Mul on kodus kass, kelle nimi on Miša. Ta on saanud oma sellise nime, sest koridoris olid vene noorukid kogu aeg hängimas ja mu õele ei meeldinud see. Sellepärast otsustas mu õde, et paneb kassile nimeks Miša. Kass on mitmeid kordi aknast alla kukkunud ja väga agressiivne uute inimeste suhtes ning sellepärast olen pidanud alati, kui sõber külla tuleb ukse kinni panema, et kass sisse ei saaks.
Mul on kodus kaks lemmiklooma: üks on kass ja teine rott. Kassi nimi on Kitta ja roti nimi on Neti. Kass sai oma nime ühe hästi pika nime järgi Catariina Rosalie, aga me mõtlesime, et see nimi on tema jaoks liiga pikk. Siis me lühendasime seda nime ja me hakkasime teda kutsuma Kittaks. Rott sai oma nime selle järgi, et ma istun pidevalt internetis.
Mul oli kass, ta nimi oli Leopard. Ta on nime saanud nii, et ta jooksis üsna kiiresti ja nii ema ja isa otsustasid talle siis selle nime panna. Meil oli ka kuldkala ja ühel päeval kass jõi vee koos kuldkalaga ära. See oli minu jaoks tõeliselt nõme, kuna kuldkala meeldis mulle väga. Pärast oli kassil paha ja siis viisime ta arsti juurde. Kui ta koju tuli, oli meil jälle uus kuldkala. Ta ei julgenud isegi akvaariumi juurde minna.
On küll. Mul on koer, dalmaatslane ja ta nimi on Dessy. Nime sai ta selle järgi, et meie linnas, kus me siis elasime, elas meie lähedal üks koer Daisi. Ta meeldis kõigile väga. Kui me teda hüüdsime (kiiresti), kõlas see nagu Dessi. Sellest tuli ka minu koera nimi. Kui me koera saime, käis ta kogu aeg minu järel, tegelikult teeb ta seda praegugi. Isegi siis, kui ma läksin WC-sse, tuli ta ukse taha kraapima. Esimesel päeval, kui ma magama hakkasin minema, hüppas ta kohe minu voodisse padja peale. Ja mis kõige naljakam - ta hakkas keelt näitama, ta nagu oleks mind kiusanud. Mu koera lemmik olin mina ja keda ta kartis, olid mehed. See tähendas seda, et kui isa või vennad koju tulid, jooksis Dessy kohe kas üles tuppa kardina taha ning lasi end täis või hüppas kaminasse. Õnneks ei hüpanud ta kordagi põlevasse kaminasse ja tänaseks on tal see komme kadunud.
Meil on kodus koer Robi. Mu õde pani talle selle nime, kui me ta ostsime. Mina tahtsin perest kõige rohkem koera ja lõpuks me tema saimegi, ta on saksa lambakoer. Temaga on nii palju nalja saanud. Esiteks alati kui ta tahab midagi, on tal nii naljakas nägu või kui talle midagi ei meeldi. Ta ajab kogu aeg oma saba taga nagu hull. Suvel kui ta ükskord jões ujumas käis, astus ta oma käpa katki, me käisime temaga arsti juures. Talle pandi seal suss jalga, millega ta käis peaaegu terve kuu aega kuni ta selle katki näris. Aa, ja loomaarsti juures oli üks kassi kuju ja ta hakkas selle peale haukuma. Temaga on palju nalja saanud, aga ma ei jõua kõiki üles kirjutada.
Mul ei ole lemmiklooma, aga mu vanaemal ja vanaisal on ja kuna suvel veedan palju aega seal, tean Bibi - nii on koerakese nimi, mille ta sai väikeste lutsukommide järgi - seiklustest nii mõndagi. Kui Bibi oli umbes poole aastane, jõi koer WC potist ja kukkus sinna sisse, olla sai ta seal u. 30 minutit, kui vanaisa koerakese päästis.
Jahh, mul on kodus kaks lemmiklooma, nimelt kaks kassi, ühe nimi on Poisu, oma nime sai ta tegelt filmist. Paljudes filmides öeldakse seda kellegi armsa kohta, nii sai ka tema. Teise kassi nimi on Tont, algul oli Liisu ja Pätt ka. Liisu panin mina ning hüüdsin teda mõnda aega nii, aga kuna ta oli kassipojana üleni must, siis hakkas ema teda Tondiks hüüdma. Pätt on/oli sellepärast, et igal võimalusel üritab laualt toitu varastada. Üks väga naljakas vaatepilt oli siis, kui Tont oli köögis laual ning pesi tagumikku :D:D Peaaegu iga õhtu nad müravad, jooksevad toast tuppa ja ajavad karju laiali.
Kunagi oli lemmikloom, enam pole. Sai ta nime kuskilt seebikast (kass). Istus suvel väljasppol aknalauda, elasime teisel korrusel, korteris akna all oli muruplats. Katusel olid tuvid, kass pidevalt jälgis neid ja tahtis kätte saada, aga ühel päeval hüppas ta tuvile järgi. Muidugi kass oli kukkumisest veidi loll, aga mina olin šokis.
Mul on oma koer, ta sai oma nime selle järgi, et ühes saates oli ühe tegelase nimi Patrick. Kätlin on mu klassiõde ja ma rääkisin vahetevahel oma koerast ja mu klassis käib üks poiss nimega Patrik. Kätlin arvas, et Patrik on mu poiss ja et me käime, aga siis ta sai teada, et mu koera nimi on Patrick.
Jah, mul on koerakutsikas, ta nimi on Fätti. Kui ma ta sain, siis ma viisin oma tuppa. Kui ma ta sülle võtsin, siis ta pissis mu peale nagu ma oleks mingi post.
Mul on kaks kodulooma, kass ja koer. Kassi sain alles eelmine aasta umbes novembri alguses. Läksin sõbrannaga jõe äärde pilte tegema ja jõudsime mingi vana kivist/betoonist hunniku juurde vms. Istusime seal ja jõime limonaadi, kui äkki nägin imepisikest kassipoega seal all, kohe loomulikult läksin tema poole ja tahtsin sülle võtta, aga ta jooksis sinna alla peitu. Umbes 15 min. proovisime teda sealt kätte saada, lõpuks õnnestuski, tema ema ega õdesid/vendi polnud seal. Ta mahtus isegi peopessa ära. Käisime ühe maja juures, mis oli ainuke selles piirkonnas, küsimas mehelt, et äkki too on tema oma, mees eitas. Läksin koju kassiga, näitasin emale. Kuna meil kassi polnud ja ta oli nii armas, siis ta oli nõus, isa oli 100% vastu, ta vihkab neid. Lõpuks sain nad nõusse ja kass on nüüd juba suurem ja täielik metslane, ta ronib mööda ribikardinaid üles, ja teeb misiganes hulle asju. Nimi on tal Mirru, kuna kahe silma vahel on M-täht nagu.