Mul on koer nimega Steffy. Nime panemiseks otsisingi internetist koera nimesid ja see nimi hakkas meeldima. Ta paistab vahel kurja koerana, teeb kurja häält jne., kuigi tegelikult on hästi sõbralik ja rõõmus, vahel isegi natuke arg. Näiteks on olnud nii, et pimedas temaga jalutades on keegi vastu tulnud. Alguses teeb kurja häält nagu ikka, aga kui lähemale on tuldud, siis on kodu poole liduma pannud. Paar korda on nii juhtunud. Esimesel korral arvasingi, et jooksis kes teab kuhu ja kas enam üles leiabki, kuid koju minnes leidsin ma koera juba aiast.
Mingi põrandanuustikust koer on mul küll. Kahtlane on. Ta nimi on Pinkie või siis Sappy (mina kutsun teda nii). Tahtsin talle võimalikult jõleda nime panna (Pink - roosa. Ma vihkan roosat). Sappy nimi hüppas mulle lihtsalt pähe kinni. Pea valutas veel pikalt. Ma tean, et Sappy tegi kord hirmust püksi. Siis veab mu sokke ära. Põõnab terve päeva mu teki all. Öösel siis magab minu juures voodis, pea padjal ja tekk peal. Ahjaa, mingi kass on meil ka, Intsu. Teda pole peaaegu üldse kodus ka.
Vanaema juurde võisin ma võtta kassi, mängisin temaga päevad läbi, ma olin mingi kuue-seitsme aastane, loomulikult meeldisid mulle seebikatest võetud pikemad ja uhkemad nimed, seega mu esimese kassi nimi oli Patricia. Nüüdseks on see kass mullatoidul ja vahepeal on ka paljud teised kassid ketsid nurka visanud. Hetkel on mul koer Robbie, nime sai tema mu ühelt lemmiklauljalt Robbie Williamsilt. Kui ta veel kutsikas oli treenisin teda kõrgele hüppama ja nüüd tean, et see oli halb, kuna alatasa hüppab ta lihtsalt üle aia ja paneb jooksu.
Kuna ma elan korteris, meil lemmiklooma ei ole. Aga vanaemal on koer Larry. Mulle meeldis nimi Larry ja kuna eelmise koera nimi oli Lapi panimegi talle nimeks Larry. Oeh, neid lugusi temaga seoses on nii palju, et ma ei oska valida kohe.
Mul on kass Kriunu, koer Snoopy ja jänes Nööp, aga jänest ma kutsun Jäneseks. Kriunu sai nime oma vennalt, kes suri noorelt. Snoopy aga sai nime Snoop Doggilt ja jänku... noo ma seda ei teagi.
Enam mul lemmiklooma ei ole, on vaid iseloom :D Kunagi oli kass Kutt. Nime sai ta minult, kuna olin väike ei osanud koer või kutsu öelda, seega üritasin kutsu öelda, aga ei kukkunud õieti välja. Nii saigi talle Kutt nimeks. Aga ta suri paar aastat tagasi. Kui ma väiksem olin üritasin end vanaema eest ära peita, aga Kutt reetis mind alati. Sinna kuhu mina peitu pugesin, tuli Kutt sinna nuuskima ja saba liputama. Ja nii see mäng ei kukkunud hästi välja.
Mul on olnud päris palju lemmikloomi, eeskätt sellepärast, et korteris elades on mõttekas pidada pisikest närilist, aga teatavasti need kipuvad tihti surema. Samas oli mul kunagi vanaema juures maal päris oma koer, kes nüüd on kahjuks surnud. Nimeks oli tal Timmu, aga seda, kust ta oma nime sai, ma ei mäleta. Kuid saamislugu mäletan küll. Olin hästi pisikene ja läksime vanaemaga koera ostma, mina pidin valima. Seisin siis keset pisikeste koerte karja nagu taevas ja olin nii põnevil. Siis tuli kõige väiksem kutsu minu juurde, tegi mu kingapaela lahti ja ma otsustasin tema kasuks. Timmu oli väga hea sõber, ta hoidis ja kaitses mind isegi mu isa eest, kui too mind naljatlevalt kiusas, sest ta arvas, et isa tahab mulle halba. Kui koer ära suri, rääkis vanaema mulle, et minu väljavalitud koer oli kohe järgmise päeva hommikul ära surnud ja vanaema oli hommikul väga vara läinud uut koera tooma, et laps jumala eest ei kurvastaks. Nii kasvatasingi siis mina õndas teadmatuses "võõrast koera."
Mulle meeldivad kõik loomad. Mul on hetkel kodus kass Liisu ja koer Ponny. Mõlemad on hästi targad ja arusaavad. Kunagi pole miskit paha teinud. Loomulikult on nad aga väga ära hellitatud. Nagu lapsed meil. Kass istub mul pidevalt akna peal ja jutustab lindudega ning vahel käivad linnud justkui meelega akna taga teda õrritamas. Ja siis ta paneb jooksu. Muidu on kõva mutt küll.
Mul on koer Sally, nime sai ta... ma ei tea mille järgi või kelle. Ta sündis külmal talvel ja jäi oma pesakonnast ainukesena elama. Väiksena ta võttis mul kindaid käest ja mütsi peast, jooksis minema - mängis. Hüppas sügava lume sees ühest jalajäljest teise. Siis on ka veel kass, emane, Vuffi. Nime sai ta selle järgi, et ilmus meile ühel talvepäeval, oli meie nüüdseks kadunud kassi koopia.
Mul on kolm koera: Lorenza (sai nime seebika tegelase järgi), Beemut (kirjandustegelase järgi), Bosse - nime pani venna tütar, kelle teisel vanaemal oli selle nimeline koer. Kunagi oli mul kass Kiti - minu kullake - tema jäi kadunuks mõned aastad tagasi. Oli ka koer Tipsi-Tinky-Vinki - multika tegelase järgi - see oli väga ammu.
Mul oli lemmikloom, koer. Kahjuks ei ole teda enam meie seas. Aga ta oli parim koer, keda tahta. Ma mäletan, kuidas talle meeldis talvel lume sees püherdada ja palli mängida. Igatsen teda.