Jah, lemmikloomi on mul palju: kaks hobust, kolm merisiga, üks küülik. Hobustel olid juba nimed, merisigadele panin koos sõbrannaga nimed ja küülikule mõtlesin ise välja.
Kahjuks mul ei ole lemmiklooma. Kui mul oleks, siis ma paneksin talle nimeks Bosse. Ta peaks olema pontsakas ja pisike. Kindlasti peaks minu lemmikloom olema koer, sest ma armastan koeri.
Praegu ei ole mul kahjuks ühtegi lemmiklooma. Viimane, kelleks oli koer Acher suri u. 2,5 kuud tagasi. Peale koera on mul kodus olnud veel kassid, hamstrid ja hiired Kass Musti sai oma nime värvuse järgi. Ta oli üleni must. Musti on vist ühe musta värvi looma nimeks tavaline. Kass Kitile mõtlesin ma ise sellise nime, sest ta oli meil juba mõnda aega olnud ja keegi teine polnud talle nime pannud. See nimi tuli mulle lihtsalt esimesena pähe ja nii jäigi ta nimeks Kiti. Acher sai minu teada oma nime oma esimesest perekonnast, kust perekonnast me ta võtsime. Kuna ta oli tõukoer, siis oli tal veel kaks ametlikku nime. Rohkem nimesaamise lugusid ei tule mulle meelde. Küll aga mäletan hästi neid suvepäevi, mil ma koos oma vanema vennaga nö. treenisin Acherit. Meil tuli selline kift mõte panna õue peale toolid ja kahe tooli vahele harja või luua. See tuli välja nagu takistusrada. Vähemalt me tahtsime selle moodi asja teha. Nii me siis jooksime seal vennaga. Koer oli rihma otsas, jooksis meile järgi. See oli tore, sest me vennaga arvasime, et see õudsalt meeldis koerale, kuigi tegelikult võis see talle väga vastumeelt olla. Teine meeldejääv lugu oli mul kass Kitiga. Sellest ma pole eriti rääkinud, sest pole just kuigi tore seda kõike jälle meelde tuletada. See võis olla u 5-7 aastat tagasi, kui ma ühel päeval enne sugulaste juurde sõitmist kassi läksin toitma. Kuna ma olen suur loomaarmastaja, siis ma nunnutasin Kitit ikka kõvasti. Mõtlesingi talle viinerit anda ja tahtsin seda teha oma käest. Nii ma hoidsingi viinerit kinni, aga Kitil oli kõht tühi ning ta sai vihaseks, et ma tema toidust kinni hoidsin. Algul ta urises, aga ma ei mõelnud sellest midagi halba ja hoidsin edasi. Järsku hüppas ta mulle näkku, Ei olnud just kõige parem tunne. Veri oli maas. Sõitsime kohe Väike-Maarjasse arsti juurde. Õnneks õmblemist polnud vaja. Praegu meenutavad seda juhtumit kolm pisikest armi näol, aga olen sellest üle ja ei panegi neid enam tähele. Nüüd ei sega ma enam ühtegi looma söögi ajal.
Mul on kass, ta nimi on Kiki. Ma ei tea, kust ta oma nime sai, aga majja tõi mu õde ta. Algul nii, et ta peitis ta oma tuppa ja pärast harjusid kõik ära, et ta meil siin on. See kass on küll 14 a, kuid suudab aiast kõik koerad ära ajada. Siiski kiusavad teda linnud. Ta kardab vett, kuid tahab käia voolava kraani all joomas.
Kunagi leidsime me maal põõsast metsjänese. Võtsime ta tuppa, leidsime ühe veel ja mitu nädalat olid nad nagu minu koduloomad. Sügisel lasime nad taas vabadusse.
Kronis Queen Merry II, saksa lambakoer, Euroopa meistri tütar. Sai kahe aastaseks 10. aprillil. Üritan temaga võimalikult palju tegeleda, to be honest. Oskab istuda, käsu peale hüpata, lamada. Teab käskluste "Ei!" ja "Siia" tähendust. Ta on mul pätt ka. Nii kui värav kogemata hooletuse pärast lahti jäi, kasutas tema võimalust ja jooksis aiast välja. Söök on tal küll hull :D
Mul on kass nimega Miki. Ta on saanud oma nime nii, et ta enda emal oli ka nimeks Miki ning tal olid suured kõrvad ja hästi agressiivne. Ning minugi kass on agressiivne ja suured kõrvad.
Jah, mul on lemmik - koer. Tema nimeks on Vinnie. Ta sai oma nime eelmistelt peremeestelt. Kui ta oli väike, siis ta oli meil pidevalt toas, kuid ükskord tegi ta pahandust, nimelt ta näris isa potased ära ning peale seda pidi ta välja minema.
Meil on lemmikloomaks kass, kes alati magab minu voodis, vahel isegi öösel minu kõrval. Tegelt oleks tahtnd koera, aga kahjuks elame korteris ja seal on teda raske pidada, eriti qi kedagi pole kodus. Kassi nimi on Tiugu, ma ei teagi miks see nimi, aga vist ema pani ta lihtsalt, vaatas kassile otsa ja see oli lihtsalt nii Tiugu nägu, ja ega ei oleks midagi muud pähe tulnd ja oligi Tiugu valmis. Üks väga hea lugu on küll temast. Kord qi ta oli väike, kadus ta lihtsalt ära. Pealegi oli suvi ja kõik jooksid siis edasi-tagasi ja arvasime, et ta oli välja kolinud. Otsisime teda igalt poolt, nii seest kui väljast naq segased, aga siis äkki ilmus ta diivani alt, tagant või ma ei teagi kust välja.