Kõige vanemad
viisirühmad

Regilaulu kõige vanemasse viisikihistusse kuuluvad kitsa heliulatusega (3–4 nooti), ühe värsi pikkused viisid. Põhiosa vanemast viisikihistusest moodustavad viisid, mille laskuva üldsuunaga hääleliikumine meenutab jutustavat lauset. Neid viise on kogutud kõige varasema põllumajandusliku püsiasustusega piirkondadest Eestis ja neid on lauldud enamasti töölaulude ja perekonna- või kalendrikombestikku kuuluvate lauludega. Teise rühma vanimate viiside seas moodustavad põhjaeesti kiigelauluviisid, millele on iseloomulikud tõusvad meloodiakäigud. Neid lauldi kevadsuvisel ajal kiige peal, kohandades laulurütmi kiige liikumisega. Kevadine kiigelkäimine oli tähtis kogukondlik rituaal, ilmselt oli selle algseks tähenduseks looduse viljakuse mõjutamine.

Oldest groups
of melodies

The oldest melodic layer of runosong is featured by melodies of narrow range (3-4 notes), and the length of one verse. The majority of the melodies in the oldest layer are in a generally descending direction of the voice, reminiscent of intonation of a common declarative sentence. These melodies have been collected in the areas of Estonia with the earliest permanent agricultural settlement, and they have mostly been used in work songs and songs related to family or calendar rituals. A second group among the oldest melodies are North-Estonian swinging melodies, which feature ascending melodic motions. These were sung during spring and summer on the swing, adapting the singing rhythm to the movement of the swing. Springtime swinging was an important communal ritual, its primal purpose was likely to influence the fertility of nature.