Mul oli siiamaani viis kala. Kaks surid ära. Kalade nimed on Muska, Asja, Basja, Vasja ja Gasja. Ükskord peitis üks väike kalake Basja ühe lehe taha, mille ma panin kaunistuseks. Ma otsisin ja otsisin, ei leidnud. Hakkasin juba murelikuks minema, kui Basja ujus lehe alt välja.
Jah, mul on koer nimega Franco, ta on kolme-aastane labradori retriiver. Ma sain ta vanematelt sõbrapäevaks. Kõigepealt sain ma üles tõustes kaardi väikese kutsika pildiga, millele oli taha kirjutanud isa pika jutu. Mul oli raskusi selle käekirja lugemisega, aga lõpuks sain ma tänu vanemate antud vihjetele aru, et ma saan koera. Juba järgmine nädal oli minuga väikene kutsikas, kellel oli kaelas sinine lips.
Mul on kass, ta nimi on Kiti. Mu kassile pani nime mu oma õde Victoria. Mu kass on kaks korda teise korruse aknast alla kukkunud kärbest püüdes. Rohkem juhtumeid mul hetkel meelde ei tule.
Mul on kass Käbi, kes saab varsti ühe aastaseks. Ta sai oma nime selle järgi, et ta sündis 1. aprillil ja ema ja isa tahtsid talle naljaka nime panna. Käbi pandi sellepärast, et ema ja isa arvasid, et kui ta puu otsa ronib, siis saab tuletõrjesse helistada ja öelda, et meie Käbi ei tuld puu otsast alla. Naljakaid juhtumeid ma eriti ei tea, ainult et ta ükskord prügikasti ronis.
Mul on kass. Siis, kui me ta saime oli ema väiksele vennale just "Pipi" raamatut ette lugenud ja siis saigi kass kotti (ta oli siis väga väike) ja poole tee peal kooli tegi "kott" mjäu. Ma nagu räigelt ehmatasin ja viisin kassi koju... jäin essat korda kooli hiljaks (ma olin ju hull tuupur siis).
Mul on väike krants ja ta nimi on Loigu. Ta on üleni pruuni-must laiguline ja tal on ka valgeid laike. Tal on palju hüüdnimesid - Loiks, Nunnu, Nupsik, Musirull jne, sest ta on nii armas väike paks nähvits. Kord pissis Loigu vaiba täis ja võõrasisa tahtis talle kerepeale anda. Minul hakkas tast kahju (tegelikult on Loigu minu ja mu õe oma) ja ma peitsin ta vannituppa ära. Võõrasisa otsis ja otsis, aga üles ei leidnud. Lõpuks, kui võõrasisa alla andis, kutsusin ma Loigut ja viimane tuli vannitoast välja. Kõik imestasid, kuidas ta sinna sai ja imestavad siiamaani.
Lemmikloomad on koer ja papagoi (Jim & Cest i bon (sessi poon]). Koer sai oma suguvõsas olevat trendist - alkoholi järgi (Jim Beam) ja papagoi sai Silvi Vraiti laulust Cest i bon (’see on hea’). Papagoi paariline Carmen lendas ära ja koer on jäänud auto alla ja roninud katusele.
Minul ei ole lemmiklooma. Ma sooviksin väga endale koera, tüdrukut, aga kahjuks me elame korteris ja mu vanaemale ei meeldi loomad ning ta peaks loomi vahel hoidma ka.
Jah, mul on kaks lemmiklooma, hamster ja jänes. Jänese nimi on Vutt ja hamstri nimi Cherry. Vuti sain ma Võsult (seal on mu suvekodu) laadalt. Isa eriti ei tahtnud teda mulle osta, aga kuna ma jonni ei jätnud, siis ma ikkagi ta sain ja nüüd on issi koos minuga jänese parim sõber. Hamstriga meenub mul lugu, kus ta ära põgenes, ta oli kadunud kaks-kolm päeva, aga siis äkki ühel päeval vaatasin ma "Oi hamster!"
Hetkel mul lemmiklooma ei ole, kuid mul oli merisiga Emma kolm aastat tagasi. Me saime ta mu ema sõbranna tütrelt, sest too tahtis endale kassi. Juhtus siis Emmaga kord selline juhtum: Mu ema viis ta suvel õue, et anda talle vaheldust. Alguses oli muidugi Emma paanikas, et kus ta on, kuid ta rahunes varsti maha. Siiski suutis ta plehku panna. Mu ema asus teda loomulikult taga ajama mööda õue, lootes ta kinni püüda. Muidugi lõppes kõik hästi ning Emma sai oma puuri tagasi. Emma suri kaks aastat tagasi.
Meie kogu pere oleme valinud endale lemmikloomaks kassid. Meil kodus linnas on kolm kassi ja mitu tosinat kala (elavat). Kaladel nimesid pole, ainult ühel kõige suuremal Suur Prints. Kasside nimed on: (vanim) Pähkel, (erksaim) Saara, (väikseim) Niki. Maal on meil vist 7-9 kassi, kaks koera, mitu kana, kaks kukke, pardid, jänes, kolm paabulindu ja metsaalused põdrad. Nende nimesid ma nimetama ei hakka, sest see veniks väga pikaks, kuid võite mulle kunagi kirja saata ja kirjutan teile nad. Kirjutan kahest kassipojast, kes eelmise aasta suvel sündisid (2007 a. jaanipäev). Üks neist on meil linnas - Niki (neid sündis kolm, aga kahest räägin). Nad sündisid jaanipäeva hommikul ja ema oli Suusi, hüüdnimi Suss. Mõlemad olid oranžid kiisud ja kaklesid pidevalt. Ühel hommikul aga mõtlesid minu ema, isa, vanaisa, vanaema ja tädi nime välja. Nad olid nagu samasuguse kaklemisega juba näinud, aga inimesi. Need olime meie: minu 14-aastane vend ja mina 11-aastane (hetkel). Niisiis said nad oma nimed meie järgi Ken ja Chris. Vahe oli selles, et Ken oli vanem ja Chris nooem. Me ei hoolinud rahast ja müüsime nad lihtsalt kahe krooniga ühele vanale naisele. Alguses ta tahtis küll ainult Chrissi, aga me ütlesime, et nemad saab ainult koos ja nimesid ei tohi muuta.
Minu üks hobidest on lemmiklooma pidamine. Oma lemmikloomaga tegelen ma sellepärast, et mu lemmikloom (kass) on mul armas. Ma tegelen temaga mängides. Üks tore juhtum oli siis, kui ma läksin õhtul magama ja mu kass tuli minu juurde kaissu.