Mul on koer Pupi ja kass Miisu. Pupi nimi tuli ise. Miisu nimi Juhan Partsu kassi järgi. Ükskord oli Pupi päev läbi kadunud ning kui ta välja ilmus, oli tal surnud metssea hais küljes.
Minu lemmikloom on koer, mina panin talle nime Tsäku, lihtsalt tuli siuke nimi meelde ja paningi. Üks juhtum temaga oli selline, et kui me läksime jalutama, siis pääses pael mu käest lahti ja ta jooksis minema, ma otsisin teda metsast tükk aega, kuid lõpuks leidsin ta ülesse.
Mul on lemmikloomaks koer Triks. Kuna mu ema on arst peab ta käima visiitides. Ükskord, kui mu ema ühe vana naise juurde läks tahtsin ma kaasa minna, sest seal oli hästi armas koer. Ema lubas mul minna ja ma mängisin selle koeraga ning mul oli väga lõbus. Kui naine, kelle juurde ema visiiti oli tulnud nägi, kuidas ma koeraga mängin, andis ta koera mulle.
Jah, mul on lemmikloom, ta on saanud oma nime ühest filmist. Minu lemmikloomaks oli koer, ta nimi oli Šneikrit. Ta oli tõukoer. Ta tõuks oli Ameerika Coker Spanjel. Temaga on suht palju lugusid olnud. Ühel talvel läksime ühe tiigi juurde ja ta läks jää peale, muidugi jää vajus läbi ja ta kukkus vette, ta hakkas veest välja tulema, tahtis jää peale saada, aga jää läks katki, lõpuks võttis vend suure pika puu ja hakkas jääd ära lõhkuma. Siis, kui ta välja sai, võtsin ma endal vesti seljast ja panin ta vesti sisse ja läksime joostes üle põllu koju temaga.
Mul on lemmikloomaks rotid. Kunagi on mul olnud Tarzan ja Rotu, praegu Missy. Ma ei ole pannud neid millegi järgi, vaatasin, milline on lahe nimi ja selle paningi. Rotu oli väga tark rott, kui ta meie maja taga lahti lasta, jooksis ta ise tuppa.
Minul on koer lemmikloomaks, ta sai oma nime välimuse ja tegude järgi. Kui me ta saime oli ta väga väike, me viisime ta puudekuuri juurde ja lasime ta sülest maha. Olime temaga koos seal ja siis järsku jooksis ta ära. Läksime siis talle järgi, otsisime ja otsisime, aga ei leidnud ülesse. Läks natuke aega mööda ja nägime teda puuvirna vahelt välja tulevat, olime õnnelikud, et ta üles leidsime.
Mul on lemmikloomaks kass. Kodus on meil kaks kassi: Mantu ja Päntu. Mantu sai omale kähku ja ilma pikema arutamata nime, aga Päntule pakuti nime kaua, talle pakuti Tiku, Taku, Pätu, Mustu ja veel teisi nimesid. Mantu ja Päntu on õde ja vend ning me tõime nad vanaema juurest, kui nad olid umbes kuu aega vanad.
Mul on kass nimega Emil. Nime pani talle ema. Ükskord ronis ta laua peale ja toppis saba küünlasse. Tuba oli kenasti küünlahaisu täis ja tal oli saba kõrbenud.