Eesti Rahvaluule Arhiivi töötajad

ERA koosseisus on praegusel hetkel täidetud 25,8 töökohta, neist 11,5 teadustöötajat ja 3 arhivaari.

Lisaks koosseisulistele töötajatele kasutab ERA ka ajutist tööjõudu, kellest mitmed on ERAga juba mitmeid aastaid seotud. ERA koosseisus on 2024. aastal ka kaks Ukraina külalisteadurit.

e-postiaadressi nimi[ät]folklore.ee tuleks lugeda nimi@folklore.ee

e-post: ave.gorsic[ät]folklore.ee
tel: 7377 737

PhD 2009, Käsitlusi rahvameditsiinist: mõiste kujunemine, kogumis- ja uurimistöö kulg Eestis 20. sajandil.

Vanemteadur.
Konverentsi HUNTs peakorraldaja.

Ave on ka SIEFi arhiivide töörühma sekretär ja Rahvusvahelise Rahvajutu-uurimise Seltsi ISNFR laekur.

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Rahvameditsiin ja selle ajalugu, rahvausund, folkloristika ajalugu.

Voldemar Sumberg ja Eesti Tervishoiu Muuseumi rahvameditsiinikogu. – Mäetagused, nr 72, lk 81–106 (2018).
Kirjandusmuuseumi ja humanitaarteaduste ümber toimunud avalik diskussioon aastatel 1967–1968. – Keel ja Kirjandus, 10, lk 771–786 (2017).
MD Voldemar Sumberg and the Folk Medicine Collection of the Estonian Museum of Hygiene from the 1920s and 1930s. – Journal of Ethnology and Folkloristics, 4 (2), (2010), pp 19–30.
Data Collecting and Research of Folk Medicine in Estonia During The Soviet Era. – Journal of Ethnology and Folkloristics, 2 (2), (2008), pp 67–81.
Rahvameditsiini uurimisest. – Tonditosin. Pro Folkloristica XIV, Tartu (2008), lk 252–264.
Common Illness, Common Remedies? – Béascna 3. University College Cork (2006), pp 38–53.
Publikatsioonid ETISes

üles

e-post: helina.harend[ät]folklore.ee

Assistent (0,5; projekti "Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid, teemavõrgustikud ja suhtlusviisid" täitja).

Helina on ka TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistrant.

üles

e-post: olga.ivaskevits[ät]folklore.ee
tel: 7377 730

Vanemdigiarhivaar; audio- ja videokogu hoidja; ERA andmebaasid; uurijate teenindamine.

üles

e-post: risto.jarv[ät]folklore.ee
tel: 7377 732, 51 904 371

PhD 2005, Eesti imemuinasjuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus.

Arhiivijuhataja-vanemteadur.
ERA/TÜ muinasjuttude töörühma juht.
Risto on ka kaasprofessor Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste Instituudi Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas.

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Muinasjututeooria, kaasaja jutustamistraditsioon, rahvaluule historiograafia, turism ja folkloor.

The Goldfish and Little Red Riding Hood: Characters and Their Combinations in Fairy Tale Jokes and Parodies. – Journal of Ethnology and Folkloristics, Vol. 13, No. 1, pp 9–28.
(koos Mairi Kaasikuga) Estonian Fairy Tales Up the Beanstalk into Heaven and Coal Porridge: Two Tales of Growing Up. – Journal of Ethnology and Folkloristics, Vol. 12, No. 1, pp 7–20.
Lõputa ja lõputu rahvajutt. Juhatuseks rahvajuttude erinumbri lugejale. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 529–540 (2015).
Estonian Folklore Archives. From Regular Archives to Digital Archives. – Corpora ethnographica online:Strategien der Digitalisierung kultureller Archive und ihrer Präsentation im Internet (Holger Meyer, Christoph Schmitt, Stefanie Janssen, Alf-Christian Schering (Hrsg.) (Rostocker Beiträge zur Volkskunde und Kulturgeschichte, Bd. 5) S 49–60 (2014).
Veebiväljaande „1001 lastemängu aastast 1935“ koostaja (Koost. ja toim. Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk). Tartu 2013.
A hen who doesn’t lay golden eggs?! Fairy tale advertisements and their strategies. – ESTONIA AND POLAND: Creativity and tradition in cultural communication. Vol.2: Perspectives on national and regional identity. Eds. Liisi Laineste, Dorota Brzozowska, Wladislaw Chlopicki. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, pp 99–120.
Saaremaa folkloori veebikogumiku „Söit, söit, söit Sörve poole“ rahvajuttude osa koostaja. Kuressaare/Tartu 2012).
Veebiväljaande „Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt“ koostaja (Koost. ja toim. Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan). Tartu 2011.
Muinasjutt ja turismireis. – Keel ja Kirjandus, 8-9, lk 628–638 (2010).
Eesti imemuinasjuttude antoloogia loomise lugu. – Eesti muinasjutud I: 1. Imemuinasjutud. Koost. ja toim. Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan. Tartu, lk 13–24 (2009).
Punamütsike ja Punasokike. Muinasjutunaljadest. – Kes kõlbab, seda kõneldakse. Pühendusteos Mall Hiiemäele. Koost. Eda Kalmre, Ergo-Hart Västrik; toim. Ergo-Hart Västrik. Tartu, lk 115–142) (2008).
Muinasjutuline Setumaa. – Setumaa kogumik, 4. Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja folkloristikast. Tallinn, lk 220–245 (2008).
Real Places and Countries in the Fairy Tale World. – Koht ja paik / Place and Location. (Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics, VI). Eds. Eva Näripea, Virve Sarapik, Jaak Tomberg. Tallinn: Estonian Literary Museum, Estonian Academy of Arts, Estonian Semiotics Association , pp 275–284 (2008).
The Gender of the Heroes, Storytellers and Collectors of Estonian Fairy Tales. – Folklore: Electronic Journal of Folklore. Vol. 29, pp 45–60 (2005).
Sehvtjeviiten ja seitse tõdemust. Isikunimedest muinasjuttudes. – Keel ja Kirjandus, 6 & 7, lk 442–454, 549–557 (2005).
Kui veerand usud, saad poole petta. Jututüüp AT 1920B seostatuna konkreetsete isikutega. – Mäetagused. Elektrooniline ajakiri, 20, lk 51–68 (2003).
Vana-aolidsõq jutuq kaasajal – kogumiskogemus Orava külas Siberis. – Mäetagused. Elektrooniline ajakiri, 15, lk 98–123 (2000).
Vale-Jüri kiusatus. Valekangelasest ""Lohetapja"" (AT 300) põhjal. – Lohetapja. Pro Folkloristica VII. Tartu, lk 13–25 (2000).
Vanasõna ei ole varnast võtta. Vanasõnadele viitamine ajalehetekstis. – Mäetagused. Elektrooniline ajakiri, 10, lk 130–155 (1999).
Kristfrid Ganander ja Kristjan Jaak Peterson – teemeistrid või sillategijad? Antiikmütoloogia heiastusi „Soome mütoloogias” – Vaga vares. Pro Folkloristica IV, Tartu (1996, veebiväljaanne 2011).

Publikatsioonid ETISes

üles

e-post: mairi.kaasik[ät]folklore.ee
tel: 7377 733

MA 2008, Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes.

Toimetaja (0,8), muinasjuttude töörühm.

Uurimissuunad, E-publikatsioone

eesti muinasjutud ja rahvausund, rahvajuttude tüpoloogia, folkloori þanriprobleemid

(koos Risto Järvega) Estonian Fairy Tales Up the Beanstalk into Heaven and Coal Porridge: Two Tales of Growing Up. – Journal of Ethnology and Folkloristics, Vol. 12, No. 1, pp 7–20.
A Mortal Visits the Other World – the Relativity of Time in Estonian Fairy Tales. – Journal of Ethnology and Folkloristics, Vol.7, No. 2, pp 33–47.
Veebiväljaande „Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt“ koostaja (Koost. ja toim. Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan). Tartu 2011.
Uskumusteadete ülesehitus. Katse rakendada Dundesi ebausu struktuuri skeemi eesti konnapärimuse uurimisel – Vaga vares. Pro Folkloristica IV, Tartu (1996, veebiväljaanne 2011).
Palunõid ja teised roomajad maarahva pärimuses – Loomine. Pro Folkloristica II, Tartu (1994, veebiväljaanne 2011).

Publikatsioonid ETISes

üles

e-post: andreas.kalkun[ät]folklore.ee
tel: 7377 736, 56 984 077

PhD 2011, „Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole”.

Vanemteadur, projekti "Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid, teemavõrgustikud ja suhtlusviisid" põhitäitja.

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Anne Vabarna eepilised improvisatsioonid; Anne Vabarna vaimulikud värsid ja palved; Seto naiste eluloolised improvisatsioonid; Karula regilaulud.

Informandiga voodis. Lähedus ja intiimsed teemad välitöödel. – Pildi sisse minek. Tänapäeva folkloorist XI. Tartu, lk 119–144 (2019).
Ajalugu, mida polnud? Homoseksuaalse iha jäljed kolmes kohtuasjas – Mäetagused, nr 71, 143–174 (2018).
“Stalin is a wise man, Lenin was a little bird.” On Creating Soviet Folklore in the Seto Region during the Stalin Era (koos Janika Orasega). – Res Musica, lk 41–62 (2018).
Ajalugu, mida polnud? Homoseksuaalse iha jäljed kolmes kohtuasjas – Mäetagused, nr 71, 143–174 (2018).
Coping with Loss of Homeland through Orthodox Christian Processions: Contemporary Practices among Setos, Karelians, and Skolt Sámi in Estonia and Finland – Practical Matters, nr 11, 1–23 (2018).
Religioossed paastud ja pidustused seto kultuuri representatsioonides. – Keel ja Kirjandus, 1, lk 1-23 (2014).
Kellele kuulub seto pärimus? Samuel Sommeri rahvaluulekogu loost ja retseptsioonist. – Regilaulu müüdid ja ideoloogiad. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 29. Veebis http://www.folklore.ee/regilaul/kogumik2012/, lk 181–253 (2012).
Mart Saali ja Lüütsepa Jaani taevaskäigud. Protestantlikest ilmutustest, nende poeesiast ja motiivistikust. – Keel ja Kirjandus, 10, lk 797–815, (2006).
Sondsu Anna elulood. – Lemmeleht. Pro Folkloristica IX, Tartu (2002), lk 38–56.
Tütarlapsest sirgub naine. Hoiatusjutud tütarlastele populaarses meditsiinikirjanduses. – Mäetagused, nr 34 (2006).

Publikatsioonid ETISes

üles

e-post: tiit.konsand[ät]folklore.ee
tel: 7377 735

Digiteerija (0,75).

---

üles

e-post: korb[ät]folklore.ee
tel: 7377 739

PhD 2007, Siberi eesti kogukonnad folkloristliku uurimisallikana.

Vanemteadur (0,5)
Väliseesti arhiivide töörühma liige; MTÜ Baltic Heritage Network liige

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Venemaa, eriti Siberi eestlaste suuline pärimus, folkloristliku välitöö teooria.
Alates 1991. aastast kogunud ja uurinud Siberi eestlaste suulist pärimust. Koostanud kommenteeritud tekstiantoloogia "Eesti asundused" I–VIII (1995–2017) ja plaadiantoloogia "Siberi eestlaste laulud" (2005) ning "Siberi setode laulud" (koos A. Kalkuniga). Avaldanud monograafiad "Venemaal rahvuskaaslasi küsitlemas. Folkloristliku välitöö metoodilisi aspekte" (2005) ja "Rõžkovo virulased pärimuskultuuri kandjaina" (2007). Internetilehekülje Siberi ja Volgamaa eestlased koostaja

Healers and Healing Skills in the Ryzhkovo Vironian Community – Folklore, nr 45 (2010), lk 27-46.
Remigration and telling about it: Stories of Estonians from Russia – Folklore, nr 39 (2008), lk 39-62.
Virulased, a Multiethnic and Multicultural Community in Ryzhkovo Village, West-Siberia. – Multiethnic Communities in the Past and Present. Pro Ethnologia 15 (2003).
Setu kogukonnad Siberis folkloristi vaatevinklist. – Paar sammukest 23. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat (2007).
Rõžkovo virulaste rahvakalender. – Mäetagused, nr 32 (2006).
Ravitsemisoskus kui pärimusrühma ühisteadmus: Siberi Rõžkovo küla näide – Mäetagused, nr 34 (2006).
Siberi eestlaste surma- ja matusekombestikust 20. sajandi viimasel kümnendil. – Mäetagused, nr 25 (2004).
Tagasi Siberi Kasekülas. – Mäetagused, nr 27 (2004).
Ajalugu ja pärimus: Siberi eestlaste jutud oma esivanematest. – Mäetagused, nr 15 (2001).



On Factors Affecting Folkloristic Fieldwork: On the Example of Estonians in Siberia. – Folklore, vol. 27 (2004).
Archives Looking for a Home: The Cultural Heritage of the Estonian Diaspora in the Estonian Literary Museum. (kaasautorid Piret Noorhani ja Merike Kiipus) – International Conference on the Baltic Archives Abroad 2006. Articles and Papers (2007).
Arhiivid otsivad kodu. Eesti diasporaa kultuuripärand Eesti Kirjandusmuuseumis.(kaasautorid Piret Noorhani ja Merike Kiipus) – Rahvusvaheline välisbalti arhiivide konverents 2006. Artiklid ja ettekanded (2007).

Publikatsioonid ETISes

üles

e-post: helen.kommus[ät]folklore.ee
tel: 7377 750

MA 2006, Meloodia varieerimine Cyrillus Kreegi 1921. aastal salvestatud rahvakoraalides.

Teadur, projekti "Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid, teemavõrgustikud ja suhtlusviisid" põhitäitja, etnomusikoloogia töörühm.

Helen on ka doktorant Tampere Ülikoolis.

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Traditsionaalne muusika tänapäeva ühiskonnas, vaimulik rahvamuusika, Eesti paikkondliku rahvakultuuri kogumine ja uurimine (Hiiumaa).

Säält ma löüdse luidsõ lutu ehk Hiiumaal elava võrukesest pärimusekandja Laine Mägi regilauludest ja enesemääratlusest. – Mäetagused, 2009, nr 41, 123†.

Iiu keele ja rahvaluule öpetamisest Iiumaal. Küsitluste tulemused. – Haridus keele ja kultuuri omapära hoidjana. Võru: Võro Instituut, lk 36–45 (2008).

Laulikute soost ehk saamide rahvalaulutraditsioon tänapäeval. Intervjuude analüüs. – Lemmeleht. Pro Folkloristica IX, Tartu (2002), lk 66–75.
Rituaalsest laulust, vaimulikust rahvalaulust ja eesti rahvapärasest koraalist. – Teekond. Pro Folkloristica X, Tartu (2003), lk 84–98.

Publikatsioonid ETISes

üles

e-post: getterlauk[ät]gmail.com

Assistent (0,5; projekti "Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid, teemavõrgustikud ja suhtlusviisid" täitja).

Getter on ka TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilane.

üles

e-post: mathilda.matjus[ät]folklore.ee

Assistent (0,5; arhiivi eriprojektid).

Mathilda on ka TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilane.

üles

e-post: juri.metssalu[ät]folklore.ee
tel: 53 405 189

Kohapärimuse töörühma projektijuht (0,4).

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Kohapärimus; püha- ja matusepaigad ajaloolisel Lõuna-Harjumaal.

Rahvausust varauusaegsetes kroonikates. Puud, ussid ja pikne. – Kolmas vend. Pro Folkloristica XI. Tartu, lk 50–73 (2004).

Publikatsioonid ETISes

üles

e-post: janika.oras[ät]folklore.ee
tel: 7377 736, 58 116 793

PhD 2008, Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused.

Juhtivteadur, projekti "Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid, teemavõrgustikud ja suhtlusviisid" põhitäitja; regilaulude töörühma juht. Rahvalaulualaste väljaannete toimetamine.

Janika on ka lektor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Eesti rahvaluule kogumislugu, ERA heliarhiivi kujunemine; rahvaluulekogujad, laulikud; regilauluviisid ja esitus.

“Stalin is a wise man, Lenin was a little bird.” On Creating Soviet Folklore in the Seto Region during the Stalin Era (koos Andreas Kalkuniga). – Res Musica, lk 41–62 (2018).
Musical Manifestations of Textual Patterning in Estonian Regilaul. – Journal of Ethnology and Folkloristics, 4 (2), (2010), pp 55–68.
Saaremaa folkloori veebikogumiku „Söit, söit, söit Sörve poole“ laulumängude osa koostaja. Kuressaare/Tartu 2010).
Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused. (Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 27). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2008.

Mängitus. – Mängult–päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Tartu 1996, lk 104–124.

***
Eesti rahvamuusika laserplaadiantoloogia keskendub regilaulule – Mäetagused, nr 23 (2003), lk 239–243.
Sõprade laulud (kommentaar). – Mäetagused, nr 11 (1999).

Publikatsioonid ETISes

üles

e-post: tuuli.otsus[ät]folklore.ee
tel: 7377 737

Digiteerija; käsikirjade digiteerimine.

***
Repliik Ants Johansoni kommentaarile. – Mäetagused, nr 9 (1999).

üles

e-post: natali.ponetajev[ät]folklore.ee

tel: 7377 750

Assistent (0,5; projekti "Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid, teemavõrgustikud ja suhtlusviisid" täitja).

Natali on ka TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna magistrant.

üles

e-post: lona.pall[ät]folklore.ee
tel: 7377 739

MA 2016, Ökosemiootiline vaade keskkonna modelleerimisele eesti kohapärimuses Kakerdaja rabaga seotud pärimuse näitel.

Nooremteadur (0,7).

Lona on ka TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorant.

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Eesti kohapärimus, (loodus)keskkonna representatsioonid pärimuses

üles

e-post: mari-ann.remmel[ät]folklore.ee
tel: 7377 738

MA 2001, Eesti kohapärimus folkloristliku uurimisainena.

Teadur, kohapärimuse töörühma juht.

Tegelenud mitmesuguste kujundustöödega (raamatute kaane- ja üldkujundused, illustratsioonid, näituste plakatid).
Koostanud näitused "Eesti külad Siberis"(1997) ning "Piiri takah. Pilte Ida-Setomaalt" (2000).

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Kohapärimus: terminoloogilised ja žanrilised küsimused, traditsioonikandja suhe nii koha kui pärimusega, kohapärimuse piirkondlikud iseärasused, pühapaikadega seonduv rahvatraditsioon ja diakroonilised muutused pärimuses, tegelaste liminaalse staatuse kajastumine kohapärimuses; etniline folkloor paikse kogukonnaidentiteedi väljendajana; ekspeditsioonipäevikud kui rahvaluule kogumisajaloo ja ühiskonnamuutuste peegeldajad; mõisad ja pühapaigad rahvapärimuses.

Hiiepärimuse sõnum tänases Eestis: lähteandmeid ja tõlgendusvõimalusi. – Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse. Toim. Heiki Valk. (õpetatud Eesti Seltsi Toimetised, 36). Tartu: Tartu Ülikool (2007), lk 239–256.
Iru Ämm ja Linda kivi – Eesti Loodus, 6, (2005), lk 38–40.
***
Pilte Setomaalt. Teekäija märkmed. 19.-23. august 1996. – Mäetagused, nr 6–7 (1998).
Viru mees viljapulli, Harju mees aganapulli. Piirkondlike suhete kajastumisest eesti rahvatraditsioonis – Mäetagused, 2003, nr 21, 141–192.

Publikatsioonid ETISes

üles

e-post: mia.ruus[ät]folklore.ee
tel: 7377 739

Assistent (0,3; regilaulu koguteos).

Mia Marta on ka TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilane.

---

üles

e-post: liina.saarlo[ät]folklore.ee
tel: 7377 731

PhD 2005, Eesti regilaulude stereotüüpiast. Teooria, meetod ja tähendus.

Vanemteadur, projekti "Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid, teemavõrgustikud ja suhtlusviisid" põhitäitja.

Korraldanud noorte folkloristide ja etnoloogide konverentsi "Noorte hääled 2007" ning toimetatud Pro Folkloristica sarja.

Koostanud näituse "Ootamatu ERA".

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Regilaulude stereotüüpia; Kodavere regilaulud ja regilaulikud.

Kiissa Kaelu Annast Anna Lindvereni. Pärimusstaar ja pajatuste kangelane. – Regilaulu müüdid ja ideoloogiad. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 29. Veebis http://www.folklore.ee/regilaul/kogumik2012/, lk 257–276 (2012).
Vormeliteooria ja regilaulu uurimine. – Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu (1998), lk 133–143.
Valik vastuseid vormelite vallast. – Maa-alused. Pro Folkloristica VII. Tartu (2000), lk 80–95.
Süüvides stereotüüpiasse. – Lemmeleht. Pro Folkloristica IX, Tartu (2002), lk 181–201.

Publikatsioonid ETISes

üles

e-post: janno.simm[ät]folklore.ee
tel: 7377 735

Assistent (0,5), video- ja fotokogu.

üles

e-post: taive[ät]folklore.ee
tel: 7377 751

PhD 2005, Eesti keele prosoodia ning teksti ja viisi seosed regilaulus.

Vanemteadur, projekti "Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid, teemavõrgustikud ja suhtlusviisid" põhitäitja; etnomusikoloogia töörühma juht, Tartu2024 projekti "Metsavaimud masinas" juht.

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Muusika seos keele ja rühmaidentiteediga, Eesti etnomusikoloogia ajalugu.

Eesti regilauluviisid ja rahvamuusika 20. sajandi alguse haritlaste vaates. – Regilaulu müüdid ja ideoloogiad. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused, 29. Veebis http://www.folklore.ee/regilaul/kogumik2012/, lk 75–144 (2012).
Pärimusmuusika mõiste ja kontseptsiooni kujunemine Eestis. (kaasautor Ants Johanson) – Mäetagused, nr 49, lk 115–138 (2011).



Publikatsioonid ETISes

üles

e-post: jaan.tamm[ät]folklore.ee
tel: 7377 735

Heliinsener; helisalvestuste konserveerimine ja digitaliseerimine.

üles

e-post: kadri.tamm[ät]folklore.ee
tel: 7377 730

Peaarhivaar, käsikirjakogu hoidja; uurijate teenindamine; väljaannete keeletoimetamine.

E-publikatsioone

"If I'm Not Mistaken, but I'm Not Mistaken, if I'm Not Mistaken by Any Chance". Catchwords? Quips? Bywords? – Journal of The Baltic Institute of Folklore, vol. 2 (1997), lk 7–33.

***
Läänemaa-muljeid, suvi 1996. (Lõike ekspeditsioonipäevikust, katkeid kogutust). – Mäetagused, nr 1/2 (1996).

Publikatsioonid ETISes

üles

e-post: enn.tarto[ät]folklore.ee
tel: 7377 730

Vanemarhivaar; fotokogu hoidja; uurijate teenindamine.

üles

e-post: karri.toomeos-orglaan[ät]folklore.ee
tel: 7377 733

MA 2008, Eesti jutupärimuse ja trükiste vastasmõjust imemuinasjuttudes.

Nooremteadur, muinasjuttude töörühm.

Uurimissuunad, E-publikatsioone

sekundaartraditsioon, trükiste mõju suulisele pärimusele, autentsusproblemaatika.

Muinasjutud järelemõtlemiseks. – Mäetagused, nr 57 (2014), lk 167.
Muinasjutužanrist Iiri jututraditsiooni näitel. – Mäetagused, nr 53 (2013).
Gender Stereotypes in Cinderella (ATU 510A) and The Princess on the Glass Mountain (ATU 530). – Journal of Ethnology and Folkloristics, Vol.7, No. 2, pp 49–64.
Veebiväljaande „Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt“ koostaja (Koost. ja toim. Inge Annom, Risto Järv, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan). Tartu 2011.
Rahvajuttude vahendaja Martin Sohberg. – Keel ja Kirjandus, 12, lk 973–984 (2006).
Kinder- und Hausmärchen“ eesti imemuinasjuttude allikana. – Teekond. Pro Folkloristica X, Tartu (2003), lk 183–196.

Publikatsioonid ETISes

üles

e-post: astrid.tuisk[ät]folklore.ee
tel: 7377 730

MA 2001, Oma ja võõra rühma piirid Siberi eestlaste rahvaluule põhjal.

Teadur (0,5), Eesti Kirjandusmuuseumi haridusjuht (0,5); tänapäeva ja lastefolkloori töörühma juht.

Astrid on ka TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorant.

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Siberi eestlaste rahvaluule: traditsiooni kohanemine, etnobotaanika, kujutlused võõrastest rahvastest, kohapärimus, tänapäeva lastepärimus: kolme rahva anekdoodid.

Veebiväljaande „1001 lastemängu aastast 1935“ koostaja (Koost. ja toim. Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk). Tartu 2013.
Vabatahtlik ja sunniviisiline ränne eesti migratsiooniloos (kaasautorid Aivar Jürgenson ja Kaja Kumer-Haukanõmm) – Acta Historica Tallinnensia 17, lk 3–15. (2011).
Olli orja sääl koskil... Orja- ja vabadusetemaatika Siberi eestlaste väljarändamisjuttudes. – Acta Historica Tallinnensia 17, lk 55–71. (2011).
Koolipärimus Eestis – viisteist aastat hiljem (kaasautorid Piret Voolaid ja Ave Tupits). – Paar sammukest 23. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat (2007).
Kooliõpetus ja eestlastest köster-koolmeistrid Siberis 19. sajandi lõpu- ja 20. sajandi alguskümnenditel. – Hiiemäe, Mall (Toim.). Paar sammukest XXII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2005. Tartu: Eesti Kirjandusmuusem (2006), lk 161–181.
Siberi eestlaste kujutlused Ümberkaudsetest turgi keeli rääkivatest rahvastest. – Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist, 4. Toim. Eda Kalmre. E-väljaanne. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum (2003).
The place folklore of Siberian Estonians today. Reflections of adaptation. – Lives, Histories and Identities. Studies on Oral Histories, Life- and Family Stories. Ed. Tiiu Jaago. Tartu (2002).
Ilus kui kjõbunikene. Kibuvits eesti rahvapärimuses. – Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu (1998), lk 155–161.
Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine. – Mäetagused, nr 1/2 (1996).

***
Internetilehekülje Siberi ja Volgamaa eestlased koostaja
"Me elupäiväkese". Reisikiri 1996. aasta kogumismatkalt Omski oblasti Tara lähedastesse küladesse. – Mäetagused, nr 5 (1997).

Publikatsioonid ETISes

üles

e-post: pille.vahtmae[ät]folklore.ee

Kohapärimuse töörühma assistent.

üles

e-post: valdo.valper[ät]folklore.ee
tel: 7377 738

Arhiivispetsialist, kohapärimuse töörühm (0,75).

E-publikatsioone

Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 28). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2010.

üles

e-post: kaarel.veskis[ät]kirmus.ee

MA 2007, Paralleelkorpused arvutilingvistikas: leksikonide genereerimine ja korpuste võrdlemine.

Nooremteadur (0,8; projekti "Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid, teemavõrgustikud ja suhtlusviisid" täitja).

Kaarel on ka TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorant.

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Digihumanitaaria, tekstikorpuste loomine ja rakendused, regilaulude sõnavara korpuslingvistiline analüüs

üles

e-post: kadri.vider[ät]folklore.ee
tel: 7377 730

MA 1999, Sagedasemad eesti verbid semantilises andmebaasis.
Digiteenuste spetsialist (0,6).

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Digitaalsete keeleressursside arhiveerimine, keeletehnoloogia; semantika, arvutilingvistika; leksikaalne semantika; arvutileksikonid ja -tesaurused; sõnatähenduste ühestamine

üles

e-post: mari.sarv[ät]folklore.ee
tel: 7377 731, 56 456 699

PhD 2008, Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis.

Juhtivteadur, ETAGi projekti "Folkloorse varieeruvuse korpuspõhine käsitlus: regilaulutraditsiooni piirkondlikud stiilid, teemavõrgustikud ja suhtlusviisid" juht, riikliku programmi "Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027" projekti "Kuidas allikatest saab kultuur: eesti aines Eesti Kirjandusmuuseumi kogudes ja andmebaasides" juht; Kullamaa khk "Vana Kannel".

Alates 1996. aastast on korraldanud ja juhendanud rahvaluule kogumist Kullamaa kihelkonnas.

Korraldanud konverentse Regilaulu keel ja poeetika (29.–30. novembril 2000) koostöös TÜ rahvaluule osakonnaga, Regilaul – loodud või saadud (27.–28. novembril 2002).

Uurimissuunad, E-publikatsioone

Regilaulud, folkloori poeetika.

Teadlase moraalsed valikud kultuurimälu loomisel. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 673–681 (2019).
Rahvusteadused kui iseenda mõtestamine. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 11–14 (2018).
Estonian Folklore Archives. From Regular Archives to Digital Archives. – Corpora ethnographica online:Strategien der Digitalisierung kultureller Archive und ihrer Präsentation im Internet (Holger Meyer, Christoph Schmitt, Stefanie Janssen, Alf-Christian Schering (Hrsg.) (Rostocker Beiträge zur Volkskunde und Kulturgeschichte, Bd. 5) S 49–60 (2014).
Veebiväljaande „1001 lastemängu aastast 1935“ koostaja (Koost. ja toim. Mall Hiiemäe, Risto Järv, Kaisa Kulasalu, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk). Tartu 2013.
Traditional Estonian lullabies. A tentative overview. – ESTONIA AND POLAND: Creativity and tradition in cultural communication. Vol.2: Perspectives on national and regional identity. Eds. Liisi Laineste, Dorota Brzozowska, Wladislaw Chlopicki. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, pp 161–176.
Saateks. – Regilaulu müüdid ja ideoloogiad. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 29. Veebis http://www.folklore.ee/regilaul/kogumik2012/, lk 7–8 (2012).
Eesti lepatriinusõnade levikust ja rütmikast. – Kes kõlbab, seda kõneldakse. Pühendusteos Mall Hiiemäele. Koost. Eda Kalmre, Ergo-Hart Västrik; toim. Ergo-Hart Västrik. Tartu, lk 215–245 (2008).
Regilaulu värsitunnuste kihelkonnasisene varieruvus (Haljala). – Lemmeleht. Pro Folkloristica IX, Tartu (2002), lk 215–230. Regilaul kui poeetiline süsteem. Paar sammukest XVII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Tartu, 2000.
Regilaul: Clearing the alliterative haze. – Folklore, vol. 10 (1999).
Alliteratiivse häo hajumisest regilaulus. – Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu (1998), lk 143–145.
Language and poetic metre in regilaul (runo song). – Folklore, vol. 7 (1998).

***
Kaks armastajat. – Mäetagused, nr 4 (1997).

Publikatsioonid ETISes

üles

Inna Lisniak, e-post: i.lisnyak78[ät]gmail.com

Olha Petrovych, e-post: olha.petrovych[ät]vspu.edu.ua

Mall Hiiemäe, e-post: mall.hiiemae[ät]folklore.ee

Aado Lintrop, e-post: aado.lintrop[ät]gmail.com

Ingrid Rüütel, e-post: ingrid.ruutel[ät]folklore.ee

Mihkel Braun, e-post: mihkelbraun[ät]gmail.com

Susanna Mett, e-post: susanna.mett[ät]ut.ee

Laura Mäemets, e-post: l.maemets@[ät]gmail.com

Kadi Sarv, e-post: kadi.sarv[ät]gmail.com

Maarja Villandi, e-post: maarjavillandi[ät]hotmail.com

üles
ERA
HALDJAS
KIRMUS