1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Koer - suri paar aastat tagasi, 8 aastasena. Kass - kolme aastane hetkel.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Koer võeti kuna omanik ei tahtnud teda korteris kasvatada ja kass kingiti mulle.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Tuttavatelt olen saanud kõik oma lemmikloomad. Anti muidu ära, ei ostnud.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Mõlemal loomal oli enne meie juurde tulekut nimi olemas, need nimed ka jäid.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Kõige rohkem vast internetist ja raamatuid olen ka uurind.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole lemmiklooma valikut küll mõjutanud, mitte teadlikult vähemalt. Kui üldse osta koera siis kindlasti paberitega.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osalenud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Ei ole kodus lemmiklooma.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Nii seda kui teist. Kui pole just tõukoer siis ei pea nii täpselt jälgima koera toitumist.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Koeral oli südamehaigus, pöördusime arsti juurde. Ussirohtu oleme andnud. Vaktsineerimine on kindlasti vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei suhtu hästi, kuna see vähendab loomaeluiga, eriti emaste loomade suhtes. Vajalik see ei ole, kuid, kui on tegu koduloomaga siis on pererahval rahulikum elu ja kass ei piina ennast jooksuajaga. Samas, kui tegu pole vaid kodukassiga siis võiks steriliseerida, kui ei taheta "ootamatuid üllatusi", et kass ei tuleks koju tiinena. Kui on steriliseerimata emane loom kodus siis võiks tema rahustamiseks anda õhtuti rohtu, mis teeb looma olemise mugavamaks.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt
See on alati lihtsalt "juhtunud", pole paaritanud looma. Järglased oleme kas ära andnud/müünud või magama pannnud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Loomal oli oma pesa, milles oli kodust kaasa antud tekk. Lemmikloomal on lubatud kogu majas ja õues ringi liikuda. Lemmikloomal on lubatud tulla voodisse harvadel juhtudel.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei ole võtnud lemmiklooma kaasa pikemale reisile, naabrid on toitnud. Külla olen kaasa võtnud ja linnaskäikudele. Ei ole kasutanud loomahotelli teenuseid.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ei tea oma lemmiklooma sünnipäeva.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole oma lemmikloomale riideid ostnud ega õmmelnud. Lemmikloomal oli paar palli ja närimiskonti. Kammimiseks oli spetsiaalne hari ja kõrvade jaoks rohi. Ei ole viinud ega soovi viia oma looma spaasse.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Liiga palju pole kunagi võimalik. Kuid kui inimene laseb lemmikloomal kõike teha mida ta tahab siis hakkab peremehe ja looma suhe pöörduma ümber ja lemmikloom istub lihtsalt nn "pähe". Näiteks lubatakse loomal diivanil istuda vahest aga kui seda hakatakse tegema koguaeg ja ükskord palutakse mitte istuda enam siis loom ei kuula enam peremeest ning võib solvuda, kui peremees käitub vastavalt oma soovile.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
-
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Korraldati matmine. Uut looma pole võetud.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine - korraldatud?
Ei tohi lillepeenras kraapida ja laualt toitu võtta.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Õnneks pole raske iseloomuga lemmiklooma omanud kellel oleks halbu kombeid millest raske lahti saada. Eksimuse eest tuleb teha kurja häält või siis järgmine kord kui lemmikloom käitub samas situatsioonis õigesti, teda premeerida.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Kõige elementaarsemaid õpetasin koerale "istu"; "sitsi" jne. Õpetamine käis nii, et õige asendi sisse võttes, kiitsin teda ja andsin ka maiust. Põhjalikumat dressuuri vajavad tõukoerad, kes käivad näitustel jne.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Vahest on ette tulnud jah, et räägin. Arvan, et loom mõistab inimese hääletooni järgi meeleolu/tujusid. Lemmikloomad kindlasti mõtlevad, ainult oma tasandil.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Jah, võib küll kui perekonnas tegeleb loomaga vaid üks inimene siis võib ta vaenulikuks muutuda teiste pereliikmete suhtes. Näiteks, ei lähe koer jalutama kellegi muu kui vaid inimesega, kellesse ta kiindunud on.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
-
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole täheldanud seda.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Hamstrid ja muud närilised. Lihtsalt ei meeldi, ei tunneks neist mingit rõõmu ega nad ei ärataks huvi minus.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Tean, et orav sai ühes peres peaaegu koduloomaks.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Minisiga on väga tore, võtaks isegi kui võimalus oleks. Niikaua kui ei muutu inimese elule ohtlikuks siis miks mitte.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb
See on iga inimese enda otsustada mis looma tahab lemmikuks koju võtta.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Lemmikloomad vähendavad stressi, nad on alati olemas ja ka truud kaaslased :)
Mulle meeldivad kassid, kuid mul on kasside suhtes allergia. Mul pole endal olnud ühtegi lemmiklooma, sest enne, kui allergia selgus, elasime väikeses korteris, kus kassi ega koera jaoks ruumi polnud ja looma halbadesse tingimustesse me ei tahtnud võtta.
Üks mu vanaisadest oli koertest vaimustuses ja tal tuli mõte tuua oma 1. klassis käivale lapsele (minu emale) kutsikas. Ta tõi esimese kutsika, keda oma sõprade kodus nägi. Kutsikas kasvas suureks koeraks ega mahtunud korterisse ära. Samuti ei osanud täiskasvanud teda koolitada ja neil polnud ka piisavalt aega koera väljas jooksutada.
Mu vanaema on alati pidanud kasse, aga need kassid on alati olnud leidloomad, tänavale visatud ja väga õnnetud loomad. Meie kodus on põhimõte, et kallist tõukoera või tõukassi ei ostaks me kunagi, sest
1) tõuloom eeldaks näitustel käimist ja võimalusel tõuaretuses osalemist
2) kuna meil sellega ei tegeldaks, siis lihtsalt lemmikloom tuleb võtta kas varjupaigast või lausa tänavalt, sest tähtis on looma elu päästmine.
Vanaisa pani oma kutsikale nimeks Rinaldo, aga maja poisikesed hakkasid naerma. Siis ta nimetas sama koera ümber nimega Karamba (tuletis hispaania keelsest carrambast, mis tähendab kurat). Vanaema kassid on olnud: Saba (karvase sabaga kass), Kiidu, Kusti, Põnn, Poiss, Kiisu. Ema pani ühe kassi nimeks Junsu, sest kass oli väga väike hüljatud kassipoeg. Sama kass reageerib nimele Kass.
Loeme ajakirja „Lemmikloom“, vaatame TV-st saateid lemmikloomadest.
Ma ei pea õigeks, et lemmikloomi võetakse vastavalt moele. Iga loom on tore. Aga võtta saab isendi, kes pidajale sobib ja kellega ollakse nõus koos elama.
Mulle tundub, et koerad on näitusel stressis. Näiteks saksa lambakoerad ja šnautserid hauguvad väga raevukalt. Aga osa kassitõuge on näitusel väga häiritud: liiga palju lärmi, teiste kasside lõhna. Mõni kass magab oma liivanõus. See on ju ka protest. Lihtsalt lemmiklooma (ilma tõupaberiteta) näitusel nägin, kui suur ja tore kõuts susises omaniku peale ja üritas teda käpaga lüüa. Kõuts oli nii häiritud.
Oma kassi ma küll näitusega ei traumeeriks ja koer võiks lihtsalt käia koerte mänguplatsil ja teiste omasugustega mängida ning elada oma rõõmuks.
Kuigi mulle on kassid vastunäidustatud, võttis ema meile ükskord ajutiselt kassi, kuni me olime talle kodu leidnud. Kass oli heidik ja tuli meie rõdule elama. Oli selge, et talve ta üle ei oleks elanud. Mina pidin temast eemal olema. Ema tõi toidu, mõlemad vanemad valvasid, et kass ei oleks pidanud liiga kaua õues olema. Kui kass vajas seltsi, siis temaga räägiti. Teda hoiti süles ja temaga kõnniti ühe akna juurest teise juurde. Kass andis ise märku, kui ta seltsi vajas. Kassi tegutsemisaeg oli põhiliselt öösel. Siis ta uurib korterit ja loobib asju.
Sõi kassi kuivtoitu, sest armastab seda; piima jõi üsna palju.
Vaktsineerimine (marutaud, kõikvõimalikud haigused) on vajalik. Pärast ravimine on palju tüütum ja kulukam, kui üldse on veel võimalik ravida. Kui lemmikloom peaks ära surema on pärast väga kahju. Kui võtta õuest kodutu loom, tuleb teda kindlasti näidata arstile, sest loomale tuleb anda ussirohtu, kirburohtu, teda tuleb vaktsineerida ja tema kõrvad üle vaadata, et seal ei oleks lesti.
Steriliseerimine on vajalik, sest kõigepealt pole soovimatute lastega midagi teha ja kui kassi tahetakse toaloomaks, siis elab ta palju rahulikumalt toas ega kipu välja, samuti ei meelita emane toakass isaseid kasse rõdule. Arvan, et tiinusevastased tabletid ei ole kindlad, sest pirtsakas kass valib toitu ega lase endale midagi ülearust suhu panna.
„Juhtunud“ järglased on kohutav probleem. Kui oleks tuttavaid, kes väikest soovivad, siis oleks ju tore vaadata, kuidas kass oma lapsi hooldab ja kasvatab.
Kass ei tohtinud tulla minu kui allergiku tuppa. Aga muidu ta hõivas kogu korteri. Looma koht pole voodis, sest kass on väike ja ta võib haiget saada, kui magav inimene end pöörab või vähkreb. Koer võib samuti haiget saada ja siis enesekaitseks magajat hammustada. Aga kui mõelda, et magav inimene on loomale mõistetamatu ja omaniku magamise ajal tunneb loom end hüljatuna, siis peaks teda ikkagi lubama voodisse.
Kui loom on võetud, ei tohi teda üksi jätta. Ainus võimalus oleks loomahotell. Kassi näiteks randa kaasa ei võta. Kassi võib kanda spetsiaalses kassipuuris, juhul, kui loom on nõus sinna minema ja seal ka olema. On ka spetsiaalsed kassikandekotid, mis on pehmed ja mille otstes on võrk, et välja vaadata. Kassid ei lase ennast aga kuhugi sundida. Kui talle puuris või kotis ei meeldi, siis hakkab loom karjuma ja kraapima.
Usun, et oleks ju tore mõte lemmiklooma sünnipäeva pidada. Kuid see oleks ikkagi pidupäev omanikule, sest loom vajab head kohtlemist igal päeval.
Koerte riietamine õue viimiseks on hea mõte, sest neid tuleb kaitsta külma eest ja endal on ka mugavam, kui koer end õues mustaks ei teeks.
Me ei ostnud kassile spetsiaalseid mänguasju. Me proovisime, mis talle meeldib. Talle meeldisid igasugused paelad, mida sai püüda. Talle meeldisid juukserullid. Vahepeal mängis õmmeldud karvase palliga. Samuti meeldisid talle papist rullid.
Ma ei poolda looma ehtimist, sest kas ta ikka ise tahab seda? Kass vajab spetsiaalset kammi. Usun, et koertele meeldiks spaas möllamine küll (kui koer pole liiga arg).
Loom peab saama tähelepanu ja pai siis, kui ta tuleb ja seda palub. Kui loom on halvas tujus tuleks püüda teda lohutada ja tema meeleolu kuidagi parandada. Ma ei mõista neid inimesi, kes kohtlevad oma looma kui inimest. Nimelt on olnud saateid ülirikaste inimeste lemmikloomadest. Neile korraldatakse abiellumistseremooniaid, neid ehitakse ja neile pannakse pärleid kaela. Tahan öelda, et omanik on olemas looma jaoks ja loom peab end tundma õnneliku ja rahulikuna. Kuid loom peab alati saama rahu, kui ta tahab rahu saada ja tal peab olema võimalus pugeda peitu, kui ta tunneb end häirituna.
Ma arvan, et nõukogude ajal oli suhtumine lemmikloomasse üleolev. Samuti polnud loomapoode nagu neid praegu on. Tänapäeva loomaomanik saab oma loomale kõike lubada. Lemmikloom on tänapäeval pereliige.
Arvan, et kõige ilusam oleks surnud loom matta lemmikloomakalmistule. Kuna ligipääs sinna nõuab oma transporti, võib see osutuda keeruliseks. Võib ju ka aeda matta ja paik ära märkida. Aga kui ta talvel sureb, siis ma küll ei tea.
Kui inimene on võimeline looma pidama, võiks uue looma võtta. Kuid surnud looma ei saa asendada. Tuleb aru saada, et uus loom on uus elu.
Laualt toitu võtta ei tohtinud, aga kui kassil oli kõht täis ja talle oli antud näha erinevaid toite ja ta ka ise valis, siis ta vaevalt vargile läks.
Kui kass kraabib tugitooli, tuleb talle võimaldada kraapimispuu. Karjumine ei aita. Arvan, et puhtust oskab näiteks kass hästi pidada. Kui kass või koer on veel väikesed, tuleb neile kohe reegleid hakata õpetama.
Karistamine ei aita. Aga kui tuleb karistada, siis peab enne lugema vastavat kirjandust või rääkima loomatundjatega. Kindlasti ei tohi looma lüüa, talle haiget teha. Näiteks kui kassi raputati turjast, siis see ei aidanud: ta tegi järgmisel päeval jälle sama, mille eest teda eelmisel päeval oli raputatud. Kui kass harutab WC-s paberirulli lahti, on parem hoida WC-uks kinni.
Koer vajab kindlasti dressuuri, sest muidu ta hakkab kodus ise peremeheks. Võib-olla kassile piisab, kui ta saab kõik ise üle vaadata.
Koer peaks sõna kuulama, alluma käsklustele. Aga ma ei usu, et koer inimese lõbustamiseks just sitsima peaks.
Loom mõistab inimese meeleolu. Ta saab aru hääletoonist. Loomaga tasub rääkida. Nad õpivad mõistma mõningaid sõnu, aga tähtsam on, millise häälega neid kõnetada. Loomale meeldib, kui temaga rääkida. Siis nad vaatavad väga pingsalt otsa. Koer on õppinud mõistma mu nägu: õue, jooksma. Loomad mõtlevad, lausa kavandavad tegevust.
Ei usu, et loom peremehe kiindumust kurjasti ära kasutaks. On olemas kasvatamatud koerad, kellele pole ilusasti selgeks tehtud, mida teha ei tohi. Kui kassile midagi keelata, tuleb ta sülle võtta ja teda noomida ning nii mitmeid kordi järjest.
Näiteks mu vanaemal on kass, kes kraabib tugitooli iga kord, kui sellest möödub. Aga teda vahel keelatakse, vahel öeldakse väga halvustavalt: „Kraabi, kraabi!“ Lõpuks ta möödus tugitoolist, tahtis jälle kraapida, aga siis katsus ainult käpaga. Loomulikult on teda sellest toolist ainult tõstetud eemale. Teine võimalus: lubatakse kraapida, aga öeldakse halvustavalt:
"Kraabi!“ Kass ei hakanud kuritarvitama, hoopis vastupidi, püüdis mitte kraapida.
Olen näinud rottweilerit, keda tema „mamma“ (perenaine) lausa jumaldas. Perenaisel mingit autoriteeti koera silmis polnud. Koer muutus kurjaks, kuid samas puudus tal ka enesekindlus. Ta oli väga kasvatamatu koer.
Laps ei vaja looma. Laps vajab täiskasvanut kui sõpra. Lapse jaoks saab juba päris ruttu loomast samasugune kohustus kui näiteks on õppimine. Loom oma olemuselt on ju ka laps ja kuidas siis üks laps peaks teist last pidevalt hooldama? Muidugi on lastel tore loomi vaadata, aga tuua koju loom ja öelda, et see on lapse jaoks, noh, minu meelest ei hooli see täiskasvanu ei oma lapsest ega ka loomast. Lapsel on tore koolist tulles vaadata, mida loom teeb ja kuidas ta mängib, kuid tõusta öösel selleks, et õuest kassi tuppa lasta või varahommikul koera välja viia on tõeline sunnitöö.
On inimesi, kes alati imetlevad teiste loomi. Ka siis, kui nad mingil põhjusel endale kunagi looma ei võta.
Ei peaks ohtlikke loomi: madu, krokodill. Putukad on toredad, kui nad ringi sagivad, aga ma ei mõista neid. Mingil juhul ei tooks koju mõnda metslooma (näiteks siili), sest loom peab elama loomulikus keskkonnas. Hiired-merisead-hamstrid on ka armsad, aga endale ei tahaks, sest nad pole nagu kassid ja koerad ja vestelda nendega ei saa.
Olen kuulnud, et siilile viiakse õhtuti piima õue. Ühe eramu õuel olevat tegutsenud vares. Temasse suhtuti nagu „omasse“ ja teda toideti. Kahjuks ühel väga külmal talvel suri vares ära. Arvatavasti ta külmus.
Suhtun eitavalt eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisse. Ebatavaline loom tähendab seda, et inimene soovib omada midagi, mida teistel pole. Madu, piraajad, iguaan ei saa olla lemmikloom kodus, sest ta ei vaja inimest, teda ei saa hellitada ega temaga juttu ajada. Inimene ei tunne nende vajadusi. Pealegi on sellised loomad ka ohtlikud. Minisigade kohta oma arvamus puudub. Olen vaid telerist näinud, et nad võivad koledat kisa teha.
Lemmikloom ei tarvitse olla loom ilma praktilise otstarbeta, sest ratsutaja peab ju hobust armastama. Samas koer valvab kodu. Ka koeral on otstarve. Otstarve on seegi, et loom rõõmustab inimest, koer sunnib mitu korda õue minema ja ringi kõndima. Tuttav vanaproua pidas lehma ja armastas oma lehma väga, kuigi lehm oh rahateenimisvahend. Mu enda lemmikloom oleks eelkõige kass. Minu meelest tohib inimene võtta ainult niisuguse looma, kellega ta ise toime tuleb ja keda ta suudab hooldada. Lemmikloomaks ei tohi võtta ohtlikku looma, kellega ei osata käituda ja kes võib ka teistele inimestele ohtlikuks saada. Muidugi, kui oleks hiiglasliku territooriumiga rantšo, võib ehk tiigrigi lemmikloomaks võtta (muidugi juhul, kui suudetakse tiigrile normaalne elu tagada). Aga mu enda meelest olgu lemmikloom selline, kes ka mind vajab ja kes mu elu ei ohustaks.
Kõige tavalisem vastus küsimusele miks inimesed peavad lemmikloomi, oleks, et inimene vajab sõpra. Loom on armas, ta maandab stressi. Lemmikloom on staatuse sümbol: mul on niisugune koer või kass, keda pole rohkem kogu Baltikumiski. Aga näe, ma saan seda endale lubada. Mõni inimene tahab endale ebatavalist. Teistel pole sellist looma, aga temal on.
Loomi peetakse ka kui tuluallikaid (tõulooma kutsikad müügiks või tõuisane, kes saab tasu Näiteks räägiti kord tuhkruomanikust. Tore ja uudne loom kodus pidamiseks, tema pojad osteti ka kohe kiiresti ära.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on olnud väiksena üks koer ja kaks kassi. Praegu on koer.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Terve pere soovil, ainult ootasime sobivat hetke ja sobivat koera.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Ostsime oma koera õpetajalt. Maksis 1500.-.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime" vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Eelmise koera nimi oli Tessa (Tess), praegu on Nero von Nestor (Nero), kasside nimed olid Nurr ja Tondu.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Teavet saame põhiliselt loomaarsti kaudu, vahel harva ka raamatutest, ajakirjadest, internetist ja televiisorist.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mulle on alati meeldinud saksa-lamba koerad, küllap seepärast võtsimegi saksa-lamba koera.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Ma ei ole käinud Nero von Nestoriga näitustel, aga üldiselt suhtun sellesse positiivselt.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Mina käin jalutamas ja mängin temaga ja vanaema teeb nii enda kui ka oma koerale süüa. Õhtul kui koolitükid on õpitud mängin või lihtsalt jalutan koeraga. Tegelen koeraga keskmiselt ühe tunni päevas vahel rohkem.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame ja valmistame ise, kuna meie koertele maitseb pudru, kuhu sisse on segatud krõbinaid. Minu koerale meeldib eriti vaniljemaitseline jäätis.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ainult kastreerimise ja vaktsineerimise pärast oleme pidanud veterinaari poole pöörduma, muidu pole terviseprobleeme tekkinud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ma ütleks, et see on iga inimese oma asi, kas ta tahab looma steriliseerida, või mitte. Mina suhtun positiivselt. Vajalik on see siis, kui Te ei soovi järglasi oma loomale ja kui Te ei taha, et Teie loom hulguks. Kui meil oli Tessa siis me süstisime teda.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse järglastega?
Ei ole lasknud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Talvel magasid koerad sauna eelruumis, suvel magavad nad kas kuudis või küünis. Lemmikloomi eluruumidesse ei lasta, oleme teinud ainult siis erandi, kui vanaema emakass sünnitas. Meie tulevases kodus on looma ala piiratud aiaga, sest me ei soovi, et ta hulkuma läheks. Loomi voodi ei lasta.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Minu koer on ainult reisinud siis, kui kolisime ja, kui oli vaja teda kastreerida. Nero siis tagaistmel. Minu koerale ei meeldi autosõidud. Loomahotelli pole kasutanud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Nero von Nestori sünnipäev on 06.01.2005. Ta sai tüki torti ning sünnipäeva pidasime samal päeval, mil minulgi.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Koera või mistahes looma riietamine ON looma PIINAMINE! Mänguasju on tal küll, põhiliselt närimiseks. Spetsiaalseid hooldamis- või pesemisvahendeid Nerol pole. Spa oleks hea mõte, aga see on kallis lõbu.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Looma eest on võimalik üle hoolitseda. Nt. riietamine, talve meie kliimas on vaja osadel koertel veste või tekke, aga riietamine lõbu ja ilu pärast on üleliia.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tollal ei olnud spaasid ega loomahotelle ega ei olnud ka vist korralikku loomatoitu.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Matmine korraldati väike ja tagasihoidlik. Aasta või kahe pärast võtsime Nero von Nestori.
20. Milliseid „kodureegleid" olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Koer ei tohi tuppa pissida ega kakada, lillepeenart ei tohi kraapida ning laualt toitu ei tohi võtta. See nõudis ainult aega ja vastupidavust.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ühelgi minu lemmikloomal ei ole olnud sellist harjumust, mida ei ole saanud kergelt võõrutada. Karistada tuleb, aga kuidas, see sõltub pahandusest.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Olen õpetanud paari trikki: istu, lama, pikali, käppa, teist käppa. Õpetamine läks osade käsklusega kergemini, kui teistega, nt. “pikali” trikki ei taha ta eriti praegu teha. Koertekool sobib osadele inimestele ja nende lemmikutele paremini kui teistele.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Räägin küll ja usun, et ta mõistab. Ma ei ole nõus, et loomad ei mõtle.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? kirjeldage mõnda näidet.
Filmides võivad küll, võib-olla, et päriselt ka, aga näiteid ei ole.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lapsed, eriti need, kes looma tahtsid, tegelevad küll rohkem loomadega kui täiskasvanud. Lapsed vajavad looma vastutustunde saamiseks.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mul ei ole üldiselt midagi loomade vastu, aga lehmi, sigu, hobuseid jms, ma LEMMIKUTENA ei peaks. Esiteks, nad haisevad ja teiseks, nendega on liiga palju tööd, ajaliselt ei jõuaks.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Kahjuks ei tea.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Mulle meeldivad eksootilised loomad, tahaks endalegi boad, aga koerad meeldivad ikkagi rohkem.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste «lemmikloom" raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb "lemmikloom" "koduloomast"? Kas "lemmikloom" on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Kõik loomad saavad olla lemmikloomad, v.a. need, kellel on mingi otstarve meie söögilaual. Nt. lehmad, sead, lambad, kanad jne. Need on koduloomad. Ka lemmikloomal on otstarve. Mõned peavad loomi ilu jaoks mõned valvuriteks või näriliste hävitajaks.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi, nagu ennist ütlesin, ilu jaoks, valvuriteks, näriliste hävitajateks, kuid ennekõike sõbraks ja alati Teie jaoks olemas olevaks seltsiliseks.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kaks aastat tagasi oli koer Donna. Praegu on kass Hr. Nilsson.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Minu ja mu ema soovil võeti kass. Mõnda aega kaalusime, kas teeme ikka õigesti, kui enda perre kassikese võtame.
Pooltargumendid kaalusid üle vastuargumendid ja seetõttu otsustasime kassi võtta. Pooltargumentideks olid mõnus sõber ja stressimaandaja, vastu aga võimalik tuppapissimine ja mööbli lõhkumine.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Ema sõbranna tahtis endale kassi võtta ja siis ta läkski ühest pesakonnast endale sobivat välja valima. Mina koos emaga läksime kaasa ja sellest kiisuperest võitis üks triibuline karvakera meie südamed.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimed on olnud natuke naljakad, aga nende loomade isikupäraga sobivad. Igapäevane hüüdnimi on ikka tuletatud eesnimest. See on Nilsu. Nime panime nii, et keegi ütles, et ta on täpselt nagu Hr. Nilsson ja nii saigi see talle nimeks.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Peamised juhtnöörid kasvatamiseks saame ikka tuttavatelt, aga eks ole ikka internetist kah ühtteist vaadatud.
Nõuandeid on lahkesti jaganud ka abivalmid Rapla lemmikloomakaupluse müüjad.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma töupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Tõuloomad on reeglina nõrgema tervisega ja pirtsakamad kui tavalised. Ainuke oluline asi oli see, et kass ei oleks heleda ja pika karvaga. Heledad karvad jäävad riietele näha. Seega oligi meie valik tavaline triibuline ja lühikese tumedapoolse
karvakattega kiisuke.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole käinud. Need näitused on eputamiseks oma kassi või koeraga.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Ema teeb kassiga seonduvad tööd, vahest panen minagi talle süüa. Tavaliselt olen ma kassiga, kui tahab tema minu seltsi või mina tema. Kass on puhas loom ja peseb ennast ise. Vahel kammin teda või mängin temaga.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame, kuna ta on toakass, ei saa ta tavalisest kodutoidust vajalikke vitamiine kätte ning võib haigeks jääda.
Vahel toome talle värsket kala ja liha.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimisega. Kass pole veel haige olnud. Hästi suhtun vaktsineerimisse. See on kindlasti vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
See oleks hea, kui tehtud, kuna kass hakkab muidu kräunuma ja nühkima. Minul on isasloom. Isasloom hakkab jooksu ajal muidu territooriumit märgistama ja nii hakkab tuba kassi pissi järgi haisema.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kass magab oma pesas ehk korvis, kus on pehme polster ka. Kassil on lubatud käia igal pool korteris, aga õue me teda ei lase, kuna ta võib ära joosta ja me tahame, et meil oleks puhas toakass. Nilsson võib voodis käia. Päeval, kui ema on tööl ja meie koolis, on tubade uksed kinni ja kassi territooriumiks on ainult köök ja esik.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Sellistel puhkudel läheb kass vanaema juurde. Kohale toimetame ta sinna puuriga. Loomahotellis pole käinud. Usaldame oma looma eest hoolitsema ainult väga häid ja usaldusväärseid tuttavaid.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Täpset päeva ei tea, aga kuud ja aastat küll. Natuke tähistame, toome kassile mingi maiuspala ja siis endale torti.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid pole. Kassil on mänguasju palju, nt igasugused kilisevad ja kolisevad pallid või siis pehmed, karvased ja kummist pallid. Hoolduseks on ainult küünetangid. Ei ole spaasse viinud ja ei soovi seda ka teha. Saame ise hakkama.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
On küll, kuid inimene on ikka iga päev kogu aeg koos lemmikloomaga ja siis kammib ja küürib teda ja riietab ja hooldab ning käib temaga igal pool ja siis veel restoranis käib temaga söömas ning isegi abiellub. Siis on juba natuke üle piiri.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ei tea midagi nõukogude aegadest.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Õnneks ei ole ükski lemmikloom veel ära surnud, küll aga andsime koera ära. See oli kurb sündmus, aga kuna kolisime majast korterisse, ei olnud koera enda juurde võimalik elama võtta. Nüüd käime teda pidevalt vaatamas ja maiustusi viimas.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Laua peal ei tohi käia. Vahel ta siiski salaja teeb seda, aga kui teda seal nähakse, siis jookseb kiiresti peitu.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Üks halb komme Nilsonil on. See on wc-potist joomine. Ega seda kuidagi pole võimalik võõrutada olnud. Hoiame lihtsalt potil kaane peal ja ukse kinni. Aga looma peksta kohe kindlasti ei tohi, ainult käega vastu nina vms.
Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Oleme õpetanud teda kraanist jooksvat vett jooma. Panime vee jooksma ja siis kassi kraani juurde ja nii ta hakkaski jooma.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Jah, räägin küll. Mõistab. Ei, absoluutselt mitte, loom loomulikult mõtleb nagu inimene, ainult ta ei ole nii arenenud, et rääkida inimese keeles. Aga kui ma talle otsa vaatan ja räägin, siis ta kuriseb vastu ja tuleb mu juurde.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Võib küll, nt kui koeral on mingi trikk väga selge ja ta teab, et selle eest saab maiustusi, siis ta hakkabki seda kogu aeg tegema ja saabki palju maiustusi.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? laps Teie arvates vajab looma?
Lapsed mängivad rohkem, aga teisi asju teevad rohkem täiskasvanud. Laps vajab mängukaaslast.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Rott, kuna ta haiseb, vigiseb, krabistab ja näksib.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Vanaema-vanaisa õues käivad siilid. Vanaema paneb nendele saia ja piima ja on nende külaskäikude üle uhke ning räägib nendest nagu oma koduloomadest.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Väga tore, kui keegi viitsib nende vajadustele nii täpselt vastu tulla ja on aega tegeleda. Aga nad võivad olla ka liiga ettearvamatu käitumisega ja ka ohtlikud.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb
Lemmikloomad on need, kes kodu hoiavad ja kaitsevad või hellitavad peremeest. Lemmikloom on tore seltsiline, koduloomi kasvatatakse näiteks toidu tarbeks.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Arvan, et inimesed vajavad seltsilist ja tahavad kellegi eest hoolitseda.