Mul on väike musta värvi ja karvane koer (krants). Tema nimi on Bimbo ja see nimi tuli Karlssoni raamatust. (Väikevennal oli koer Bimbo.) Bimbole meeldib magada selili, jalad taevapoole ja ükspäev ta magas venna voodis ja kukkus sealt alla. Pärast istus tükk aega tohmi näoga voodi ääre all, aga neid lugusid on suht palju.
Mul on merisiga, nime sai ta minu eelmise merisea järgi, kellele pani häälitsuste järgi nime Ruigu-Viiks. Veel on mul koer Lontu, temale pani nime ema ja kass Kiti-Kati, kelle nime saamist ma ei mäleta. Selle kassi võtsime me enda juurde pärast kolimist, ta oli hulkuv.
Kodus on meil kolm kassi ja koer. Esimene kass on Kiki, ma ei teagi, kust see nimi võeti, aga mu õde pani selle talle. Teine kass on Piksu, aga me hüüame teda Pussuks. Selle nime mõtlesin välja mina. Kolmas kass on Põnn, aga me kutsume teda Pannuks. Veel on koer Rex. Nimi tuli tal sugulastelt. Kui ta veel kutsikana vanaema juures oli, pani tädipoeg talle nimeks Rex. Hiljem otsustasime perega ta endale võtta, aga nime jätsime alles. Kiki, Pannu ja Pussu on meil juba ammu enne Rex’i olnud. Kiki ja Pussu on vennad, nad sündisid Emadepäeval, Põnn’i tõime aga küla lähedalt laudast. Kiki’ga on juba igasuguseid asju teinud. Väiksena ronis ta suure kuuse otsa, ega tulnud enam alla, vaid näugus. Ma kartsin tema pärast, sest oli suur tuul ja kuusk õõtsus. Aga lõpuks saime ta alla. Lisaks kukkus ta veel kaevu, aga ema tõmbas ta ämbriga ülesse. Pussu’t ma eriti enam ei näe, ta on rohkem selline külakass, kes kõnnib omapäi. Põnn on meil eriti tore loom. Kui kassidele pannakse kaussi midagi süüa, jääb tema lihtsalt kõrvalt vaatama ning oma korda ootama. Umbes minuti pärast on tema ikka seal kõrval. Kui teda vaadata, võib märgata, et ta magab! See on tõsi, ta lihtsalt istub püsti tagumiku peal, omal silmad kinni ja kõigub seal. Kui suuremat kära teha, ärkab ta üles, aga kui ikka sööma ei saa, jääb ta jälle magama. Vahest magab ta ka nõnda, et lamab maas, nina lömmis. Tal on see nina otse vastu maad surutud. Vahel ma mõtlen, kuidas ta küll hingata saab, omal nina täitsa lömmis! Rex on ka hea mees ikka! kord ma tulin koolist koju ja proovisin telefoniga filmida, kuidas koer mulle vastu tuleb. Võtsingi telefoni, hakkasin filmima ja kutsusin koera. Varsti tuligi koer mulle vastu, kihutades nagu tuul. Koer jõudis mulle ainult lähemale ja lähemale. Ma mõtlesin, et lõpus võtab ta hoo maha, aga ta jooksis mulle otse otsa. Ma kukkusin pikali, aga midagi jäi ka lindile!
Mul on kodus kolm papagoid. Kaks väikest viirpapagoid, kellel nimesid pole ja kolmas on suurem papagoi, kelle nimi on Koi. Me saime ta ühelt perekonnalt, kelle juures elas Koi 20 aastat, see pere pani Koile ka sellise nime. Ta on üliarmas linnukene: ta karjub nii kõvasti, et ainult imemasin suudaks sama kõvasti karjuda. Ta tantsib muusika järgi ja räpib kõigest väest. Kord läks ta nii hoogu, et kukkus oma laua pealt põrandale. Ta ei oska rääkida, aga kui oskaks, siis ma tean kindlasti, et ta avaldaks soovi olla inimese sarnane. Tema käitumisest on see juba ammu välja paistnud.
Mulle meeldivad loomad väga. Üks lemmikumaid on koer. Hobused meeldivad ka mulle väga. Koer on mul nimega Astrid, seda nime mina ja minu pereliikmed pannud ei ole. Kui me koera ostsime oli tal nimi juba olemas. Hüüdnimeks on tal Assu. Ma sain Assu endale sünnipäevaks. Assu on paberitega koer: nimelt on ta pimedate juhtkoer. Tema tõug on Labrador Retriiver. Meil on Assuga olnud väga lõbus ja tore, et ma ei oska hetkel põnevamat lugu tema kohta kirjutada.
Mul on kodus kolm kassi ja üks koer, keda ma väga armastan. Koera nimi on Pontsu. Ta on juba üpris vana laika, aga väga elav. Kuidas ta endale nime sai ma ei mäleta, sest olin siis veel päris väike. Temaga seoses tuleb mul üks naljakas lugu meelde. Kuna teda ei ole õpetatud käekõrval kenasti käima, siis ta lihtsalt jookseb, kui temaga jalutama minna, nii et sa oled nagu kaltsunukk ta järgi. Ükskord, kui ma temaga jalutama läksin nägi ta meie põllu peal teist koera ja hakkas talle järgi jooksma ning unustas, et mina teda kinni hoian. Kuna tal on rohkem jõudu kui mul, ei olnud muud valikut, kui "lennata" tema järgi. Ta jooksis päris kiiresti ja vedas mind järgi. Minu sammud olid tõesti siis paar meetrit pikad. Ma pole elu sees nii kiiresti joosta saanud. See võis olla päris naljakas vaatepilt. Igaljuhul mu ema naeris kogu südamest, kui ta seda nägi. =)
Lemmikloom on mul küll. Ta nimi on Uudu. Talle meeldib kogu aeg mängida ja ringi joosta. Peaks vist mainima, et ta on kass. Siiami tõugu, toakass. Hästi armas. Nime pani talle minu ema. Temaga on kõiki asju juhtunud.
Mul on lemmikloom koer. Me saime omale koera kuskilt Pärnust. Ma ei tea, kuidas ta sai oma nime, sest kui me ta saime, siis tal oli juba nimi ära pandud ja nime muuta ka ei saanud, sest tal oli pass, kus tal oli nimi juba sees. Ta nimi on Raki. Hetkel ei ole mul koerast ühtegi lugu, sest me alles saime koera endale.
Minul on olnud küll lemmikoomi, kuid praegu pole veel uue looma mõtet pähe tulnud, sest kui nendega miskit juhtub on ikka nii kurb ja masendav olla, eriti koera puhul. Võin rääkida oma kunagistest lemmikloomadest, kõige kallimad olid minu koer ja kass. Koer oli selline musta-valge kirju, teda hüüti tänaval Lehmaks (bullterjer). Kiisu oli samuti mustavalge kirju ja minu rott ja hamster ka. Nendega seoses on muidugi mälestusi ja lugusid palju, kui neist kirjutama hakkaksin.
Mul on kodus üks väike must koer, kelle nimi on Muki. Mina panin talle selle nime. Seda sellepärast, et kui me ta omale saime, siis ma lihtsalt teisi koeranimesid ei teadnud. Mul oli ka merisiga. Praeguseks on ta küll surnud, kuid ka temale panin mina nime. Ma panin talle nimeks Nunnu, sest ta oli minu arvates teistest perekonna merisigadest armsam ja nunnum. Ma mäletan seda, kuidas mulle ja mu väiksemale vennale meeldis kunagi ammu Nunnule raamatutest labürinte ehitada. Me panime labürindi sisse kurgitükikesi, mida Nunnu väga armastas ning tavaliselt laisk merisiga tegi kõik meie väljamõeldud labürindid läbi.
Minul on lemmikloomad koer ja kass. Koera me saime alles, sest teine suri ära. Tema nimi on Roy ja kassi nimi on Triibu. Ma mäletan, kui ma üks kord hilja koju tulin ja tuppa läksin, siis oli kass kapi peal. Ma ei näinud teda ja kogemata läksin kapile vastu ja kass kukkus mulle selga. Ma ehmusin kohutavalt. Koera nime me võtsime ühest vilmist. Ja kassi sellepärast, et tal on natuke triipe peal.
On koguni kolm tükki. Üks on Muffin, tema nimega seoses nagu midagi erilist pole. Siis on Mulineks, tema sai oma nime Muffini ja Makrofleksi järgi. Makrofleks oli koer, kelle koju tõime ja kuna ta saba oli makrofleksiga koos, siis sealt nimi. Kolmas ja viimane on Rottkoer. Selline roti moodi koer, väike ja lahe. Kindlaid lugusid pole, kuid nagu koerapojad ikka olid nad väikestena armsad.