Mul on lemmikloom. Koer Bertha. Ta sai oma nime lihtsalt tõuklassist, mis talle anti. Me võisime nime ära muuta, aga mulle meeldis see nimi. Ta on labrador. Kui ma temaga eelmine nädal jalutasin, tuli talle üks koer kallale, ma läksin jube närvi, virutasin sellele koerale rihmaga, see paks ei teinud väljagi. Lõpuks läksin ise sellele koerale ette, mulle ta kallale ei tulnud, siis jooksime Berthaga tal eest ära, pääsesime. Kuid Bertha jalg oli verine.
Mul on kass Sander ja koer Džinta. Kassil oli selline nimi juba siis, kui me ta saime, aga koera nimi tuli tõunimest (Džiutas). Kassiga juhtus kunagi õnnetus, ta käpp jäi mingisuguse väiksema looma lõiksu. Koos selle lõksuga tuli ta koju ja kraapis akna peal. See oli küll ime, et ta üldse nii kaugele jõudis.
Mul on kodus kalad, neile küll nime ei ole keegi pannud. Kassile on küll nimi pandud - Linnu. Ma ei tea kust see nimi tulnud on, sest varem oli mu kass venna ja ta elukaaslase oma, aga siis kolisid nad Tallinna ja kuna ta on õuekass, siis otsustati, et kass jääb Viljandi. Minu kassiga on juhtunud päris palju. Näiteks ükskord kui mu kass oli väljas, kadus ta mitmeks päevaks ära, aga kui ma läksin vennale külla ja kutsusin teda, siis kuulsin kräunumist ja vaatasin, et Linnu jookseb, ise lonkab tagumist käppa. Ta ei suutnud isegi trepist üles minna. Võtsin ta sülle ning viisin ta tuppa, kui maha panin ta, oli mul jope veidike verine. Järgmine päev viisime ta arsti juurde ja tal avastati kuuliauk kintsus. Meile anti valida, kas ta pannakse magama või tehakse operatsioon. See oli paras šokk meile. Kuna olid jõulud, oli peres rahaga veidike probleeme, kuid arst oli mõistev ja lubas meile, et ta teeb kassile operatsiooni ära, aga maksame hiljem. Vend pidi oma passi tagatiseks andma. Lugusid mu kassiga on veel ja veel. Kuid see oli kõige tähtsam ja šokeerivam.
Lemmikloomi mul pole. Kord aga ostsin oma taskuraha eest kaks hamstrit, kes said nimed filmist. Jack ja Max. Vanaema juurde võtsin ma kord puuri närilistega kaasa. Valgel hamstril aga õnnestus põgeneda ning kuskilt august sai ta ahjulõõri, kus ta 3 päeva ringi tatsas. Hommikuti olid väikesed mustad käpajäljed põrandal. Halliks värvunud hamster ronis aga varsti oma puuri tagasi.
Mul on kodus kolm koera: Leedi (välimuse järgi), Tahmanägu (nägu oleks nagu tahmane), Karu (oli väiksena väga koheva karvaga, mis tegi teda paksuks). Kui nad väiksed olid, kukkusid Leedi ja Tahmanägu läbi nõrga jää ja kardavad siiani veekogudele ligineda.
Minu lemmikloomad on kass Liisu ja koer Piiga. Piiga on saanud oma hüüdnime nimest Metsapiiga Traviata. See on ta pärisnimi. Piiga - huvitav juhtum oli siis kui oli suvi ja ta kukkus vette. Ta ei saanud kaldast üles ja isa võttis ta kalavõrguga välja.
Minu lemmikloom on kass. Ta nimi on Mirri. Ta sai oma nime selle järgi, et ta väiksena nurrus hästi armsasti. Mirri ronis ükskord puu otsa ja me ei saanud teda sealt kätte. Siis aga ronis mu sugulane puu otsa ja võttis ta alla.
Jah mul on oma lemmikloom ta on kass Lume-Mari. Alguses kui ma väike olin sain valge kassi, ma tahtsin talle nimeks panna Lumepall (sest ta oli üleni valge), aga ema pakkus Lume-Mari. See hakkas mulle väga meeldima ja nüüd ongi meil kass Lume-Mari. Lume-Mari on emane ja tal on olnud üks pesakond ja seal oli neli kassipoega. Kui kassipojad väikesed olid, olid nad pappkastis ja Lume-Marile meeldivas kohas trepi peal. Kui nad natuke suuremaks kasvasid, tulid nad minu tuppa ja olid seal mitu nädalat. Ükskord ma hakkasin neid üle lugema, kas ikka on kõik ema juures, sest oli söögiaeg - kõik olid olemas peale ühe. Ma otsisin teda nagu meeletu taga, aga asjatult. Otsisin, jäin veidikeseks puhkama, äkki kuulsin piuksumist. Kuulasin, kust see tuleb ja lõpuks leidsin ta üles - tema väikseke oli prügikasti hüpanud, aga vähemalt ei olnud seal prügi sees.
Jah, mul on lemmikloom. Nime saamise põhjust ma ei mäleta. Paar aastat tagasi jooksis mu koer auto alla ja me arvasime, et ta sai surma, aga ei, ta õnneks sai ainult stangega rindkeresse. Möödus ainult paar nädalat, kuni ta vabalt jälle ringi liikus.
Jah mul on koer. Ta nimi on Albert. Ta sai oma nime ühe õlu järgi. Ta kadus ükskord ära ja tat taheti kohe Soome maha müüa, aga siis mu ema pani raadiosse, et taksikoer on kadunud. Lõpuks, kui me ta kätte saime järgmine päev, siis tal ei olnud tagumiste käppade viiendaid varbaid ja tal olid munad maha võetud. Nüüdseks on ta jälle minu juures tagasi.
Mul oli kala. Tema nimi oli Sannvannlii. Ma mõtlesin seda nime kuu aega. Üks lugu oli selline, et me vahetasime tema akvaariumis vett ja ta hüppas sealt välja. Õnneks saime ta sinna tagasi. Veel oli mul hamster Mannifest. Temaga naljakaid lugusid ei juhtunud.
Mul on koer ja kass, koera nimi on Dora, tuleb tema pikast nimest Minodora, mis pärandati talle Hiina kuninglikust perest ning kass Elisabeth, sest emale meeldis selline nimi, nad ei salli üksteist ning koeraga on juhtunud palju õnnetusi kassi tagaajamise käigus.
Mul on lemmikloomaks kass, ta nimi on Pommi. Pommi sai oma nime selle järgi, et mina tahtsin Tommi panna, kuid isale see ei meeldinud ja me muutsime seda veidi. Pommiga on palju nalja saanud, ükskord ta kukkus ülevalt narist alla ja hakkas turtsuma, umbes pool tundi järjest, tast oli kahju, kuid ka naljakas oli vaadata.
Mul on lemmikloom - Miisu, mina ise panin talle selle nime, võtsin selle nime saate järgi "Miisu, Pontu ja muud loomad." Mu kassile meeldib mööda tube ringi joosta ja vaibaga mängida, aga siis, kui tal mingid hullutuurid peale tulevad:) Kass on ka suht 5x aknast alla kukkunud (kolmandalt korruselt).
Mul on kaks lemmiklooma: kass ja koer. Koera nimi on Tšäku ja kassi nimi on Kity. Tšaku nimi on sellega tulnud, et isa perekonna nimi on ka T-tähega. Kityga on palju juhtunud. Teisel päeval kui Kity meil oli, kadus ta tuppa ära. Olin väga kurb. Mu ema kuulis kusagilt kassi häält ja läksime teda meie tuppa otsima. Ta oli kapis ja rippus mu pükste sees. Ta oli ennast sinna kinni jätnud. Tšäkuga oli see, et ta jooksis kodunt ära. Me hakkasime teda otsima ja põllul Tšäku kakles rebasega. Koju jõudes läksime kohe loomaarstile ja lasime talle süsti teha, et äkki ta on marutaudis,
Mul on koer Leopold. Nime panid need, kelle juurest me ta tõime kui ta pisike oli. Ma mäletan, et ükskord kukkus haamer talle jalale ja õnneks ei juhtunud midagi.