Jah, isegi kolm lemmiklooma. Ja kõik on koerad. Kõige noorem on Muusa, temale pandi juba varem nimi, kui meie ta endale saime, järgmine on Tont, temaga on sama lugu (tema on kõige vanem) ja Cecar. Temale tema endine omanik soovis, et pandaks mingi kuninglik nimi.
Jah, mul on lemmikloom. Ta nimi on Pätu. Ma ei tea, kust kohast ta on omale nime saanud, sest ta toodi minu vennale sünnipäevakingituseks. Võib-olla on saanud ta oma nime selle järgi, et ta on väike krants ning hästi lõbus. Kui ta väike oli, siis käisime mere ääres ning võtsime ta kaasa. Tal oli seal hästi lõbus. Järgmised paar korda, kui me käisime mere ääres, võtsime ta ikka ja jälle kaasa. Kuid ta muutus tüütuks. Siis jätsime ta koju. Ta oli väga kurb ning jooksis meile kuni poole tee peale järgi. Mingit viisi saime ta koju jäetud. Järgmistel kordadel, kui läksime autoga kodust eemale, jooksis ta jälle järgi. Nüüd on ta õnneks aru saanud, et ta ei saa meiega kaasa tulla.
Mul on koer, kelle nimi on Mooses. Kui me koera saime, mõtlesime me kõik talle nime. Järsku ütles vanaema, et paneme Mooses. Ma ei tea, kust ta sellise nime võttis, aga igatahes selle nime me jätsime. Ükskord, kui, ma läksin koeraga jalutama, pääses ta rihma otsast lahti. Ma ajasin teda taga, aga ta jõudis eest ära. Ma otsisin teda igalt poolt. Lõpuks kui ma koju jõudsin, oli koer juba kodus toas. Ma olin pärast nii vihane ja väsinud.
Mul on kodus koer, ta sai nime enda venna järgi, kelle nimi oli ka Rocky. Kui ta oli väike oli ta armas ja ma tegin tast pilti, aga mul ei ole neid kuhugi panna.
Lemmikloom? No kodus on mul koer nimega Neemo. Nime sai ta juba enne, kui me ta saime. Neemo on tal nimeks, kuna sõna ’nemo’ tähendas midagi, kuid kahjuks olen selle ära unustanud.
Minul on lemmikloom. Ta on pärsia kass. Tema hüüdnimeks on Lotte, aga pärisnimeks Charlotte. See nimi tuleb ilmselt raamatu "Charlotte koob võrku" järgi. Ta on toakass ning ühel päeval, paar aastat tagasi, viisime ta rihma otsas jalutama. Tal õnnestus põgeneda ning siis muutus ta lausa metsikuks. Lotte hakkas mööda puid jooksma nagu orav ning lõpuks jooksis ta metsa. Õnneks ilmus ta hiljem, kui tal kõht tühjaks läks, koju tagasi.
Minu lemmikloom on kass. Ta sai endale nimeks Mustu, kuna ta on tumedakarvaline. Ta on hästi lahe kass, sest kui ta läheb krutskeid täis, siis ta hakkab jooksma mööda tuba ja kutsub mängima.
Minul ei ole lemmiklooma, sest mulle meeldivad kõik loomad, v.a hiired ja rotid (neil on nii rõvedad sabad). Ma olen loomasõber ja nad on kõik nii armsad. Kodus on mul ka loomad (palju loomi), ma elan maal. Meil on kodus 9 kassi, 2 koera, 2 lehma, kanad, sead. Nendest loomadest on mul toas üks koer Betsy. Nime mõtlesime me ise välja. Kõikidel meie loomadel on nimed, v.a. kanadel ja sigadel. Meil on ka 40 lammast ja ka neil on kõigil nimed.
Mul on lemmikloomi. Üks neist on koer Eduard ehk Ets. Näeb välja täpselt nagu minikolli, ehkki ta pole seda. Mu tädi koeral olid pojad ning isa arvas, et meil oleks uut koera vaja. Eelmine suri vanadusse. Läksime siis vaatama, aga kutsikad olid parasjagu kusagil eemal ning tädi siis vilistas ja kutsud tulidki. Sellised pehmed ja mõnusad, kuid liialt familiaarsed. Ja siis mingi minut hiljem tuli veel üks kutsikas - nii väike, et võis oma õdede-vendade kõhu alt läbi jalutada. Ilgelt armas nagu. Tema ei olnud selline nagu ülejäänud. Nii ta meie koduvalvajaks saigi, tänu oma erilisusele.
Lemmikloomi on hunnik: kolm kassi ja kaks koera. Nimed: kassidel on ühine nimetaja: Sinep. Aga mõnikord käivad käitumise järgi hüüdnimed (näiteks vana emane kass meil on Vana Tüüpiline Sinep, üks isane kõutsilotakas on Vana Vastik Sinep ja üks pooleaastane kass on lihtsalt Pisike Tuts). Meil olid ka kaks kena kassi: Vitauskas ja Kalju, (: kuid need läksid vist reinuvaderi saagiks. kahju nendest. Meil on ka kaks koera: üks on minuvanune, ta teine mingi üheksa-aastane Tommi. Lota on juba kurt ja loll, kuid ikka liikvel veel. (Vana paks loll loom). Tommi põeb usinasti nugise pärast: kardab. Vat kus kodukaitsja, alati valmis, virk ja tragi. Aga vähemalt tore kaaslane.
Minul on lemmikloomaks koer Pontu. Nime sai ta nii: ühel päeval tuli minu ema sõber külla ja ütles et ma paneks koerale nimeks Pontu ja mina ka tegin. Üks kord, kui läksin taaga jalutama tõmbas ta nii tugevasti, et ta sai lahti, jooksis ära.