Meil on kodus koer Sämmi. Nime pani talle mu tädi. Esimest korda vanaema juurde minnes Sämmi jooksis aeda, sest see oli võrkaed, mille teiselpool olid inimesed.
Mul on kaks koera: Gaia ja Märul ning kass Jhonny. Märuli nime pärast on alati naljakaid asju olnud, sest keegi ei suuda uskuda, et koeral selline nimi võiks olla. Jhonny sai nime näitleja järgi.
Mul on koer kodus nimega Ronni. Mäletan, kui Ronni oli 8-kuune, käisid meil külalised ja nad jätsid kogemata värava lahti ning koer pääses välja. Ta oli mitu päeva kadunud ja me kartsime, et ta on auto alla jäänud. Õnneks leidis mees, kes koertekooliga tegeleb, meie Ronni juhuslikult väikeste lastega mängimas. Ta teadis, et meie koer on kadunud, tundis ta ära ning kutsus teda nimepidi ja tõi ta siis meile ära. Mulle meenub ka praegu, kuidas ta põrandaharja mööda põrandaid lohistas ja ehmunult eemale läks selle kära peale. Ja hästi tore on veel see, et kui tal veekauss tühjaks saab, siis tuleb ta kauss hammaste vahel minu juurde ja tahab, et ma selle uuesti veega täidaks. Talle meeldib ka autoga sõita. Kui me perega kuskile autoga lähme ja Ronnit kaasa ei võta, siis ta solvub ja läheb kurvalt kuuti.
On küll. Kass Musi - saanud oma nime sellest, et ta nii armas oli. Koer Johnny: lühend Don Juanist. Meenub lugu, kus koer ja kass said omavahel tuttavaks, nad seisid vastakuti ninad koos ja nuuskisid üksteist. Järsku hakkas koer kassi nokkima ja kass hüppas talle kõrri ja tegi koerale üks-null.
Mul on koer ja merisiga, koera nimi on Derese ja see tuli minu isa vana koera nime järgi ja merisea nimi on Täpi, see nimi tuli selle järgi, et tal on seljapeal sellised suured laigud.
Mul, õigemini meil, on kaks koera. Donna ja Kuti. Kass oli ka, aga ta kadus ära. Kuti sai oma nime meie vana koera järgi. Ta on selline pisike valge, laisk kutsu. Donna oli meie vanaisa-vanaema koer, aga ta hakkas neid segama ja nad tõid ta meile. Donna on ka saanud oma nime ühe teise koera järgi, kes oli ka Donna. Ta on vana, aga hästi aktiivne. Talle meeldib palliga mängida ja joosta. Donnale meeldib kasse taga ajada. Ükskord ajas ta ühe kassipoja puu vahele, aga selle asemel et kiisu peale uriseda lakkus ta kassi. Kutile meeldivad hirmsasti pehmed asjad, kui ta saaks, siis magaks ta ainult sulgpatjade vahel. Peaaegu kõik tema mänguasjad on tema poolt lõhki rebitud.
Lemmikloomi on mul kodus palju: mul on koer, kass, hamstrid, natalhiired, laborirotid ja neli madu. Närilised on meil põhiliselt ainult madudele toiduks, aga mina olen selle vastu. Koer on meil juba väga vana, ta on kolmteist ja ta nimi on Kiki. Nimepanemist ja tema meile toomist ma ei mäleta, sest ma ise olen ka 13 ja olin alles väga väike. Kassil mul nime pole, kutsume teda lihtsalt Kassiks ja ta on ühe-aastane. Madusid on meil neli: kaks tükki on väikesed roninastikud, üks kuningboa ja kõige suurem on tiigerpüüton.
Mul on üks hästi paks kass. Tänu sellele ta saigi endale nimeks Rulla. Mu sugulastel on aga koer, kes sai endale nimeks Torpeedo sellepärast, et kunagi, kui ta kutsikas oli, jooksis ta hästi palju ja kiirelt ning ta oli üldse selline energik. Siis mu sugulane ja tädi otsustasidki talle Torpeedo nimeks panna.
Jaa, mul on koer. Selline pisike taks. Ma ei teagi, kuidas ta nime sai. Meie seda ei pannud. Teda taheti eelmises peres magama panna ja siis me võtsime ta endale. Tegelt meie emaga ei teadnud, lihtsalt isa tuli ükspäev koeraga koju. Nats ära ehmatas tegelt. A see ka, et ta nimi on Ruudi, hüüame Rutsuks teda.