu ka tema nimi Avastus, sest avastasin ta kivihunniku tagant.
Mul on toa kass ja ta nimi on Sofi. Nime panemisel ei kaasnegi mingisugust erilist lugu, see nimi lihtsalt lipsas suu pealt välja ja see tundus kuidagi sobivat ning nii kassi nimeks Sofi saigi.
Minu isal on kass, kes on suur juba, kuid kui ta väike oli, siis isa leidis ta. Kuna väike armas hall kiisuke nägi algul väga närune välja, siis pandi talle nimeks Näru.
Mul oli kass, nimega Pätu. Ta sai oma nime tänu sellele, et ta koguaeg tegi pahandusi.Me saime ta, kui ma olin 7-aastane. Kahjuks ta suri kahe aasta pärast ära. Ta magas koguaeg minu voodis, ta ei tahtnudki kellegi teise voodis magada. Kui ma mõnikord suvel vanaema juurde ööseks jäin, ei tahtnud ta üldse magama jääda, oleks nagu oodanud, millal ma koju tulen. Koolipäevadel tuli ta mulle alati bussile vastu. Ta oleks hommikuti ka saatnud, aga ma ei julgend teda kaasa võtta, äkki jääb auto alla.
Jah mul on kass nimega Musti. Ta on meil juba väiksest saadik olnud. Ma sain ta endale sünnipäevaks. eelnevalt olin ma tänavalt korjanud ühe pisikese kassipoja ja lootsin, et saan tema endale jätta aga omanik hakkas otsima ja pidime ta ära andma, siis mõned päevad hiljem kui oli mu sünnipäev, siis üks peretuttav tõi meile koju Musti. ta on üleni musta värvi, sellest ka kahtlemata temale sai nimeks Musti. Kunagi kui elasin Tartu linnast väljaspool Ihastes oli meil õues hundikoer ja ka vist kass, aga ,ma ei mäleta seda aega nii täpselt sest siis olin veel väike.
Kass täpikass Gustav von Depp a.k.a. Kusti - Jah see on ta tegelik täisnimi, aga me kutsume teda lihtsalt Kustiks. Enamus inimesed mind ei usu kui ütlen et see on mu kassi täisnimi, aga see on tõsi. Tal tekkis selline nimi, sest kui saime ta, polnud me kindlad mida talle nimeks panna. Kuna Kustil on keha peal 3 täppi(kõik ühel pool keha), tahtsin mina talle nimeks panna Täpik. Ema aga tahtis talle nimeks panna Gustav, ning õde ütles sellepeale naljaga et paneme talle siis ''von Depp'' ka taha, siis oleks nagu kuninglik kass. Lõpuks leidsime lahenduse, et paneme nimeks Gustav von Depp ja tekitame oma kassiliigi keda nimetatake täpikassiks, ning igakord kui me täispika nimega talle ütleme, siis ütleme ette ka selle täpikassi.
Koduloomaks kass, kelle nimi on Mammu ja see nimi on võetud inimese nimest ja on ka hüüdnimi paljudel selline.
Koju tõime ta ratta seljas, ühes maakohas oli ta saadaval ja ta ei tahtnud üldse koolikotis olla, sest meil polnud kuhugile mujale ta panna, mul oli terve selg kassi kriimustusi täis, väga valus oli olla, aga koju me saime ta ja ta oli nii armas.