"Ale"
Seto esimene värssromaan

 

ISBN 9985-867-53-X Laulnud Anne Vabarna Teksti redigeerinud Paul Hagu HTML Liisa Vesik Tartu, 2002

Anne Vabarna järgneva töö ”Ale” valmimisest informeeris Paulopriit Voolaine Eesti kultuuriüldsust ajakirjas “Eesti Kirjandus” 1928, kus esitatust põhiosa moodustab küll värssromaani sisukokkuvõte pikituna värsinäidetega. Lisatud lühikommentaarist ilmneb ka, et P. Voolaine saatis 1927.a. oktoobris A. Vabarnale kirja, kus ta nendib “Peko”-eeposele osaks saanud tähelepanu ja õhutab laulikut ette võtma uue töö, millega tähistada lauliku 50. juubelit. P. Voolaine pakkus ka välja uue teema, ta enda napis sõnastuses: “Seejuures tähendas allkirjutanu, millest Anne võiks leelotada.”

Seegi kiri pole säilinud, puuduvad ka muud allikad, mis võiks pisut rohkem valgust heita järjekordsele tellimusele. Tulemuse (värssromaani teksti) põhjal (silmas pidades karskuse propagandale orienteeritud hoiakuid, peategelase elukäigu erandlikkust, isegi sentimentalismi mõjudele vihjavate detailide esinemist loo sündmustikus, mis setu rahvatraditsioonile pole üldse omased ning ei avaldu ka lauliku eepilise loomingu selles osas, mis pole tellitud väljastpoolt) võib pidada üsna tõenäoliseks, et tegelikult pakkus P. Voolaine laulikule sõnastamiseks välja värssromaani tervikliku süžee algusest kuni traagilise lõpuni, kaasa arvatud ka tegelaste nimed. Tõenäoliselt ei kaldunud ka laulik peategelase elukäigu kirjeldamisel saadetud skeemist kõrvale, vaid järgis seda üsna täpselt.

Värssromaani sõnastusprotsessi kohta selgub tutvustusest veel, et kui lauliku poeg Ivvo tuli novembriks koju, hakkas ta ema poolt (dikteeritud) teksti kirja panema. “Ale” valmis 6 nädalaga ja saadeti 17. XII 1927. Tartusse P. Voolainele. Hiljem omandas käsikirja Eesti Kirjanduse Selts, selle 2 vihikut säilitatakse praegu Eesti Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnas (KM KO, f.117 nr.10:6).