Mul on koer, kelle nimi on Billy. Alguses me mõtlesime talle mingi keerulise ja pika nime, aga kui üks tuttav nägi me koera ja ema küsis, mis talle nimeks panna, ütles ta et Billy. Ja see nimi ka jäi. Kui ta meile näidata toodi, siis alguses ta kuidagi koperdas teise tuppa ja lasi vaiba peale. Ning tuli siis meie juurde.
Meil oli bokser (koeraliik), Hoomer. Ema nimetas ta nii, sest isale meeldis Simpsonite multikas. Hoomer oli väga elav. Minu esimesel sünnal sõpradega kingiti mulle pingpong. Seadsime selle kööki üles ja hakkasime Kärneriga mängima. Köök, või õigemini terve maja asetseb nii, et ühest maja otsast näeb teise otsa. /joonis/ Kärner oli seljaga uste poole ja mina nägin siis, kuidas Hoomer ajas teisi taga. See nägi välja nagu kuskil multikas, et sõbrad jooksevad kaadrist läbi, Hoomer järel, siis sõbrad jooksevad teistpidi läbi, Hoomer järel ja nii kümneid kordi.
Minul endal ei ole koduloomi, kuna ma elan korteris, aga maakodus on meil koer, kelle nimi on Kolli. Ma ei tea, kuidas talle see nimi pandi. Ma mäletan, kui ma väiksem olin, siis ma kartsin teda hullult, sest ta haukus kogu aeg.
Lemmikloomaks on kahtlemata koer. Minu esimene koer, keda ma mäletan oli Rambo. Ma küll ei tea, kust ta oma nime sai, aga nii see oli. Ta oli krants, hundikoera ja kellegi segu, ta toodi siis meile, kui ma olin üheaastane. Ta oli hästi sõbralik ja energiline ja alati, kui kellelgi oli halb tuju, siis läks tema alati lohutama. Siis, kui mul kunagi jänesepojad olid, jättis isa neid toites puuri ukse lahti. Öösel kukkusid jänesepojad puurist välja ja hakkasid mööda aeda tuiama. Kuna poegadel oli külm, siis võttis Rambo nad endale kaissu ja pesi neid kuni hommikuni ja siis pandi jänesed puuri tagasi.
Mul on lemmikloomaks mu koer, kelle nimi on Junior. Pereringis mõtlesime talle nime ning emal tuli selline nimi meelde, ta ise ka ei tea täpselt millest, ning sellise nime me talle panimegi. Kui ta veel väike oli, siis ta oli paksukene ja hästi karvane, nii et kui sooja tahtsid, siis võisid ta alati enda kaissu võtta.
Minu lemmikloomaks on minu koer Ralf. Temaga ma pean ja tahan tegeleda päevas vähemalt 1,5 h. Me saime ta oma naabritelt, kes tahtsid oma kaheksakuustest kutsikatest lahti saada. Neil oli neli kutsikat ning me saime vanematega valida. Mul oli suur soov saada koera. Ema teadis seda ning mõtles tagajärgedele ja siis ütles: "Tauri, vali omale kõige ilusam kutsikas ja head sünnipäeva." Ma olin väike ja nii rõõmus, et praegusel ajal, kui midagi head juhtuks, siis ma nii õnnelik ei oleks, vähemalt ei näitaks seda väga palju välja.
Mul on kass, kes kingiti mulle sünnipäevaks. Õde pani talle nimeks Missy. Väiksena oli ta küllaltki segane kass, nüüd on ta maha rahunenud. Siis on veel kaks koera ka: üks on taks ja teine hundisegu.
Lemmikloom on koer, nimi on hüüdnimi, noh nagu tal passis on teine nimi. Me hüüame teda Pašaks, ma’i mäleta, kust see nimi tuli. Ükskord talvel, kui jõgi oli jääs, siis ta ronis jää peale, aga see polnud veel piisavalt jääs, ta vajus läbi jää, naabrimees tõmbas ta veest välja ja kutsus ema koju, ema pani ta sauna ja soendas teda, et ta haigeks ei jääks.
Mul on kolm lemmiklooma: koer Benny, kassid Jolly ja Kity-Kessu. Koerale pani nime isa, kuna ma olin liiga väike, et seda ise teha. Kassidele panin nimed ise. Lugusid nendega seoses ei meenu.
Lemmikloom oli mul koer, kes elas vanaema juures, ta nimi oli Morri. Väiksest peale mängisin temaga pidevalt. Käisime koos metsas marjul, seeni korjamas ja vahest niisama jalutamas. Ta oli tore ja truu koer, kuid ta jäi vanaks. Ühel õhtul läks ta kodu juurest ära, oli paar päeva kadunud. Vanaisa läks teda otsima, kuid ei leidnud teda. Arvatavasti on ta surnud. Ta oli väga tore koer. Ta sallis kõiki peale joodikute.
Mul on lemmikloom, tal ei olegi kindlat nime, ei ole tihti kodus ka. Ta on selline karvane, pehme õuekass. Ma ei mäleta juhtumeid, lugusid seoses temaga. Küll aga mäletan lugusid oma teistest lemmikloomadest. Teine taksikoer lükkas oma kutsika vundamendiauku, et näha kas ta saab ise välja, sest ta oli igavene vinguja ning saamatu, tüütu kutsikas. Kui ema nägi, et ta ei saa sellega hakkama, hakkas ta edasi-tagasi jooksma ning meid kaasa tirima, et me ta poja välja aitaksime.
Minu lemmikloom on koer, ta nimi on Billy. Selle nime pani talle minu endine kasuisa. Üks šokeerivamaid lugusid seoses temaga on vist see, kuidas ta kasutatud pesukaitsme tuppa tõi. Muidu on ta tavaline koer.
Mul on lemmikloom nimega Spike. Nime pani talle mu õde lihtsalt tunde järgi. Ta vanasti näris kõik juhtmed ja asjad katki, kuid nüüd on ta juba suureks kasvanud.
Minul on palju lemmikloomi, koerad, kassid, neid on mul koduski päris palju. Enda kohta võin öelda, et olen loomaarmastaja. Koerte nimed on meil olnud väga pidulikud: Krahv, Sultan, Prints. Paljud meie koerad on olnud visatud tee äärde maha. Me ei ole olnud nii kalgi südamega, et neid sinna jätta.