Mul on koer Roi. Tõime ta Haapsalust. Seal oli Seeksidel koer nimega Roi ja meie auto numbri tähed on RAI ja siis mulle hakkas see nimi Roi meeldima, Mina õpetasin ta läbi ula-ula rõnga hüppama päris kõrgelt. Ja nüüd, kui mu koer tahab küla peale hulkuma minna, siis ta läheb üle aia ning peale seda üle värava.
Mul on lemmikloomaks tšintšilja, kelle nimi on Krudi/Krutsa. Ta nimega on selline lugu, et kui me teda omale koju tooma läksime, arutasimegi selle üle, mida talle nimeks panna ning ma hüüatasin: "Nagunii on nad talle juba mingi Krudi nimeks pannud!" Ema arvas selle peale, et see on täitsa tore nimi ja see hakkas mullegi meeldima. Temaga seoses mul mingeid ülihuvitavaid lugusid ei meenu, kuid tal on omadus võõraste peale imelikku häält teha ja uriini pritsida, nii mõnigi on niimoodi tervitatud saanud.
Minul on kodus kass Fredi. Tegelikult ma panin talle Frederik nimeks, aga kutsume teda aint Frediks. Ta on alles 8-kuune. Kui me ta koju tõime, vaatasin talle otsa ja ütlesin, et ta on täiesti Fredi nägu. Ja nii saigi. Ta on selle lühikese ajaga igasuguseid trikke teinud. Kõige rohkem meeldib talle palli ära tuua, kilekotis või karbis istuda, rõdule ronida.
Mul on dobermanni koer ja ta nimi on Adell. Ma ise ei saanud talle nime valida, kuna kutsika omanik pani talle nime ära, kuna tal oli pass vaja teha koerale. Mu sõbrad alati norivad, kui nad minu poole tulevad, et paneme Sardelli vardasse. Adell-sardell :S. Mulle see eriti ei meeldi, kuna see ei ole minu süü, et mu koeral selline nimi on. Aga noh mul savi.
Kodus mul loomi ei ole, aga maal on küll ikka koer olemas. Ta nimi on Muri, sest see on hea lihtne nimi ja ta ongi täitsa Muri nägu. Ta on hästi kaval koer, sest talle meeldib alati asju näpata ja siis nendega eest ära joosta. Temaga saab alati palju nalja.
Enam mul lemmikloomi pole. Oli koer Nässu, ma ei teagi, miks tal selline nimi oli, sest ma olin nii väike, kui me ta võtsime. Oli ka kass Tipi-Täpi, kelle alles hiljuti magama panime :( Tema sai oma nime selle järgi, et ta oli nagu dalmaatsiakass :D , valge ja mustade täppidega.
Mul on kodus koer, musta värvi, ilus. Ta on emane. Nimi on Lennox Lewis, see oli see jooksja, ma tahtsin alguses DJ panna, aga ema hakkas pidurdama. Mul oli kunagi kass ka, ta oli ka emane, tema nimi oli Pontu, hea ja mugav oli teda nii hüüda. Aa, Lennox on Lennox sellepärast, et ta lihtsalt on Lennox. Ta ei ole kuri :) Ühekorra tulid mulle sõbrad külla ja siis nad lasid tal niikaua ümber tooli joosta, kuni ta pea ringi hakkas käima ja ta tuikus toas ringi, kahju tast, aga ta ei oksendanud :) , ühekorra sõi ta meil tapeedi seina pealt ära ka, loll koer, ja ta üldse sööb kõike, millele hambad peale hakkavad. Purõja Pini!!!
Mul on lemmikloom koer nimega Fredi. Nime sai nii, et ema lihtsalt pakkus nime välja ja kõik perekonna liikmed olid sellega nõus. Kui ma väiksem olin, siis ma sõitsin suuskadega koera taga koerast kinni hoides. Kui koer enam ei viitsinud vedada, siis ma võtsin suusad lahti ja lihtsalt seisin nende peal, kuni koer nägi kassi ja hakkas talle järgi jooksma. Kuni jõudis naabri õueni, kus oli asfalt väljas ja ma pidin hüppama üles ja maandusin jääkamatsate peale. Siis jooksis koer veel minema ja ma pidin teda otsima minema.
Mul on koer. Nimi on tal Rocki. Nime sai ta endale suht lambist. Mõtlesin, et võiks talle sellise nime panna. Lugusid pole tema kohta ka väga kirjutada. Üks kord ta lohistas mind enda järel, kui kassi taga ajama hakkas. Ta on suhteliselt tugev ja suur koer.
Mul on kodus kolm kassi: Susli, Flurry ja Rosamunde. Susli nimi oli algselt Rupsik, aga tõesti ei tea, kuidas see hiljem muutus :D Flurry nimi tuli sellest, et nägin telekast reklaami, kus näitas McDonaldsi jäätist vms, mille nimi oli McFlurry :D Rosamundega on üldse keerulised lood. See on kuldne kesktee Rosalindest ja Klaaramundest =D
Lemmikloomaks on mul koer. Tema nimi on Reki. Selle pani talle õde, lihtsalt niisama. Temaga seoses oleks palju lugusi meenutada. Näiteks noorena ta alati solvus, kui teda grillima kaasa ei võetud. Selle peale viskas ta meie jalanõusi aknast välja ja mida kõike veel.
Mul on palju lemmikloomi, neist suurimaks on koer. Kui meil veel oma maja oli, siis oli meil kaks koera, mõlemad nii armsad ning sõnakuulelikud. Öeldakse, et koer on inimese parim sõber ja nii see ka on. Kui linna kolisime, pidime koerad ära andma, kuna linnakorteris on neid raske pidada. Olen nüüdki mõelnud lemmiklooma võtta, kuid pole otsustanud, keda.
Kunagi oli mul palju lemmikloomi - koer, kass, jänesed, aga nüüd on mul ainult kaks tibutupsut alles, need on papagoid Ralf ja Raina. Nad on meil olnud neli aastat, nimed mõtlesime kogu perega välja. Kui need sain, tegelesin papagoidega kogu aeg, aga nüüd on unarusse jäänud. vahel ma istun nende juures, vaatan ja kiusan neid, vahel käivad närvidele, eriti hommikul, kui tahan magada, siis on tahtmine aken avada ja nad lendama lasta.
Mul on kodus kaks kassi ja koer. Koera nimi on Willy, mis oli minu valitud. Võtsin selle aabitsast. Kuna koer oli ise ka hästi karvane, siis sobis see talle küll. Tavaliselt mõtleme loomadele nimed peast. Willyle meeldib joosta oma mänguasjade järgi, kui me seda viskame. Mulle endale meeldib see, kui isa hoiab ta lelu hästi kõrgel ja siis Willy peab hoogu võtma ja hüppama, et seda kätte saada. Hüppe ajal on naljakas kõrvalt vaadata, kuidas tal jalad ja tagumine ots hakkavad veidralt liikuma. Kui ma temaga jalutamas käisin, siis oli sõbranna ka kaasas. Willy mänguasi ka. Siis ma andsin jalutusrihma sõbranna kätte ja viskasin Willy lelu. Loomulikult hakkas Willy kohe jooksma ning sõbranna lendas rohu sisse pikali. Esialgu ma naersin kõrvalt, siis tuli meelde, et koer saab ju vabalt joosta. Muidugi ma jooksin kohe talle järele, et ta päris minema ei jookseks.
Mul on lemmikloomaks rott, ta nimi on Näpster ja selle nime sai ta ühe filmitegelase järgi. Kui ma olin endale roti saanud, siis paar nädalat hiljem pääses ta kuidagi puurist välja ja näris vanaema püksid lõhki.
Jah, mul on lemmikloom, mu koer Mürakas. Nime on ta saanud sellepärast sellise, et ta oli väiksena nii suurt kasvu. Ükskord, kui emaga Võhmast poest tulime, nägime, et Mürakas on põllu peal, kutsusime ta siis ära sealt, et võtame ta siis auto peale, tahaistmele. Enne kui ma jõudsin autoukse lahti teha oli tema juba esiistme peale roninud.