Mul on väga palju lemmikloomi. Üks nendest on minu koer Põmmi. Temale on nime pannud mu tädi, kes pani Põmmi vennale nimeks Mõmmi ja võibolla sealt see nimi tuligi, et Mõmmist Põmmi. Väiksena olid tal nii teravad hambad, et ta sai nii paljudest sussidest ja patjadest jagu. Isegi mu nina jäi talle ette, ta hammustas mul ninast hästi pisikese tüki, nii et mul on siiamaani arm. Siis mul on veel viirpapagoisid neli tükki. Ja ka kasse, aga nemad miskipärast mulle nii väga ei meeldi. Mulle meeldivad paljud loomad.
Mul on kodus kaks koera. Sapi ja Pässu. Pässu on oma nime saanud selle järgi, et ta nii armas ja pisike pässerdis on, aga Sapi on oma nime saand selle järgi, et selles peres, kust me ta võtsime oli pisike laps, kes ei osanud Chapi öelda ja hüüdis teda Sapiks. Hiljem hakkas see meilegi külge.
Lemmikloomaks on kiisud :) Sest nad on lihtsalt nagu metsikult armsad. Suur lemmik oli peres Muffin, kes sai oma nime selle järgi, et tal oli otsa ees nagu "M" tähe kujutis, kuid meie kass suri alles hiljuti. Temaga meenub see, et tal olid mingid mänguasjad ja siis ta käitus nendega nagu koer. Nimelt kui sa viskasid millegi, siis ta jooksis sellele järgi ja tõi ära täpselt nagu koergi, ning kui temaga niimoodi kaua mängisid, siis ta oli lõpus nii väsinud, et vajus kuhugi nurka maha ja lihtsalt hakkas lõõtsutama nagu koer. See oli nii imelik, kuid samas nii armas ja naljakas.
Ma pean endal kodus lemmiklooma koera ja ma olen pidanud ka päevikut ja naljakas tundub see, et ma jätsin päevikupidamise maha, kui mu vanaisa suri ära. Aga koeraga tegelevad rohkem teised pereliikmed, kuna mina olen tavaliselt kõige rohkem hõivatud. Ühest juhtumist oma koeraga võin rääkida küll. Oli eelmine kevad ja ma läksin koos perega koeraga välja ja siis me läksime tiigi äärde. Koer oli lahtisest jääst tiigi peal nii vaimustuses, et ta hakkas käppadega jääd kraapima ja siis me aitasime teda, et suht suur jäätükk kalda poole aidata ja kui me olime seda teinud, võttis ta jäätüki hammaste vahele ja tõmbas selle veest välja. See oli tõeliselt naljakas.
Minu hobiks on loomapidamine. Mul oli eelmine aasta üpris suur kari, sinna kuulusid: üks kits, kakskümmend kana, kolm parti, kaks jänest, aga see aasta ma vähendasin loomade arvu - nüüd on ainult üksteist kana. Kõige toredam juhtum oli, kui kits ära kadus ja me leidsime ta teisest valla otsast.
Mul on kodus koer. Koeraga käin õues jalutamas. Ta on hundikoer ning taibukas. Teda tuleb õpetada, mida tohib teha, mida ei tohi. Kui õpetad talle näiteks käpa andmist, tuleb teha seda aastaid, sest kui ta ühe korra hästi teeb, ta enam teist korda ei oskagi.
Mul on oma lemmikloom tšintšilja, ta nimi on Fitt. Kunagi pidasin ka päevikut, kuid nüüd enam mitte. Ma lasen tšintšiljat tihti puurist välja ja siis on tore teda lõua alt sügada.
Mulle õudsalt meeldivad hobused, kuid kodus pole. Veel on kass ja koer. Kassi tõug on pärsia segavärviline kass ning koer on hunt. Tegelt pean ka vahel päevikut. Loomadega mängin ja õpetan trikke, hobusega saab käidud vahel ratsutamas ja päevikut siis kirjutan, kui aega on. Vahel saab kassiga tagaajamist mängitud ja koeraga samuti.
Minu lemmikhobi on tegelikult hobusega sõitmine. Ma tegelen sellega sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma tegelen sellega ainult aastas korra, sest et meil endil ei ole hobust ning ma sõidan ainult laada ajal. Kõige toredam juhtum oli see, kui ma sain üksi hobusega sõita.
Hobiks on mul ma arvan see, et ma pean koera, aga tema eest hoolitsemine ei nõua üldsegi palju aega, nii et seal ei ole midagi erilist ja veel kogun ma sente, sest ma ei viitsi poodides sentide eest maksta. Kui ma kunagi rohkem neid sente kokku saan, siis viin panka ja vahetan paberrahaks. Üks tore juhus seoses hobiga on see, et ma proovisin oma koerale trikke õpetada, aga ta oli väga halb õpilane.