4. ŽANRIFONDI SAGEDUSJAOTUSEST
4.1. SAGEDASED JA HARULDASED
4.1.1. 100 tuntumat eesti vanasõna
4.1.2. 100 tuntumat eesti mõistatust
4.1.3. 100 tuntumat eesti kõnekäändu
4.1.4. "Kompensatsiooniparadoks"
4.2. LADINA-AMEERIKA MUDEL JA ZIPFI REEGEL
Algusse | Ptk. 1 | Ptk. 2 | Ptk. 3 | Ptk. 5 | Ptk. 6 | Kirjandus

4.1. SAGEDASED JA HARULDASED

Mistahes folkloorse protsessi, sh. jutu-, laulu-, vanasõna-, mõistatus- vm. tüübi jälg rahvaluulearhiivis vm. säilikutes võib olla tugev, nõrk või midagi vahepealset. Selle jälje lihtsaimaks kvantitatiivseks mõõduks on teda esindavate üleskirjutuste arv, nt. tüübi "suurus" arhiivimaterjalis. Et jälgede tugevust oleks võimalik võrrelda, peab folkloorist võetud proovide summaarne hulk olema muidugi nimetamisväärne, nt. arhiiv tervikuna peab olema piisavalt suur, ankeetküsitlus tehtud piisaval representatiivsustasandil jne. Kui olemasoleva info koguhulk on küllalt suur, võib meil tekkida lootusi, et valim, nt. arhiivimaterjal suudab juba mingil määral olla "elu enda" (st. folkloorse protsessi) mudeliks ja et selle mõnedes osades hakkab nn. suurte arvude seadus tööle ning meil on võimalik hinnata folklooris valitsevaid või valitsenud vahekordi kvantitatiivsete meetoditega.

Asjadel, mis on folklooris sagedased (produktiivsed) ja haruldased, on kummalgi ka oma kvalitatiivne spetsiifika. On täiesti arusaadav, miks folkloristide tähelepanu on seni kaldunud keskenduma eelkõige "tugevate jälgedega" nähtustele. Esiteks on nad folkloori tähtsaimad moodustajad ja oma suurte inertside tõttu ka kõige võimelisemad mõjustama folkloorse protsessi kulgu. Teiseks on neil arenenud sisestruktuur ja nad kätkevad üldse palju teavet diakrooniliste ja üldteoreetiliste järelduste tegemiseks. Ei saa aga öelda, et tüübiskaala vähesagedane ots oleks folkloristile täiesti huvitu. Just mitteproduktiivsed üksused esindavad tihti kitsamat lokaaltraditsiooni, aga ka folkloorseid "neologisme", mis pole jõudnud veel traditsiooni juurduda.

Eesti lühivormifond on õnneks piisavalt suur, et teha žanridest "edetabeleid" ja hinnata küllalt hea tõelähedusega, millised tüpoloogilised üksused on olnud kõige produktiivsemad või populaarsemad umbes saja viimase aasta lõikes. Toomegi järgnevalt need edetabelid meie kolme põhižanri kohta.

4.1.1. 100 tuntumat eesti vanasõna

[Teksti järel olev arv näitab rahvaehtsate üleskirjutuste ligikaudset hulka. Kalendaarsed vanasõnad on nimistust välja jäetud. Need jj. 20 või enama autentse tekstiga esindatud tüübid leiduvad ka eesti vanasõnade produktiivsuse edetabelis ― vt. EV IV, lk. 499–514]
1.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub (EV 2399) 360
2.Kes koera saba kergitab, kui koer ise (EV 4046) 360
3.Varane pühib nokka, hiline saputab tiibu (EV 13702) 310
4.Pill tuleb pika ilu peale (EV 8846) 290
5.Suur tükk ajab suu lõhki (EV 12717) 285
6.Käbi ei kuku kännust kaugele (EV 4910) 285
7.Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub (EV 11835) 280
8.Meest sõnast, härga sarvest (EV 6619) 280
9.Parem pool muna kui tühi koor (EV 8970) 270
10.Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki (EV 12899) 265
11.Paha siga, mitu viga ~Viis viga vinguril seal (EV 8237) 260
12.Häda ajab härja kaevu (EV 1727) 260
13.Kuidas känd, nõnda võsu (EV 4934) 250
14.Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi (EV 13731) 250
15.Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka (EV 4132) 245
16.Küsija suu peale ei lööda (võtja käe peale lüüakse) (EV 5181) 240
17.Parem suutäis soolast kui maotäis magedat (EV 10962) 240
18.Magaja kassi suhu ei jookse hiir (EV 6297) 230
19.Kured lähvad ― kurjad ilmad, haned lähvad ― hallad taga, luiged lähvad ― lumi taga (EV 4574) 225
20.Sõber sõbra perse koorib (EV 11042) 225
21.Valel on lühikesed jalad (EV 13249) 220
22.Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad (EV 8196) 220
23.Tühi toob tüli majasse (EV 12687) 220
24.Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab (EV 929) 220
25.Tööd tegijal, und magajal (EV 12500) 215
26.Vaga vesi, sügav põhi (EV 13208) 210
27.Veereval kivil ei ole sammalt (EV 13914) 210
28.Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa (EV 4360) 210
29.Vääna vitsa, kui vits väändub (EV 14264) 205
30.Kus suitsu, seal sooja (EV 10649) 205
31.Kes kannatab, see kaua elab (EV 3174) 200
32.Merel silmad, metsal kõrvad (EV 6728) 200
33.Kodus laps kuulsam, ahju peal ausam (EV 3977) 200
34.Terav kirves leiab kivi (EV 11955) 195
35.Kes kahju kardab, see õnne ei leia (EV 2936) 195
36.Ära vana kaevu täis aja, kui uus valmis ei ole (EV 13525) 195
37.Koer haugub, kuni külaline tuleb (EV 4086) 195
38.Hunt heidab küll karva, aga mitte viisi (EV 1618) 190
39.Oma kiitus haiseb (EV 7902) 190
40.Häda ei anna häbeneda (tühi kõht kõrgistada) (EV 1733) 190
41.Tühi kott ei seisa püsti (EV 12667) 190
42.Kus härga, seal sõrga (EV 1854) 190
43.Kus hundist juttu, seal hunt on (EV 1661) 190
44.Lase sant sauna, pärast tahab lavale (EV 10164) 190
45.Parem karta kui kahetseda (EV 3273) 185
46.Mis hundi suus, see hundi kõhus (EV 1667) 180
47.Mida armsam laps, seda kibedam vits (EV 367) 175
48.Narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda (EV 7398) 175
49.Ülekohus ei seisa kotis (EV 15116) 170
50.Parem pool muna heaga kui nuumhärg pahaga (EV 8969) 170
51.Pista põrsas kotti, kui pakutakse (EV 9221) 170
52.Suu teeb suure linna, käed ei tee kärbse pesagi (EV 10928) 170
53.Kes vaest varrule kutsub või puujalga pulma (EV 13035) 170
54.Kel janu, sel jalad (kel kärnad, sel küüned) (EV 2408) 170
55.Pea tehtud pilla-palla, kaua tehtud kaunikene (EV 8487) 165
56.Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast (EV 5640) 165
57.Aganas on leiva jätku, humalas on õlle jätku... (EV 146) 165
58.Parem pikk ja peenike nälg kui lühike ja jäme nälg (EV 8803) 165
59.Mida rohkem koeri koos, seda vedelam lake (EV 4158) 160
60.Uus luud pühib puhta toa (EV 12991) 160
61.Aja sitta asjale, karga ise kannule (EV 12634) 160
62.Anna perse külasse ja situ ise läbi küljeluie (EV 8683) 160
63.Koera keele otsas rohi, kassi keele otsas tõbi (EV 3352) 160
64.Kaks kõva kivi ei tee head jahu (EV 2981) 155
65.Parem hoida kui oiata (EV 1430) 155
66.Kus tegijaid, seal nägijaid (EV 11806) 155
67.Kuidas lind, nõnda laul (EV 5909) 155
68.Narri meest, ära narri mehe mütsi (EV 7396) 155
69.Käsi peseb kätt (EV 4992) 150
70.Hea sõna võidab võõra väe (EV 975) 150
71.Õige hõlma ei hakka ükski (EV 14555) 145
72.Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad (EV 9715) 145
73.Õnnetus käib inimesi mööda, mitte kive ega kände mööda (EV 14723) 145
74.Ilu ei panda padaje ega kaunist kattelaie (EV 2029) 140
75.Ööl üheksa poega, päeval mitu mõtet (EV 14803) 140
76.Üheksa ametit, kümnes nälg (EV 14836) 140
77.Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki (EV 8835) 140
78.Sitke kannab siidi, heldel pole helmigi kaelas (EV 10534) 140
79.Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea (EV 2490) 140
80.Mis ajast, see arust (EV 124) 140
81.Kingitud hobuse suhu ei vaadata (EV 3800) 140
82.Ära sööda siis koera, kui hunt karjas on (EV 4189) 140
83.Kass sööb kaua hoietu, peni pikka peetu (EV 3382) 140
84.Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu (EV 1438) 140
85.Habe on mehe au (EV 739) 135
86.Jagajale jäävad näpud (EV 2365) 135
87.Millest süda täis, sellest räägib suu (EV 11341) 135
88.Vaga siga koti naaber (EV 13201) 135
89.Võta vana sõna, aga ära söö vana osa (EV 13524) 135
90.Hunt hunti ei murra (EV 1619) 135
91.Omad vitsad peksavad kõige valusamini (EV 7881) 130
92.Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine (EV 9747) 130
93.Magaja jagu pannakse paigale, vihastaja jagu süüakse ära (EV 12312) 130
94.Sööjal pikk käsi, lööjal lühike (EV 11207) 130
95.Kus laudas, seal lauda taga (EV 5622) 130
96.Õndsam on anda kui võtta (EV 14736) 130
97.Parem vana habeme all kui noore piitsa all (EV 13366) 130
98.Kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma karjamaale (EV 6421) 125
99.Aeg annab hea nõu (EV 59) 125
100.Ega nimi meest ei riku (EV 7435) 125

4.1.2. 100 tuntumat eesti mõistatust

[Lahendustest antakse ainult domineeriva(ma)d. Teksti järel olev arv näitab tekstide koguhulka kartoteegis. Keerdküsimusi jm. perifeeriasse kuuluvat materjali nimistu ei sisalda]
1.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets (metsas sead (käharpeaga poisike ajab välja))? ― Inimene (+ peahari) 1251
2.Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline
~-keeruline?
― Sibul
1223
3.Lipp lipi peal ( ~Lipitud ja lapitud) ilma nõela pistmata? ― Kapsas 1192
4.Harakas aidas, saba väljas ~Hiir läheb auku, saba jääb välja? ― Võti 1043
5.Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? ― Sukavardad 1021
6.Üks hiir, kaks saba? ― Pastel(king ja paelad taga) 968
7.Eest ~Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas ( ~tagant kui tambilasn)? ― Kana 935
8.Kolmejalgne kurat ~kits ~... ~Kurat nurgas, raudhambad suus? ― Vokk 898
9.Üks saun, sada akent? ― Puupinu 883
10.Must siga läheb lauta, ajab punased põrsad välja? ― Ahjuroop 878
11.Hobu hirnub Hiiumaal (valjad on Venemaal), hääl kuulub meie maile ~siia maale ~meile? ― Äike 842
12.Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? ― Koer heidab magama 834
13.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, pojad puperlullikesed ~lapsed kõik ümmargused ~... ~Isa pikka püssirauda, ema viidi-väädiline, tütred lit-lätakud? ― Humal ~Leivateoriistad jpm. 815
14.Üks vaat ~Väike valge vaadike, kahesugune õlu sees? ~... ― Muna 812
15.Pere sööb, laud laulab? ― Põrsad imevad 797
16.Keeletu, meeletu ( ~Ise ime, ise pime), ise maailma tark? ― Margapuu 796
17.Mees läheb metsa, naine nabapidi seljas? ― Mees lähkriga 783
18.Punane pullike, jõhvist lõake? ~Verrev lehmäkene, jõhvinõ lõiakõnõ? ― Jõhvikas 775
19.Keerleb ja veerleb, kui otsa saab, siis muneb? ― Humal 764
20.Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik, madalam kui regi? ( ~kirik + regi + süsi + lumi jpm. kombinatsioone) ― Harakas 743
21.Mees läheb metsa, lihavaagen ~-liud pea peal? ― Kukk 737
22.Neli andjat, neli kandjat, kaks koeratõrjujat, üks parmupiits? (varieerub rikkalikult) ― Lehm 729
23.Vanamees ~Vana naine nurgas, rüpp mune täis ~süle saiu täis ~kivid kõhus ~...? ― Ahi, keris 721
24.Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse? ― Viiul ~Kannel 719
25.Hall härg, hangus sarved ( ~Must härg, mugulad sarved), võtab sauna sarvile (valla vankrile), kihelkonna kukile? ― Tuuleveski 705
26.Üks hani, neli nina ~nokka? ― Padi 701
27.Pikem puist, pikem maist, madalam kui maarohi ~-hein? ― Tee 697
28.Punane koer ~rakake ~peni ~... haugub läbi luise aia? ― Keel ja hambad 696
29.Neli neitsit kusevad ühe kapa ~kingakontsa sisse ~ühte auku? ― Lehmalüps 690
30.Sada, sada, tuhat, tuhat lähevad niinest silda mööda raudsesse linna? ~Tirinaga-tärinaga... ~Kirju kari... ― Herned (sõelast) patta 689
31.Teeliba, maasuga, meresikk ~-härg, metsakukk (laane valgepea vasikas)? (siia võib tsükliseeruda veel muidki komponente) ― Regi, äke, vähk, kägu vm. 660
32.Kurekael ~Kassisaba ~Look üle mere? ― Pajasang 655
33.Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu elades? ― Kell 646
34.Peotäis paljast, küünar ~kamalutäis karvast? ― Viht 634
35.Hani ~... lendab (üle õue), tiivad tilguvad verd? ~Kaks hane..., ninad tilguvad... ― Kaelkoogud 632
36.Siidikera, niidikera ~Siidi-niidi kerake, seitse auku sees? ― Pea 623
37.Sile ~Libe läheb karvase sisse ~pistab karvast? ― Kinnas kätte 622
38.Üle ilma ulatab, ümber pea ei ulata? ― Silm 617
39.Tuba tuttavaid täis, üks ei tunne üht (ega) teine teist? ― Jäljed 613
40.Üks tuba ~uks, viis kambrit (igas kambris pime mees korteris)? ― Sõrmkinnas 595
41.Püksis ta kasvab, pehme ja valge, kõva ja kange, noored teda ihkavad, vanad vihkavad? (rohkesti ka muid variante) ― Pähkel 590
42.Ema ilma loomata, lapsed luhas laiali? ~Isa ilma sündimata, pojad suured poisikesed? ― Heinasaod ja -kuhi 587
43.Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli pesa, igas pesas seitse muna? ― Aasta 586
44.Hani haljas, pea paljas (nina niinega neotud)? ― Viht 585
45.Hobu ~Täkk tallis, saba räästas ~lakas ~väljas? ― Tuli ja suits 584
46.Kiigub, liigub, maha ei lange? ~Laud hiljub, laud hällib, ei laud maha lange? ― Suits 583
47.Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane? ― Nimi 573
48.Tõsta üht reit, tõsta teist reit, pane karvane vahele? ― Hobuse rakendamine 572
49.Kümme ~Viis kitse närivad ~söövad ühe heinakuhja ~-sao ~-koorma kallal? ― Ketramine 562
50.Neli neitsit ~meest jooksevad üle nurme ~teed mööda ~ajavad üksteist taga, üksteist kätte ei saa? ― Vankrirattad 562
51.Vanamees nurgas, tilk tilli ~nina otsas? ― Kaljaastja 562
52.Raudne rott ~siga ~susi, villane händ ~Raudne ruun, siidine saba? ― Nõel ja lõng v. niit 552
53.Pea ~Liha süüakse, nahk müüakse, liha ~kondid ei kõlba koertelegi? ― Lina 550
54.Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? (komponentide järjestus varieerub) ― Laev 540
55.Ligu linu, pinu puid, riga-raga rauda? ~Pinu puid, leisik linu, härjatäis nahka, raasike rauda? (jpm. variante) ― Vokk 533
56.Kaks kukke ~kaarnat ~härga kaklevad teine teisel pool mäge? ~Kaks meest..., kokku ei saa? (rohkelt veel muid variante) ― Silmad 526
57.Kuum ~Valge kivi aida all? ― Lehma udar 519
58.Puu pikkune, pilliroo ~kistavarre jämedune? ― Puu süda 519
59.Siga hingab igast harjasest ~iga harjase vahelt? ― Keris 495
60.Teises ilmas ~Hiiumaal raiutakse puid, laastud lendavad meie maale? ― Lumesadu 495
61.Karu kõnnib kallast mööda, raudsaapad jalas? ― Ader 492
62.Puujumal läheb maajumalale kosja pika piibuga, laia kaabuga? (ka: maakuningas veekuningale ~maamees meremehele ~ilmuline kalmulisele ~Indu Andule jpm.) ― Kooguga kaev 491
63.Valge väli, kirju kari (tark ~must krantskael karja kaitseja ~pisike karjane)? ― Kirik ~Raamat 490
64.Mees läheb metsa, kõht kodu poole? ― Sääremarjad 488
65.Kui võtad, siis kasvab ~tõuseb, kui paned, siis kahaneb ~vajub? ― Auk ~Häll 487
66.Kaks õrretäit valgeid kanu? ~Kaks õrt... täis? ― Hambad 482
67.Neli neitsit lähevad üle nurme nuttes ~lauldes läbi metsa? ― Vankrirattad 482
68.Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, perse paljas? ― Kana 481
69.Lendab kui lind, mürab kui härg, tuhnib kui siga? (varianditi veel muid komponente) ― Sitasitikas 478
70.Saks ~Kuningas sööb, maa(mees) sööb, noaga ei lõigata, lauale ei panda? ― Emapiim 476
71.Lepp linna uulitsal, tamm Tartu rajal, ühte juured jooksevad, ühte ladvad langevad? ― Abielupaar 475
72.Enam auke maas kui tähti taevas? ― Kõrrepõld 474
73.Põrsas jookseb, põnn tõuseb? ~Lind lendab, pugu paisub? (jpm. variante) ― Ketramine, värten 471
74.Kits keldris ~koopas, keel väljas? ― Tuli ahjus 453
75.Nui ees, väät taga ( ~Kera ees, ora taga), hiirekelder keskel? ― Kass 445
76.Lihane tõrs ~pütt, raudne ~vaskne ~kuldne ~hõbedane vits? ― Sõrmus sõrmes 445
77.Mul oli kena pruudike, pruudil kena kirstuke, ei seda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti, kukub maha, läheb ise lahti? (rohkesti veel muid variante) ― Muna 437
78.Sikk ~Siga sõidab silda mööda ( ~Tiidu sõidab teeda mööda), karvad käivad kaksipidi? ― Heinakoorem 430
79.Puust pukker, niinest nikker, savist sakker? ~Nikker-nakker niinest tehtud, pukker-pakker puust tehtud, sokusarv oli sauest tehtud? ~Puust tehtud puka-paka, niinest tehtud nika-naka, sõmerane rääskop? (palju muidki variante) ― Leivanõu, sõel, leivaahi 429
80.Kirbu suurune, härja raskune? ~Väiksem kui kirp, raskem kui härg? ― Tulesäde 426
81.Pista sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö läheb korda? ― Leivasõtkumine 425
82.Kiipab ja kaapab, saab saarde, siis seisab? ~Kiipa-kaapa, läts nulka nuutsahti? ― Luud 417
83.Must mulk, punane pulk? ― Porgand 414
84.Väike valge linnake ~kirik ~maja ~mõis, ei ust ega akent ees? ― Muna 399
85.Härg magab, (kopsud-)maksad liiguvad? ― Maja 398
86.Siberiku-säberiku ~Keerukõnõ-meerukõnõ, mäe küllen kükitava? ― Kõrvad 397
87.Maast tõusis mannerpuu, mannerpuust sai kaustapuu, kaustapuust sai suur mets? (varieerub rohkesti) ― Hernes 395
88.Pooleaastane ~Pisike poisike, kivine ~raudne ~luine kasukas? ― Pähkel 393
89.Laut lambaid täis, kera(pea) oinas ~kohioinas keskel? ― Kuu ja tähed 385
90.Laut lambaid täis, ühelgi ei ole saba? ― Leivad ahjus 379
91.Isa istub, poeg pistab, tütar taga töllitab ~sulane susib takka? ― Kooguga kaev 377
92.Suvine poisike, sajakordne kasukas? ― Kapsas 376
93.Kaks venda ~meest ~... ühe sidemega ~vööga seotud? ― Aiateibad 373
94.Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tammises tündris (haabses astjas)? (tegelik variaablus tohutu) ― Kilk 372
95.Üks ütleb: öö pikk ~öösel raske ~tuleks päev, teine ütleb: päev pikk ~..., kolmas ütleb: mul ükskõik? ― Säng, iste, põrand 372
96.Tuhat, tuhat, sada, sada, ühe vööga kinni? ― Õlekubu 370
97.Sõda õues, sõrmed risti(s)? ― Maja nurgad 368
98.Öösel soolik, päeval vorst? ― Sukk 365
99.Puine pistab ~veab, luine salvab ~litsub, vinta-vänta väänab alla? ~Puu veda, luu tsaga, Andri käänd aia taga? ― Puulusikaga söömine 362
100.Iline ees ja taline taga, kükats peal ja nökats käes? (varieerub rikkalikult) ― Reesõit 361

4.1.3. 100 tuntumat eesti kõnekäändu

[Teksti järel olev arv näitab tekstide koguhulka kartoteegis (arvandmeis võib leiduda ebatäpsusi); autentsete üleskirjutuste arvu pole hetkel võimalik tuua. Vajadusel on lisatud viiteid EV-s leiduvaile vanasõnaparalleelidele. Tüübi piiritlus on mõneti avaram kui vanasõnade ja mõistatuste juures: nt. sama tuumkujundit sisaldavad metafoorsed ja võrdlusvormid on võetud kokku. Ühesõnalised sõimuvormelid jm. metafoorid on nimistust välja jäetud]
1.Vana mees, (aga) varsa aru 326
2.Suuga teeb suure linna, käega ei tee kärbse pesagi (vrd. EV 10928) 323
3.Kust tuul, sealt meel (vrd. EV 12227, 12228, 12229) 292
4.Sajab nagu oavarrest ~mammuvarrest 251
5.Kadus kui tina tuhka 229
6.Vaene nagu kirikurott ~Valga rott ~kirikuhiir ~Paljas kui Paide rott 222
7.Hilp ees, tallukas taga ~Hilp lööb talluka surnuks 219
8.Nagu hane selga vesi ~Langeb maha nagu hane seljast vesi ~Nagu hane selga viska vett 190
9.(Uhke ~krooksub ~hüppab) nagu konn mätta ~künka otsas ~Nüüd on konn mättale saanud (vrd. EV 4311, 6983) 184
10.(Suu) jahvatab ~jookseb ~käib nagu tatraveski 182
11.Üks jalg hauas, teine haua kaldal
(vrd. EV 13429)
179
12.Laiskus, laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind 175
13.(Tal on) vesi ahjus 175
14.Läheb nagu lepase reega 173
15.Liiva-Hannus ~Mulla-Madis ~Kalmu-Kaarel ~Toone-Toomas jts. [surma personifikatsioonid] 172
16.Kaval(am) kui rebane 171
17.Arg kui jänes ~(Tal on) jänese süda ~jänesenahk püksis ~jänes püksis ~põues 170
18.Pane hambad varna 168
19.Suve silmad, talve hambad (vrd. EV 11380) 163
20.Rumal kui köstri (lehma) (valge) vasikas... 163
21.Lammas ~Voon läheb vähilt villa otsima (vrd. EV 14450) 161
22.Asja eest, teist taga 158
23.(Nagu) koera ~krantsi ~kassi kaelas vorst ~Nagu koerale viska vorst kaela (vrd. EV 863, 4127, 9855) 158
24.Nagu kana takus ~paklin ~kammitsas 157
25.(Elab ~visiseb ~vindub) nagu tuli toores puus (ei kustu, ei põle) (vrd. EV 12168, 13093) 155
26.(Laisk ~aeglane ~venib) nagu täi ~seatäi ~täiema ~nagu täi pulma ~nagu täi märja naha peal ~nagu täi tõrvas 154
27.Ei situ sinna, kus kükitab (vrd. EV 9575, 10575, 10576) 153
28.Nagu sadul sea seljas ~kuldsadul sea seljas ~Sobib nagu sadul sea selga (vrd. EV 10327, 10355, 10361) 152
29.Ühele varesele palju, kahele kasinasti 147
30.Pane suu kinni, süda jahtub ära 146
31.Käib nagu kass ümber palava pudru ~nagu kass palava pudru juures 146
32.Räägib, mis sülg suhu toob ~Mis sülg suhu toob, seda tatt takka lükkab (vrd. EV 15136) 144
33.Püksid sõeluvad ~teevad püüli ~sõeluvad tuhka 142
34.Hea laps, labatats ~lapik händ ~lambasilm ~..., saba taha, valmis kuts ~saba taha, saksa koer jpm. variante 141
35.(Passib ~paras) nagu rusikas silmaauku ~(haige) silma peale ~kulmu peale 140
36.Nagu ema ~isa suust kukkunud 137
37.(Tal on) pikad näpud ~pikk pöial ~(Ta on) (pika)näpumees 136
38.Üks silm vahib kirikutorni, teine lihakarni ~Üks silm vahib sitsi, teine kakku ~Üks silm vahib silku, teine leiba 129
39.Ega sa klaassepa poeg ole ~Ega sa klaasist ole ~Kas su isa oli klassepp? 129
40.Karjub nagu siga ~põrsas ~vasikas aia vahel 127
41.(Külm ~segi ~tühi) nagu hundilaut ~koeralaut ~juudilaut ~hunditall ~... 125
42.Ega temagi ilmasambaks ~ilmatoeks jää
(vrd. EV 2018)
124
43.Hing niidiga ~villase lõngaga kaelas 123
44.See kruvi logiseb, mis teisi kinni hoiab ~(Tal on) üks kruvi nõrk ~kruvid logisevad 122
45.Üks räägib aeda, teine aiaauku ~Üks teeb kuhja, teine aeda 121
46.Kops läks üle maksa 121
47.[Mis kell on?] ― Ajanäitaja 121
48.Jäi kahe silma vahele ~ silmapaari vahele ~on silmade vahekohas 116
49.(Süda vm.) (kõva) kui kivi ~kerisekivi ~kivikõva jm. variante 116
50.Pani kõrvad ~käpad pea alla 115
51.(Kõhn ~Lahja) nagu surmakutsar 115
52.Tuled nagu tuld tooma ~Käis tuld toomas ~Ega sa tuld tulnud tooma ~Kas tulid tuld tooma? 110
53.(Nagu) viies ratas vankri all 110
54.[Mis kell on?] ― (Hammas)ratastega masin 110
55.Äkiline nagu (mustlase ~sandi ~tule- ~...) püss 109
56.Püksid naise jalas 108
57.Hoiab nagu sitta pilpa peal ~Säeb nagu sitta pilpa peale 106
58.Päike paistab, vihma sajab ― nõiad ~tondi ~saksa lapsed vihtlevad ~vaesedlapsed nutavad ~hunt sööb võsas võileiba ~karu vihtleb kannu otsas ~... 105
59.(Tal on) (nagu) tuli takus 105
60.Ega minugi ~temagi ~... suu seinapragu ole (vrd. EV 10892, 10932) 103
61.(Tal on) veri sarve all 100
62.Kallab nagu pangega ~ämbrist ~toobrist ~kapast ~kapa veerest 99
63.Mõistust lusikaga antud, kulbiga võetud 97
64.Ajab peale ~mangub ~maarub nagu mustlane 97
65.(Läks) nagu kerisele ~Nagu vett viska kerisele ~Nagu tilk kuumale kivile 96
66.Tallab ~Peksab (tühja tuult) ~Ajab tühja tuult taga ~(Ta on) tuuletallaja 95
67.(On) pime kui kott ~nagu kotis ~kottpime 95
68.Venib ~ronib ~laisk ~...nagu tigu 95
69.Andis jalgadele tuld ~Läks tulitsi jalu ~Andis jalgadele ~päkkadele valu 94
70.Käre kui kadakas ~Käriseb nagu kadakapõõsas ~Nagu tuli kadakas 94
71.[Kuhu (lähed)?] ― Kuke suhu 94
72.[Miks?] ― Sellepärast, et koera ~kassi nimi on Riks ~Reks ~Viks 94
73.Tume kui tökatipudel ((kuupaistesel ööl) kartulivao vahel) 93
74.[Mis su nimi?] ― Nipitiri (võta otsast kinni ja tiri) 93
75.Ihub hammast (kellegi peale) 92
76.Keeb nagu pada ~Podiseb nagu pudrupada 91
77.Tõsi kui tõrre(põhja) vesi ~tõrvavesi ~Tõnise kusi (vale kui vasikarokk ~varsa kusi) 90
78.Härg tööle, kana sööma / Härg sööma, kukk tegema ~Härg sööma, verisarv vedama (vrd. EV 1844–1846) 89
79.Paras surma järele saata 89
80.Tahab teise perse peal ~seljas liugu lasta ~Laseb teise perse peal liugu (vrd. EV 11862, 11904) 88
81.Kasejuust ~Kaserosinad ~Kõosõir ~Urvaplaaster 87
82.Lihunik vahib rätsepa ~kingsepa aknast välja 85
83.Must kass vahelt läbi jooksnud ~vahele sittunud 85
84.Kõrvatagused alles märjad 85
85.Läks Looja ~Jumala karja 83
86.(Tal on) peenike pihus 82
87.Andis ~Sai (külma) sauna 82
88.Närib nagu koer konti ~Nagu koer kondi suhu saanud 82
89.Kadus ~Vait kui vits vette 81
90.Karjub nagu ratta peal 80
91.Otsib ~Teeb tööd (nagu) hobuse seljast 80
92.Viskas vedru välja 79
93.Pani ~pistis nahka ~See on tema nahas jts. 79
94.[Ära pane pahaks ega võta vihaks!] ― Pahast saab hea piibu (vihast hea õlle) 79
95.(Tal on) süda saapasääres ~Süda kukkus saapasäärde 78
96.Vihma käest räästa alla 77
97.[Kuidas käsi käib?] ― Käisest ~Varrukast sisse, teisest välja 77
98.Võttis jalad selga ~Võta jalad kaenlasse 76
99.Elavad ~Kisuvad nagu kass ja koer 76
100.(Tal on) papi sead söödetud ~köstri sead söötmata ~seaküna ümber lükkamata 76

4.1.4. "Kompensatsiooniparadoks"

Meil oli juba mitmel puhul juttu sellest, et mõistatused esindavad pärisfolkloori, vanasõnad ja kõnekäänud aga retoorilist folkloori; et retoorilise folkloori aktualisatsioonide hulk on suurem kui mõistatustel; et improvisatoorse elemendi osakaal (ja seetõttu kokkuvõttes ka tüpoloogiliste üksuste arv arhiivifondis) on ütlustes suurem kui mõistatustes, sest eluvõimelist mõistatust on kindlasti raskem teha kui juhuaforismi või -fraseologismi. Ütlusfolkloori žanridest omakorda on vanasõna "rohkem folkloor" või igal juhul "pala", kõnekäänd või fraseologism aga mingis mõttes "pala", mingis mõttes "ehitusmaterjal" ning eriti teravasti keele ja folkloori piiril.

Seetõttu on ootuspärane, et kolm lühižanri asetuvad nimetatud tunnuste poolest hästi seletuvasse ja kooskõlalisse järjestusse ka arhiivimaterjalis (vt. 3 esimest karakteristikut järgnevas tabelis). Nendega näib aga paradoksaalsel viisil dissoneerivat 4. karakteristik ― tüübi "suurus" arhiivifondis (tabelis varjutatud). Me ei tea veel mõistatus- ja kõnekäänutüüpide täpset arvu eesti arhiivimaterjalis ega saa anda nende žanride produktiivsusjaotust rahvaehtsate tekstide hulkades, sest mõistatustekstide autentsuskontroll on alles äsja lõppenud ja kõnekäändude oma üldse tegemata. Kuid saame nende kolme žanri tüüpide suurusi võrrelda "toortekstihulkades", nt. 100 sagedasima edetabelite piires (vanasõnad on võrdlusmaterjalis esindatud mõnevõrra teise tüübikomplektiga ja muidugi teiste arvandmetega kui ülaltoodud edetabelis).

Võrdlus näib "kompensatsiooniparadoksi" olemasolu kinnitavat (vt. lähemalt arvandmed järgneva tabeli kahes alumises reas ning samuti tabelile järgnev joonis).

Lühižanride mõnede karakteristikute vahekordi arhiivifondis

Karakteristik Kõnekäänd Vanasõna Mõistatus
Aktualisatsiooni sagedus SUURIM KESKMINE VÄHIM
Improvisatoorse ainese osakaal SUURIM KESKMINE VÄHIM
Tüübihulk fondis SUURIM KESKMINE VÄHIM
Arhiivitekstide hulk tüübis VÄHIM KESKMINE SUURIM
Toortekstide arv edetabeli 1. tüübis 326 7111251
100 tekstirikkaima tüübi keskmine 128.1 383.9597.4

Tekstihulgad, millega on esindatud 100 produktiivseimat
eesti mõistatust, vanasõna ja kõnekäändu

Oleks ahvatlev arvata, et see efekt peegeldab mingit salapärase loomuga mehhanismi, mille kaudu folkloorne žanr koordineerib ja kompenseerib oma põhiparameetrite (tüüp/tekst) vahekordi. Vist tõelähedasem, kuigi igavam, on siiski teine seletus: arhiiv lihtsalt pole ses lõikes tegelikkuse adekvaatne mudel. Arhiiv on valim ja tema tekkel kehtib palju seda, mis kurikuulsate urnide ja kuulikeste kohtagi. Oletagem, et lühižanride kogumisel peeti piinlikku pariteeti, nii et igasse neist kolmest torust visati täpselt m kuulikest ― on päevselge, et kui 1. toru all oli ootel, ütleme, n urni (s.o. tüüpi), 2. toru all aga 2n urni ja 3. toru all 3n urni, siis on väga ootuspärane, et kuulikeste arv 1. toru urnides oli katse lõpul keskeltläbi 3 korda suurem kui 3. toru urnides. Tegelikult muidugi pariteeti ei peetud. Folkloorikogumine on Eestis alanud varem ja olnud koondkokkuvõttes jõulisem kui (fraseoloogilise) keele kogumine ning folkloorikogude osakaal meie lühivormifondis on suurim. Folkloorikogujad tajusid mõistatusi lühižanridest enimfolkloorsena ja kõnekäände vähimfolkloorsena ning seetõttu on mõistatused fondis esindatud kõige ammendatumalt, kõnekäänud aga kõige puudulikumalt. Urnidesse tehtud "visete" (st. iga asjaomast žanri esindavate autentsete arhiivitekstide) arv on seega väga tähtis, kuid seni kõige ebakindlamalt hinnatav parameeter. Provisoorsete kaalutluste põhjal näib ses lõikes parim positsioon olevat vanasõnal: kui vanasõnade koondkartoteegis on praeguseks vast 400 000 toorteksti ja neist ehk 200 000 autentset, siis mõistatusi on u. 150 000 toorteksti (võib-olla 80 000 autentset) ning kõnekäände ligi 200 000 toorteksti (vast 150 000 autentset).

4.2. LADINA-AMEERIKA MUDEL JA ZIPFI EEGEL

Väga paljudes naturaalsetes kogumites jaotub aine mass "eri asjadeks" (st. diskreetseteks üksusteks) niiviisi, et "suuri" (sagedasi, produktiivseid, raskeid, rikkaid jne.) üksusi või indiviide on kogumis väga vähe, "väikesi" (haruldasi, ebaproduktiivseid, kergeid, vaeseid jne.) väga palju ja keskmisi keskmisel määral.

Viimasel ajal on palju juttu olnud näiteks nn. Ladina-Ameerika mudelist ja sellest, et on paha, kui Eesti jääb pikaks ajaks seda mudelit esindama. Ladina-Ameerika mudel puudutab, nagu teada, rikkuse jagunemist ühiskonnas ja ilmneb muuhulgas selles, et rikkaid on väga vähe ja nad on väga rikkad, vaeseid aga väga palju ja nad on väga vaesed. Minu põlvkonna üliõpilastele räägiti kümneid kordi, et V. I. Lenin uuris oma noorpõlves põllumaa jagunemist talunditeks Tsaari-Venemaal möödunud sajandi lõpul ja leidis, et jagunemine on väga ebaõiglane: väikesi kehviktalundeid selgus olevat väga palju, ja teisalt väike arv väga suuri latifundiume. See, mis Lenin leidis, oli niisiis printsiibis sama Ladina-Ameerika mudel.

George Kingsley Zipf (1902–1950), statistilise lingvistika rajajaid, on oma raamatus "The psycho-biology of language" (Boston, 1935) formuleerinud mitmeid keeles kehtivaid tähtsaid statistilisi seaduspärasusi, sh. selle, millega seoses kasutatakse väljendeid Zipfi reegel ja Zipfi kõver ning mis kuulub ammu lingvistika aabitsatõdede hulka. Asja olemus on taas täpselt see, mille ümber meie jutt juba käib: mingis küllalt pikas tekstilõigus on kõige rohkem selliseid sõnu, mis esinevad selles lõigus ainult üksainus kord, järsult vähem 2 korda esinevaid sõnu, mitte nii järsult sellest vähem 3 korda esinevaid sõnu jne. Skaala on pidev, sageduste vähenemine jätkub kahaneva kiirusega ja skaala teises otsas jõuame ülisagedaste "grammatiliste" sõnadeni, milliseid on üsna vähe, aga iga sellise korduvus väga suur (eesti keeles nt. ja, ei, või, et, kui jts.). Zipf teeb oma vaatlustest ka järelduse, et vähemalt skaala põhiosas vastab leksika sagedusjaotus ligikaudu reeglile x2y = const., kus x on sõna kordumiste arv tekstilõigus ja y näitab, mitu sõna tekstilõigus seda korduvusastet ilmutab.

Mitmed empiirilised andmed viitavad sellele, et mingi folkloorse arhiivifondi (nt. teatava žanri) sagedusjaotus tüübi- ja tekstihulkade lõikes võib olla väga universaalselt nimelt samasugust zipfilikku tüüpi, kus üleskirjutused (tekstid, variandid) vastavad "sõnakohtadele" või sõnatarvitustele (e. sõnedele, nagu neid vahepeal nimetati) tekstilõigus, folkloorsed "palad" e. tüübid aga eri sõnadele. Igatahes on asjalood nimelt niimoodi materjali jaotusega 4 läänemeresoome rahva ― vadja, liivi, vepsa ja eesti ― vanasõna-allikais: kõige rohkem on üheainsa kirjapanekuga esindatud tüüpe (mille kohta pole igakord kindlalt teada, kas nad kuuluvad väga piiratud levikuga folkloori või on kellegi improvisatsioonid), järsult vähem 2 kirjapanekuga esindatud tüüpe, jne. jne., kuni jõuame skaala teises otsas üliproduktiivsete "supertüüpideni" (vt. järgnevad tabelid ja joonised). Pille Kippar on saanud oma doktoritöös "Эстонские сказки о животных" (Tallinn, 1991, lk. 262–279) eesti loomamuinasjuttude arhiivifondi jagunemise kohta täpipealt samalaadseid tulemusi.

Vadja, liivi ja vepsa ja eesti vanasõnade produktiivsusjärkude sagedused

[arvandmed V. Mälgu jt. toimetatud raamatuist "Vadja vanasõnad" (Tallinn, 1977, lk. 5), "Liivi vanasõnad" I (Tallinn, 1981, lk. 13) ja "Vepsa vanasõnad" I (Tallinn, 1992, lk. 15) ning väljaandest "Eesti vanasõnad" (Tallinn, 1990–1998);
vT märgib tüüpi esindavate tekstide arvu allikmaterjalis]
vT
vT -järgu sagedus
vT
vT -järgu sagedus
vT
vT -järgu sagedus
vdj
lii
veps
ee
vdj
lii
veps
ee
vdj
lii
veps
ee
1 408 711 807 7245 21 0 0 3 30 41 0 0 1 10
2 122 180 295 1679 22 0 0 4 24 42 0 0 0 11
3 72 67 213 805 23 0 0 1 27 43 0 0 0 6
4 46 47 102 498 24 0 0 0 23 44 0 0 0 6
5 21 31 60 355 25 0 0 2 18 45 0 0 0 8
6 21 17 42 240 26 0 0 0 29 46 0 0 0 11
7 8 10 23 205 27 0 0 1 20 47 0 0 0 10
8 9 7 35 147 28 0 0 1 18 48 0 0 0 8
9 7 4 20 114 29 0 0 0 19 49 0 0 0 4
10 6 6 14 102 30 0 0 1 17 50 0 0 0 10
11 2 2 13 113 31 0 0 1 24 51 0 0 0 6
12 2 1 4 83 32 0 0 0 18 52 0 0 0 9
13 1 2 4 60 33 0 0 1 16 53 0 0 0 4
14 1 1 9 57 34 0 0 0 12 54 0 0 0 6
15 2 1 5 49 35 0 0 0 12 55 0 0 0 5
16 0 1 3 57 36 0 0 1 7 56 0 0 0 6
17 0 0 4 39 37 0 0 0 9 57 0 0 0 3
18 0 0 3 39 38 0 0 1 18 58 0 0 0 1
19 0 0 0 38 39 0 0 0 9 59 0 0 0 ...
20 0 0 0 40 40 0 0 0 11 60 0 0 0 ...


Produktiivsusjärkude histogrammid vadja, liivi ja vepsa vanasõnadest

Produktiivsusjärkude histogramm eesti vanasõnadest

Zipfi vaatekohti on hilisemad uurijad mitmes plaanis kritiseerinud ja revideerinud. Meie jätame siin kontekstis küsimuse filosoofilised ja matemaatilised küljed kõrvale, sh. ei püüa anda tõlgendust nt. sellele eesti vanasõna-empiirikas nähtuvale efektile, et suurema materjali korral korrelatsiooniväli võtab 2-poolselt logaritmitud skaalal (vt. joonis ülal) kaunilt lineaarse ilme, nõnda et

norm (y) = e a ln x + b, kus a -1.7 ja b 8.5,

samuti mõlgutused selle üle, milliste loodusseaduste tõttu ja kui üldiselt taolised seaduspärasused võiksid kehtida.

Tuleb küll toonitada seda, et selline sööstlaskumisrada meenutav sagedusjaotus on tõeline nuhtlus sellele, kes tahaks anda niimoodi jagunevas kogumis millelegi kvantitatiivse hinnangu ja seisab dilemma ees, kas loendada üleskirjutusi (tekste, variante) või tüüpe.

Ülal oli juttu sellest, et vanasõnatekstide massiivi jagamine tüpoloogilisteks üksusteks on paiguti väga ja väga problemaatiline. EV koostamisel on see jaotus siiski hea või kurjaga tehtud ja saadud 15 140 tüpoloogilist üksust (tüüpi). Neist on vähemalt 2360 selliseid, mis on väljaandesse võetud "honoris causa" (st. mingeil tekstoloogilistel kaalutlustel) ja/või mille olemasolu eesti suulises traditsioonis on äärmiselt küsitav. Jääb üle 12 780 tüüpi. Nendest on

7245 esindatud1 kirjapanekuga
1679 ― " ― 2 ― " ―
805 ― " ―3 ― " ―
498 ― " ―4 ― " ―
355 ― " ―5 ― " ― jne.

(vt. ka ülaltoodud tabel),

suurimad tüübid EV-s on esindatud u. 360 kirjapanekuga.

Oletame nüüd, et me kavatseme statistilise väljavõtte rajada nii, et selles oleksid esindatud kõik tüübid, mis kogumis sisalduvad (või iga 2., või iga 4. vm.). Sellest valimist, ükskõik millise tihedusega me ta võtaksime, moodustavad u. 57% üheainsa tekstiga esindatud tüübid, st. sellised, mille folkloorne levik on paremal juhul väga piiratud, halvemal juhul üldse küsitav. 1- kuni 5-variandilised väiketüübid moodustavad tüüpide kogusummast u. 83% (kõik ülejäänud siis 17%). Sellises statistikas domineerivad ülivõimsalt n-ö. kehvikute omadused ning tulemused saaksid ilmselt ebaobjektiivsed ja ebaõiglased nimelt fondi tuntuimate ja "tuumseimate" moodustajate suhtes. Pealegi on vist üsna vähe tunnuseid, mille poolest tüüp on täiesti homogeenne, st. tunnuseid, mis on selle tüübi kõigil variantidel. Sisuline samasus või lähedus on ilmselt üks selliseid tunnuseid, kuna see on juba aksiomaatika järgi põhieeldus, et tekstide samatüüpsusest üldse saaks rääkida. Kui me aga tahaksime säärases tüübile orienteeritud statistikas hinnata mingite vormitunnuste (nt. p-alliteratsiooni või Kus..., seal...-struktuuri) või poeetilist leksikat puudutavate tunnuste (nt. hunt-metafoori) sagedust, tekiks igal sammul probleeme sellega, milline tekst mõnest suuremast ja varieeruvast tüübist teda esindama panna ― kas selline, millel antud tunnus esineb, või see, millel see puudub.

Meie 12 780 tüübile vastab (või: neid esindab, või: neis sisaldub) arhiivis minu hinnangul u. 84 400 üleskirjutust, mida võib lugeda rahvaehtsaiks. Seega, kui hinnata meid huvitavate asjade sagedusvõimsusi tekstihulkade alusel (loendades iga arhiiviteksti või iga 2. või iga 4. või hõredamalt), kus nad esindatud on, kujuneks pilt kindlasti oluliselt erinevaks. Meie 7245 1-variandilist päkapikku, mis moodustasid 57% tüübihulgast, moodustavad üleskirjutuste hulgast ainult u. 8.6%; 1- kuni 5-variandilised tüübid, mis moodustasid tüübihulgast 83%, moodustavad üleskirjutuste hulgast ainult u. 12.5%. Nii võib tunduda, et statistikad oleks adekvaatne rajada nimelt tekstihulkadele, pealegi oleks see kenasti kooskõlas ka statistikais kasutatava juhusliku väljavõtte põhimõttega: üksikteksti on loomulikum tõlgendada "loenduva indiviidina" kui tüüpi. Kuid siingi on omad agad. Umbes 420 produktiivseimat tüüpi (s.o. u. 3.3% tüübihulgast) annavad ligikaudu poole kogu variandimassist; need on tüübid, millest on laias laastus 40 või enam üleskirjutust. 10% "suurimate" tüüpide hulgast annab u. 71% variandimassist, jne. Tähendab, kui tüübihulki registreeriv statistika kujunes meil "kehvikute statistikaks", siis tekstihulki loendav statistika kujuneb kindlasti "ülikute statistikaks", mis kardetavasti kajastab üpris vähe neid protsesse, mis toimuvad väljaspool "õukonda", st. suuremal osal tüpoloogilisest skaalast.

Sama tüüpi sagedusjaotusi võib vähemalt paröömilises materjalis tekkida ka muis lõigetes, st. kui variandimass pole jaotatud mitte "põhitasandi" tüüpideks, vaid rühmitatud mingite muude tunnuste alusel.

Kui me näiteks võtame nõuks hinnata sagedusvahekordi poeetilises leksikas, siis võime oodata, et see aine jaguneb zipfilikult juba seetõttu, et tegu on leksikaga (sest Zipfi efekt nähtub kindlasti mitte ainult kogu leksika tasandil, vaid juba mõnel suuremal leksikaalsel väljal omaette).

Olen mõned aastad tagasi kogunud mõningase hulga materjali zootroopidega (st. loomkujunditega) opereerivate vanasõnade ja kõnekäändude alalt. Ses tekstivalimis on praegu väljavõtteid u. 60 rahva ainest, suuremalt jaolt küll tõlgetena. Tekste on kokku u. 40 000, zooterminite esinemisjuhte (siis n-ö. "sõnesid") u. 47 550. Erinevate ja erikeelsete terminite hulk on jagatud kuidagiviisi mingeiks "põhitasandi" üksusteks (koerad, krantsid, hatad, spanjelid ja mastifid kokku, kõik veiseterminid kokku, lambad, oinad ja talled kokku jne.). Selliseid üksusi on saadud u. 250. Ning nagu oli oodatagi, näeme, et kõigist loomterminitarvitustest annavad

8sagedasimat looma u.
1/2;
13
― " ―
2/3
20
― " ―
3/4
25
― " ―
4/5
185ülejäänud looma kokku u.
1/5

Kui me nüüd tahame teha objektiivselt võrreldavaks nende loomade käitumised mingite muude tunnuste ja parameetrite suhtes (nt. hinnata, millised rahvad milliseid loomi eelistavad/väldivad), siis tuleb näha palju vaeva mittelineaarsete korrelatsiooniväljade jm-ga, ning enamik termineid on ikkagi nii vähesagedased, et jäävad paratamatult statistilises mõttes töövõimetuks. Kui me veel sooviksime vaadelda mingeid kombinatoorseid suhteid (nt. loomade "kooslusi" ühes tekstis), siis muutuks sageduste jagunemispilt veel ebaühtlasemaks ning vähesagedaste esinemuste osakaal kogupildis suureneks veelgi tunduvalt.


Algusse | Ptk. 1 | Ptk. 2 | Ptk. 3 | Ptk. 5 | Ptk. 6 | Kirjandus