Mul ei ole kahjuks lemmiklooma, aga mu onul on koer nimega Afro. Ma ei tea, kust ta oma nime sai, aga see eksitab vahest inimesi. Millegipärast arvatakse, et ta on poiss, aga ta on tüdruk. Ta on hästi armas ja kui ta Tartus vanaema juures on ja ma üksi mingis toas istun, uks peaaegu kinni, siis ta alati tuleb, pistab nina ukse vahelt läbi ja piilub.
Koer- valides välja ning nähes tema pikka nime, valisimegi tema algse esimese nime välja.
Valisime ta välja, kuna väiksena olid tal lontis kõrvad ning ronis üle teiste kutsikate, et ikka me tema välja valiks. :)
Vennal on kalad, tema on ka pannud neile mõnele nimed. Nad on saanud oma nimed oma iseloomu ja välimuse pärast. Nt Triibu- kala kellel on kõhu peal üks triip, Hallu- kuna ta on halli värvi ja Välk- kala kes on hästi energiline ja kiire.
Meil oli kunagi koer nimega Robi ning me tahtsime veel ühte koera. Kui talle hakati nime panema, siis sai selleks Bobi, sest kunagi oli üks saade, kus olid kaks sõpra nimedega Robi ja Bobi.
Mul on kaks koera, mõlemad on siberi laikad, üks on Mike ja teine Rika. Nimed on nad saanud selle järgi, et neid oleks kerge metsas hüüda. Enamasti on nad vahvad olendid ja mõni kindel lugu ei tule meelde.
Kräu on minu lemmikloom kodus ja ta sai enda nime ,sest ta koguaeg kräunub. Maal meil on 3 koera. Ühe nimi on Muki ,sest ta on murjam, teine on Löru ,sest ta on laisk, me leitsime ta metsast kui kuuske otsisime. Tuli meiega koos koju. Kolmas on Mõmmik. Ta sai enda nime eelmise koera käest. Eelmine koer oli Karu ja Mõõmik oli tema asendus siis andsime talle samasuguse nime, aga natuke erinev.
Mul on kaks kodulooma- kass Ruudi ja koer Rommel. Rommel sai oma nime tankikindrali järgi ja kass sai selle järgi rt koduloomade nimed algavad R tähega ja pereliikmed algavad P tähega.
Jah mul on kass, ning nime panid talle vanemad. Täpselt ja igati kassi iseloomule vastav kass. Kui miskit vaja tuleb ja poeb, kui aga mitte siis parem mitt torkima minna. Ühel hilisel suve õhtul kui väljas oli veel soe, kuid pime, oli meil aken pärani lahti ning kassil oli kombeks aknalaua plekist äärel uitamas käia. Kell jõudis sinna maani, et panime akna kinni ja läksime magama. Keset ööd kuulis aga isa, et akna taga kräunub keegi järjepidavalt, akent avades vaatas isale vastu meie oma Kräu. Rohkem pole ta sinna plekile jalutama läinud.
Jah, koer. Nime pani talle minu ema. Ema tahtis panna koerale huvitavad ja uhket nime. Kust see idee tuli, et koera nimeks "Lordy" panna, ma ei tea, kuid mulle see nimi meeldib.
Kuna koer töötab koos emaga teraapia alal väikeste lastega, siis üsna tihti on väikestel lastel koera nime raske hääldada. Vahest on üsna lahe kuulda kuidas väike laps üritab koera kutsuda, kuid koer ei reageeri, sest ta ei saanud aru, et teda kutsutakse. Just selle nime raskuse hääldamise tõttu.
Mul on kass, kelle nimi on Michelle, kuid tavaliselt kutsume teda Mishaks. Ta on väga laisk. Suurema osa ajast ta magab, mõnikord käib õues. Kuigi tal on tihe karvastik, meeldib talle soojas saunas käia ning õues talle samuti meeldib rohkem olla sooja ilmaga.
Mul on kass, keda kõik pereliikmed kutsuvad Nuustikuks. Seda nime ei ole ta otseselt kuskilt saanud, lihtsalt ühel hetkel hakkas keegi teda niimoodi kutstuma, sest ta on nii armas ja pehme karvaga ja teda on nii hea kaissu võtta, ma arvan sllepärast. Muidu on ta väga sõbralik ja talle meeldi olla inimeste seltsis, ilusa ilmaga käime tihti jalutamas.
Mul on kodus kass nimega Betty. Nime sai ta selliselt, et ma otsisin internetis kasside nimesid ja siis torkas mulle silma nimi Betty, sest ta lühike, kerge hääldada ning saab seda armasalt hüüda. Pidevalt kui keegi pereliikmetest tuleb koju või külalised siis Betty tuleb alati vastu, istub ukse juures ja vaatab kes tuleb.
Mul on väike viirpapagoi. Nime ta sai väga lihtsalt. Ema oli uurniud internetist, millisednimed sobivad papagoidele, et nad pärast selle ära õppida saaks ja rääkida, ning tuli välja, et papagoid oskavad hästi väja öelda susisevaid ja katustega häälikuid ning seetõttu saigi ta endale nimeks Tšif.
Ja üks põnevamatest lugudest temaga on vist see, kuidas ma teda rääkima õppisin. Iga hommik ja õhtu, kui ma köögis olin ja sõin, istus ta mulle õla peale ja ma kordasin mitu korda ühte ja sama lauset, et ta on hea lind ja ma armastan teda. Paari nädala pärast oligi ema kuulnud teda rääkimas seda sama lauset.