|
 |
1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas Siberis 17 000 eestlast, 2002. aastal oli see arv tunduvalt vähenenud – neid oli vaid 11 400.
20. ja 21. sajandi vahetuseks võis eesti keelt kuulda umbes neljakümnes Siberi külas, kuid enam-vähem eestikeelseteks olid jäänud üksikud: Krasnojarski krais Ülem-Suetuk (asutatud 1850, elanikke u 200) ja Hait (asutatud 1900, elanikke u 200); Novosibirski oblastis Nikolajevka (asutatud 1897, elanikke u 190); Omski oblastis Lilliküla (asutatud u 1896, elanikke u 160) ja Jurjev (asutatud 1897, elanikke u 25); Kemerovo oblastis Jurjev (asutatud 1908, elanikke u 40). Külade elanikkond väheneb kiiresti.
Üldreeglina on kunagistest eesti asundustest saanud paljurahvuselised külad, kus ühiseks suhtluskeeleks on vene keel. Külad asuvad võrdlemisi hajali, tänapäevase territoriaalse jaotuse järgi Omski oblastist Primorje kraini, sageli elatakse teiste luterlaste vahetus naabruses. Põhja- ja lõunaeestlased, ka setod, elavad Siberis eri külades ning nn segaasundust on äärmiselt vähe.
 |
Siberi eestlased on 18.–19. sajandil kodumaalt väljasaadetute ja 19. sajandi viimasel kümnendil ja 20. sajandi algupoolel omal soovil väljarännanute järglased.
Vanimaks teadaolevaks luterlaste kolooniaks Siberis on Rõžkovo (asutatud u 1802). Tsaari ukaasi järgi (1845) koondati Ida-Siberis elavad luterlased Minussiinski piirkonda Sajaanide lähistel, Lääne-Siberi omad aga Rõžkovosse. Kui tuumasundused jäid kitsaks, otsiti asunikele uusi elupaiku juba põhiosas rahvuste järgi. Esimeseks puht-eesti külaks võib pidada 1861. a. asutatud Viruküla.
 |
Esimesed Eestimaalt väljarännanud saabusid Siberisse 19. sajandi viimasel kümnendil, oluliseks tõukejõuks Siberi raudtee käikuandmine (1894) ja tsaarivalitsuse ümberasumispoliitika. Esimene väljarännanute küla on põhjaeestiline Kovaljovo (asutatud 1890), kuid põhiosa esimese väljarändamislainega Siberisse asunuid on just Lõuna-Eestist. Olulisem rändelaine suundus Siberisse alles 20. sajandi algupoolel.
 |
1991. aastal alustas Eesti Rahvaluule Arhiiv projekti „Rahvuskultuur Eesti asundustes”. Sestpeale on järjekindlalt talletatud Siberi eestlaste suulist pärimust ning küla- ja eluloolist ainest. Siberi ekspeditsiooni kulud on põhiosas katnud Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Teadusfond, Eesti Kultuurkapital, Rahvuskaaslaste programm.
ERA ekspeditsioonid:
 |
Ekspeditsioonigrupi suurus on kaks kuni neli inimest. Osalejad: Anu Korb, Astrid Tuisk, Risto Järv, Aivar Jürgenson, Indrek Kaimer, Andreas Kalkun, Andres Korjus, Aado Lintrop, Pille Niin, Mari-Ann Remmel, Mari Sarv, Tiit Sibul, Villi Sulger, Kadri Tamm, Ain Urbel, Ell Vahtramäe.
 |
Siberi eestlaste kohta leiab artikleid ajakirjades Mäetagused ja Folklore.
Anu Korb on uurinud muutusi Siberi eestlaste laulutraditsioonis, Siberi eestlaste jutte oma esivanematest, migratsioonijutte, kogukonna pärimust, folkloristliku välitöö tulemust mõjutavaid tegureid. Magistritöö „Suulise pärimuse kogumistöö Siberi eestlaste juures ja selle tulemust mõjutavad tegurid” (2001). Doktoritöö ”Siberi eesti kogukonnad folkloristliku uurimisainesena” (2007).
Anu Korb. Venemaal rahvuskaaslasi küsitlemas: folkloristliku välitöö metoodilisi aspekte. Tartu Ülikool, Etnoloogia õppetool, Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool. Toim Ene Kõresaar ja Tiiu Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. (Studia ethnologica et folkloristica Tartuensia, 9).
Anu Korb. Rõžkovo virulased pärimuskultuuri kandjaina. Toim Mall Hiiemäe ja Kadri Tamm. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2007.
Astrid Tuisk on uurinud Siberi eestlaste kultuurimuutusi, uue elukeskkonna kajastusi rahvaluules. Magistritöö „Oma ja võõra rühma piirid Siberi eestlaste rahvaluule põhjal” (2001).
Siberi eestlaste rahvaluulet on eri aspektidest käsitlenud veel:Mall Hiiemäe (kalendritavand), Ell Vahtramäe (taevakirjad), Janika Oras (kahe vanema küla laulutraditsioon), Žanna Pärtlas (laulude mitmehäälsus), Risto Järv (jututraditsioon), Andreas Kalkun (Siberi seto laultraditsioon ja laulikud).
1997. aasta sügisel toimus Eesti Kirjandusmuuseumis konverents Eesti kultuur võõrsil: Venemaa asundused. Ettekanded keskendusid eestlastele ning nende kultuurile endise Tsaari-Venemaa asundustes ja avaldati kogumikus Eesti kultuur võõrsil: Loode-Venemaa ja Siberi asundused. Toimetanud A. Tuisk. Tartu, 1998.
2008. aasta detsembrikuus toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-Läti ühiskonverents Rahvuskaaslased Siberis.
Siberian Estonians and Latvians. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 58. Korb, Anu (guest editor). 2014.
http://www.folklore.ee/folklore/vol58/
 |
Mari-Ann Remmel koostas näituse Eesti külad Siberis (1997), midaeksponeeriti Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Rahvusraamatukogus, ViljandisKilpkonna galeriis ja Väike-Maarja muuseumis.
Anu Korb ja Kadri Viires koostasid näituse Siberi eestlased (2008). Seda eksponeeriti Tartu Ülikooli Ajaloo muuseumis, Eesti Kirjandusmuuseumis, Narva muuseumis, Võru Linnaraamatukogus. 2010. aasta kevadel eksponeeriti näitust Vene Föderatsioonis Krasnojarski krai Teadusraamatukogus ja Siberi setode asualal Haida külas. 2011. aasta septembris jõuab näitus Kanadasse, esmalt eksponeeritakse seda Toronto Tartu Collage’s.
Internetilehekülg Siberi ja Volgamaa eestlased, koostaja Astrid Tuisk. Siberi eestlaste kohta leiab teavet internetileheküljelt http://www.folklore.ee/estonka.
Siberi eestlastelt kogutu põhjal on ilmunud kuus tekstivalimikku, kus sees siberi eestlaste endi jutud, laulud, kombestikukirjeldused jm. Esimeses neljas osas leiduvad siberi eestlaste endi jutud, laulud, kombestikukirjeldused jm., kahes viimases Siberist Eestisse tagasi jõudnute elu- ja külalood.
 |  |  |  |
 |  |
Siin Siberi maa peal kasvanud. Eesti asundused I. Koostanud A. Korbja K. Peebo, viisid J. Oras. Tartu 1995.
Kogumik vanimate tänini püsinud Ida-Siberi eesti külade Ülem-Suetuki ja Viru-Pulani elanike lugudest ja lauludest.
Ei oska rääkimise moodi kõnelda. Eesti asundused II. Koostanud A. Korb, toimetanud K. Tamm, viisid J. Oras. Tartu, 1996.
Valimikus avaldatud materjal on jäädvustatud neljast külast: Zolotaja Nivast, Semjonovkast, Jurjevkast ja Koidulast. Iga küla on omanäoline, kuid kõigis neis elavad Lõuna-Eestist väljarännanute järglased.
Seitse küla Siberis. Eesti asundused III. Koostanud A. Korb, toimetanud K. Tamm, viisid J. Oras. Tartu, 1998.
Väljaande esimesest osast leiab lugeja Omi asundusest (Vana- ja Uus-Viru, Ivanovka, Kovaljovo), teisest Tomski ümbruse küladest (Kaseküla, Lillengof, Vambola) talletatud jutte ja laule.
Taaru-tagused ja stepiasukad. Eesti asundused IV. Koostanud A. Korb,toimetanud K. Tamm, viisid J. Oras. Tartu, 1999.
Lood ja laulud, mis on kogutud viiest Omski oblasti külast. Tegemist on Tara linna ümbruses asuvate külade Jurjevka, Estonka, Lilliküla ja Mihhailovkaga ning Omski lähedal asuva Tsvetnopoljega.
Siberi eestlaste elud ja lood. Eestis asundused V. Koostanud ja toimetanud A. Korb, 2010.
Elu- ja külalood on kogutud Siberis sündinud eestlastelt, kes on pärast Teist maailmasõda Eestisse naasnud. Nende esivanemad rändasid Siberisse 19. sajandi lõpul või 20. sajandi algul või sattusid sinna muul moel (nt sundasunikuna, sõjapõgenikuna).
Eestlased Venemaa: elud ja lood. Eesti asundused VI. Koostanud ja toimetanud Anu Korb, 2014.
Siberi eestlaste laulud. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 5. Koostanud A. Korb, toimetanud Kadri Tamm, Ergo-Hart Västrik, Andres Roots (inglisekeelsed tekstid), helirežii ja CD-master Jaan Tamm. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2005. Väljaanne koosneb kahest CD-plaadist ja tekstiraamatust.
Siberi setode laulud. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 7. Koostanud ja toimetanud A. Korb ja A. Kalkun, helirežii ja CD-master Jaan Tamm. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2012. Väljaanne koosneb kahest CD-plaadist, DVD-plaadist ja tekstiraamatust.
Antoloogia veebiväljaanne on valminud 2013.
Veebiantoloogia Siberi eestlaste laulud. Täiendatud versioon väljaandest Siberi eestlaste laulud. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 5. Koostanud A. Korb, toimetanud Kadri Tamm, ingliskeelsed tekstid Kait Tamm. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2014. http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/siberilaulud/eestlased/
Lisatud on samadest küladest pärinev videomaterjal – Siberi eestlaste tantsud ja laulud, täiendatud ka tekstiosa. Salvestused on tehtud Eesti Rahvaluule Arhiivi (ERA) Siberi ekspeditsioonidel aastatel 1991–2000, mõned videosalvestused on ka aastatest 2004 ja 2012.