Mul on kolm koera: Lorenza (sai nime seebika tegelase järgi), Beemut (kirjandustegelase järgi), Bosse - nime pani venna tütar, kelle teisel vanaemal oli selle nimeline koer. Kunagi oli mul kass Kiti - minu kullake - tema jäi kadunuks mõned aastad tagasi. Oli ka koer Tipsi-Tinky-Vinki - multika tegelase järgi - see oli väga ammu.
Mul hetkel lemmiklooma pole, aga ennem oli pisike merisiga. Tema nimi oli Miki. Ta sai oma nime selle järgi, et meile meeldis õega palju Miki Hiirt lugeda ja siis panimegi talle nimeks Miki.
Mul on hästi armas kass Miisu. Nimi sai ta eelmiselt omanikult, kui oli veel väga väike. Ta on paras pätt. Ta solvub kergesti. Siis kui on solvunud läheb laua peale ja ajab asjad segi ning lükkab osad asjad maha. Kui tahab, et ma paitan teda, aga ma ei viitsi, siis hammustab mind varbast. Õhtuti kutsub mind magama käib kogu aeg mul kannul.
Mul oli lemmikloom, koer. Kahjuks ei ole teda enam meie seas. Aga ta oli parim koer, keda tahta. Ma mäletan, kuidas talle meeldis talvel lume sees püherdada ja palli mängida. Igatsen teda.
Jaa, kass on mul. Nime tal õigupoolest polegi. Kutsuda saab teda ikka kuidagi - kas kiisu vms. Ja kui kiisu on pahandust teinud, siis leiab talle kah asjakohase nimetuse. Kuna elan korteris, siis ei tahtnud vanemad eriti kassivõtmist lubada, aga teoks see siiski sai. Olin juba mõnda aega haige olnud (ja seda veel suvel!) ja pidin voodis lamama, ainult selili. Nagu uskuda võite, lõbus see polnud. Aga siis tõi vanem vend mulle kiisu (nüüd ometi ei hakanud vanemad seda mulle ju keelama) ja mulle kui palavale kiisuarmastajale tegi see väga palju rõõmu ja terveks sain kah ilmselt kiiremini kui muidu.
Jah. Lemmikloomaks on mul koer. Eriti suured koerad. Lemmikuks on siiski enda koer - puhtatõuline kaukaaslane. Nimi on tal Rax. Nime sai ta mu vanema venna Taivo klassivenna järgi, kes oli täitsa kompu kutt:)
Mul on kodus kaks kassi, aga nende eest ei hoolitse mina, kuid hiljuti oli mul ka oma hamster, aga ta suri ära, kuna ta oli nii vana, aga tema eest hoolitsesin mina.
Lemmikloomaks on mul koer Mortimer. Ta sai oma nime Sherlok Holmesi raamatust, kus oli samanimeline dr. Mortimer. Üks selline kurvem lugu, mis temaga juhtus oli see, et ükskord lasime ta üksinda välja, olime seda ka varem teinud. Mõne aja pärast läksin vaatama, kus ta on. Ei olnud teda kuskil. Käisin väga kaugelt teda otsimas, kuid ei midagi. Poole tunni pärast hakkasin kodu poole minema ja olin väga mures, ta on ju niii kallis. Kui olin jõudnud enda maja juurde, jooksis Mortimer kõrvalmaja juurest jooksuga minu juurde. Ma olin väga vihane, aga see oli suur kergendus.
Mul on akvaarium kus on palju kalu. Ühe kala nimi on Vunts, oma nime on ta saanud sellest, et tal on vuntsid, hiigla suured vuntsid. Kui ma pistsin oma näpu akvaariumi, siis ta näksas seda.
Mul on kass nimega Kity. Oma nime on ta saanud minult, sest mulle meeldis see nimi. Ükskord, kui ta veel noorem oli kadus ta üks päev enne jõule ära. Ma olin väga kurb. Jõululaupäeval otsustas ema ühele vaesele perele midagi paremat süüa viia. Läksid siis isaga sinna ja sel ajal kui ema tuppa läks, tuli Kity auto juurde. Nimelt oli ta just nende inimeste kuuris olnud ja ei osanud koju tulla. Kui ema poleks neile süüa viinud, poleks me teda üles leidnud. Nii et heategu tuleb tagasi.
Koer Pätu ja merisiga Põssu. Mäletan, kui ma oma perega olime Rohuküla praami peal ja Põssu oli väikse karbi sees. Ta kukkus karbi seest välja ja läks maha rändama. Õnneks saime ta ruttu kätte :)
Mul on kollikoer, Tuksi. Ta on 10-aastane ja saab mais 11. Ma sain ta, kui olin kolme-aastane, siis panin talle ka nime Ema rääkis, et olin koera näinud ja hüüdnud: "Tuksi, Tuksi!" Selle järgi pandigi nimi. Koeraga seoses on juhtunud palju meeldejäävaid lugusid. Nt 7-aastaselt opereeriti teda ja siis tal oli ümber pea plastikust koonuse-kujuline ese, et ta ei saaks haava lahti närida. Tal on olnud kaks pesakonda poegi, enne operatsiooni.