Regilaul on enamiku läänemeresoome rahvaste ühine laulutraditsioon. Sajandeid on regilaul olnud nende rahvaste peamine muusikalis-poeetiline väljendusviis, igameheoskus, millel suulise kultuuri aegadel olid mõneti teistsugused rollid kui praegusel luule- või muusikakultuuril. Lauludes talletati ja anti edasi teadmisi, kogemusi ja hoiakuid, lauludega toetati maailma ja kogukonna toimimist ja püüti neid mõjutada. Teadlaste hinnangul kujunes regilaulu poeetiline vorm välja ligikaudu kaks tuhat aastat tagasi, läänemeresoome algkeele jagunemisfaasis, kuid laulude sisus võib olla – ja ilmselt ongi – ka palju vanemaid mõtteid ja lugusid. Läänemeresoome rahvastest ei tunne regilaulu üksnes vepslased ja liivlased.
Läänemeresoome keeled ja nende peamurded. Grünthal, Riho (ilmumas). Täiendatud versioon väljaandest Grünthal & Sarhimaa 2004. / The Finnic languages and main dialects. Grünthal, Riho (forthcoming). Revised version from Grünthal & Sarhimaa 2004.
Meie teadmised Eesti regilaulust pärinevad üsna hilisest ajast. Regilaulutekste, viise ja kirjeldusi laulude kasutamise kohta hakati sihipäraselt kirja panema alles alates 19. sajandist, mil suuline kultuur juba asendus modernse mõtlemisega ja vana laul sai uued tähendused ja ülesanded. Ometi on meieni jõudnud laulukogumis võimalik märgata vanemaid ja uuemaid kihistusi, regilaulu kujunemislugu (vt kirjandus). Siinsel veebilehel esitame ühe võimaliku nägemuse sellest loost. Oleme sisu, poeetilise vormi ja meloodiate põhjal valinud mitmesuguseid laulunäited ja ühendanud need rühmadesse nii, et nad esindaksid regilaulu oletatavaid kihistusi. Kuna meil kaugemast ajaloost regilaulu kohta kirjapandud andmeid ei ole ja iga meieni jõudnud laul on kogunud endasse jälgi eri aegadest, pole laulude vahele võimalik tõmmata selgeid ajalisi eraldusjooni. Seetõttu jääb siinne regilaulu lugu paratamatult visandlikuks ja hüpoteetiliseks.
Runosong is a singing tradition common to most Finnic peoples. For centuries, runosong has been the main musical-poetic way of expression for these people, a layperson’s skill, which during the era of oral culture had somewhat different functions from modern poetic or musical culture. Songs were used to preserve and pass on knowledge, experiences and attitudes, to support the functioning of the world and the community and to try to influence them. According to researchers, the poetic form of runosong developed circa two thousand years ago, during the divergence phase of the Proto-Finnic, but the content of the songs may - and likely do - contain much older thoughts and stories. Among the Finnic peoples only Vepsians and Livonians do not know runosong (see the map of Finnic peoples).
Our knowledge of Estonian runosong stems from rather recent times. The systematic documentation of runosong texts, melodies and usage did not begin until the 19th century, when oral culture was already being replaced by modern ways of thinking and runosong was given new meanings and functions. Nevertheless, in the vast collection of songs that has reached us it is possible to recognise older and newer layers, the origin story of runosong (see Literature). On this website, we present one possible version of this story. Based on content, poetic form and melodies, we have chosen various examples of songs and grouped them together, so that they represent main layers of runosong. As we have no written data on runosong from earlier eras and each song that has reached us has absorbed traces of different times, it is impossible to place the songs on a clear timeline. Therefore, this story of runosong inevitably remains sketchy and hypothetical.
Koostajad Compilers Mari Sarv, Janika Oras
Lauljad Singers Leanne Barbo, Maali Kahusk, Pihel Kuusk, Liisi Laanemets, Janika Oras, Maarja Oras, Minni Oras, Kadi Sarv, Mari Sarv, Kati Soon, Meel Valk
Toimetaja Editor Kadi Sarv
Tõlge inglise keelde Translation into English Leanne Barbo, Pihel Kuusk, Maarja Oras, Madli Oras, Mari Sarv, Tuul Sepp
Inglise keele toimetaja English language editor Savannah Rivka Powell
Murdekeele nõuandjad Advisers on dialect Urmas Kalla, Andreas Kalkun
Salvestus ja helirežii Recording and sound production Patrick Tubin McGinley, murmerings.com
Fotod Photos Leanne Barbo, Maali Kahusk, Pihel Kuusk, Liisi Laanemets, Minni Oras, Mari Sarv, Kati Soon, Meel Valk
Projektijuht Project manager Minni Oras
Väljaande aluseks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalid / The publication is based on materials originating from the Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum
Toetajad Supporters
Kinetski talu Kärgulas
Väljaandjad Publishers
Väike Hellero
EKM Teaduskirjastus / ELM Scholarly Press
© ja ℗ Väike Hellero; Eesti Kirjandusmuuseum / © and ℗ Väike Hellero, Estonian Literary Museum
ISBN 978-9949-677-67-2
Veebilahendus Web by Lorem Ipsum
Väljaande tutvustus