Lemmiklooma nimi on mul Printsess Desire, kuna nimi on suht pikk, kutsun teda Printsessiks. Nime sai ta oma uhke välimuse üle, Desire tuleb lihtsalt kuskilt.
Mul on koer, kelle nimi on Billy. Alguses me mõtlesime talle mingi keerulise ja pika nime, aga kui üks tuttav nägi me koera ja ema küsis, mis talle nimeks panna, ütles ta et Billy. Ja see nimi ka jäi. Kui ta meile näidata toodi, siis alguses ta kuidagi koperdas teise tuppa ja lasi vaiba peale. Ning tuli siis meie juurde.
Meil oli bokser (koeraliik), Hoomer. Ema nimetas ta nii, sest isale meeldis Simpsonite multikas. Hoomer oli väga elav. Minu esimesel sünnal sõpradega kingiti mulle pingpong. Seadsime selle kööki üles ja hakkasime Kärneriga mängima. Köök, või õigemini terve maja asetseb nii, et ühest maja otsast näeb teise otsa. /joonis/ Kärner oli seljaga uste poole ja mina nägin siis, kuidas Hoomer ajas teisi taga. See nägi välja nagu kuskil multikas, et sõbrad jooksevad kaadrist läbi, Hoomer järel, siis sõbrad jooksevad teistpidi läbi, Hoomer järel ja nii kümneid kordi.
Minul endal ei ole koduloomi, kuna ma elan korteris, aga maakodus on meil koer, kelle nimi on Kolli. Ma ei tea, kuidas talle see nimi pandi. Ma mäletan, kui ma väiksem olin, siis ma kartsin teda hullult, sest ta haukus kogu aeg.
Lemmikloomaks on kahtlemata koer. Minu esimene koer, keda ma mäletan oli Rambo. Ma küll ei tea, kust ta oma nime sai, aga nii see oli. Ta oli krants, hundikoera ja kellegi segu, ta toodi siis meile, kui ma olin üheaastane. Ta oli hästi sõbralik ja energiline ja alati, kui kellelgi oli halb tuju, siis läks tema alati lohutama. Siis, kui mul kunagi jänesepojad olid, jättis isa neid toites puuri ukse lahti. Öösel kukkusid jänesepojad puurist välja ja hakkasid mööda aeda tuiama. Kuna poegadel oli külm, siis võttis Rambo nad endale kaissu ja pesi neid kuni hommikuni ja siis pandi jänesed puuri tagasi.
Mul on lemmikloomaks mu koer, kelle nimi on Junior. Pereringis mõtlesime talle nime ning emal tuli selline nimi meelde, ta ise ka ei tea täpselt millest, ning sellise nime me talle panimegi. Kui ta veel väike oli, siis ta oli paksukene ja hästi karvane, nii et kui sooja tahtsid, siis võisid ta alati enda kaissu võtta.
Meil on lemmikloomaks hobune. Tema sai oma nime selle järgi, et alguses tal ei olnud nime, pärast kui isa talle sadulat selga pani, läks sadul katki. Isa ütles, et sadul on tuksis ja hobuse nimeks saigi Tuks. Mina mäletan, kui ma väike olin sõitsin hobusega ja ta hakkas perutama, kui ma olin puu alla temaga ratsutanud. Ma lendasin tema seljast otse oksa peale puu otsa.
Mul oli kass. Ta nimi oli Fiilia. Kahjuks läks ta kaduma, läks õue ja tagasi ei tulnud. Tema erilisus seisnes selles, et tal oli kunagi väiksena saba ukse vahele jäänud (juba sünnikodus) ning tal oli see väike ja lääbakas. See oli minu arust nii armas. Talle meeldis ka hommikuti mu peale massaaži teha. See oli lahe:)
Minu lemmikloomaks on minu koer Ralf. Temaga ma pean ja tahan tegeleda päevas vähemalt 1,5 h. Me saime ta oma naabritelt, kes tahtsid oma kaheksakuustest kutsikatest lahti saada. Neil oli neli kutsikat ning me saime vanematega valida. Mul oli suur soov saada koera. Ema teadis seda ning mõtles tagajärgedele ja siis ütles: "Tauri, vali omale kõige ilusam kutsikas ja head sünnipäeva." Ma olin väike ja nii rõõmus, et praegusel ajal, kui midagi head juhtuks, siis ma nii õnnelik ei oleks, vähemalt ei näitaks seda väga palju välja.
Mul on kass, kes kingiti mulle sünnipäevaks. Õde pani talle nimeks Missy. Väiksena oli ta küllaltki segane kass, nüüd on ta maha rahunenud. Siis on veel kaks koera ka: üks on taks ja teine hundisegu.
Lemmikloom on koer, nimi on hüüdnimi, noh nagu tal passis on teine nimi. Me hüüame teda Pašaks, ma’i mäleta, kust see nimi tuli. Ükskord talvel, kui jõgi oli jääs, siis ta ronis jää peale, aga see polnud veel piisavalt jääs, ta vajus läbi jää, naabrimees tõmbas ta veest välja ja kutsus ema koju, ema pani ta sauna ja soendas teda, et ta haigeks ei jääks.