Mul on lemmikloomaks koer nimega Gregorius. Ta sai enda nime tänu sellele, et sealt, kust me ta võtsime, paluti talle panna "G" tähega nimi. Ükskord kui me olime talvel lahesurfi harrastamas ja mu isa võistles, hakkas koer tal sabas jooksma. Siis kui mu isa võistluse lõpetas, oli koer kadunud. Üks meie sõber ütles seepeale, et mis väike liikuv täpp see seal saare juures on. Seepeale sõitis mu isa talle järgi ja tõi koera ära.
Mul oli kass, kelle nimi oli Meffi, ise panin selle nime talle. Ja praegu on mul koer, kelle nimi on Iresse. Kass on roninud kunagi puu otsa, ja siis ta kartis sealt alla tulla, ning ma helistasin tuletõrjesse, et nad oma redeliga tuleks ja mu kassi alla tooks. Koeraga on selline lugu, et ta sõi kunagi kõik mu jalanõud ära, ja ma olin väga vihane.
Mul on kodus kass, kelle nimi on Moona. Kui me selle kassi ostsime, oligi tal selline nimi. Ükskord pani meil kass oma saba põlema kui ta küünla juures oma sabaga lehvitas. Nüüd, kui meil koer surnud on, on kassil tema kombed. Nt. kui diivani peal oled ja vilistad, siis ta vaatab sind ja jookseb sinu poole.