Hetkel on mu lemmikloomaks merisiga, kelle nimi on Possu, tal oli see nimi juba siis kui me oma allergikust peretuttavalt saime. Varem oli mul kass nimega Miisu, ta sai oma nime kausist juhuslikult tähti tõmmates, st. tähe lotot mängides. Miisuga seoses meenub see, et ta oli mulle nagu koer, kaitses mind ka suurte koerte eest ka see meenub, et talle ei meeldinud väga mu ülejäänud perekond, üritas neile pidevalt kallale minna.
Jah mul on lemmikloom ja ta nimi on Miisu. Ta on oma nime saanud kommi Miisu järgi, sest me naersime, kui ta endale võtsime ja Miisu kommi sõime, et tema ongi meil nüüd Miisu ja jäigi. Kui Miisu väiksem oli, ronis ta nii kõrgele õunapuu otsa, et ei saanud sealt enam alla ning tihtipeale pidi talle puu otsa appi sööstma minema.
Mul on lemmikloom - Miisu, mina ise panin talle selle nime, võtsin selle nime saate järgi "Miisu, Pontu ja muud loomad." Mu kassile meeldib mööda tube ringi joosta ja vaibaga mängida, aga siis, kui tal mingid hullutuurid peale tulevad:) Kass on ka suht 5x aknast alla kukkunud (kolmandalt korruselt).
Mul on lemmikloom - Loom. Ta sai oma hüüdnime täiesti juhuslikult, nimi on tal Miisu. Ma ei osanud talle midagi muud lihtsalt nimeks panna. Kui ta oli väiksem, sai talle trikke õpetatud. Nt ta teeb uksi lahti ja ringutab, kui keegi tast köögis mööda läheb.
Lemmikloom: kass. Ta nimi on Miisu, sest mulle tundus, et talle sobib see nimi. Kui meie pere ta sai (emale toodi tööle), siis ta oli alguses keskelt hästi ümmargune nagu tal oleks tennisepall kõhus ning ta ei jõudnud trepist üles minna ega diivanile hüpata.
Mul on neli kassi ja üks koer. Koera nimi on Ringo, sest kui me ta saime oli tal juba see nimi. Kasside nimed on Miisu, Jack, Jakob ja Masha. Sest mulle meeldivad need nimed.
On kass nimega Miisu. Oma nime sai ta eelmiselt omanikutl. Tahtsime nime muuta, kuid ta oli juba liiga vana. Ta toob palle tagasi suus. Ühel ööl ronis valesti teki alla ja sattus hoopis tekikoti sisse ja ei saanud sealt ilma abita väljagi.
Mul on hästi armas kass Miisu. Nimi sai ta eelmiselt omanikult, kui oli veel väga väike. Ta on paras pätt. Ta solvub kergesti. Siis kui on solvunud läheb laua peale ja ajab asjad segi ning lükkab osad asjad maha. Kui tahab, et ma paitan teda, aga ma ei viitsi, siis hammustab mind varbast. Õhtuti kutsub mind magama käib kogu aeg mul kannul.
Mul on kass olnud, tema nimi oli Miisu, sest meil peaaegu kõik kassid Miisud. Veel oli mul rott, tema nimi oli Ruudi, mis tuli Rott-Ruudist. Mu ema kartis rotti ja andis vennale, kes elab Lõuna-Eestis. Aga see suri ära ja nüüd vennalapsed tahavad kogu aeg samasugust valget värvi, punaste silmadega rotti. Neil on juba neljas või viies ja kõikide nimi oli Ruudi.
Mul on koer Pupi ja kass Miisu. Pupi nimi tuli ise. Miisu nimi Juhan Partsu kassi järgi. Ükskord oli Pupi päev läbi kadunud ning kui ta välja ilmus, oli tal surnud metssea hais küljes.
Kunagi olli mul üts kass ja tuu katõ ärh. Ta nimi oll Miisu ja hüüdnimi Miisu-Kiisu-Kurru-Nurru. Üts kord tahtsõ ma tallõ last leidä ja ma leidsigi, a ta kattõ egalõ puulõ ärh. Üts kõrd lätsi ta puuti ja keeräs puudi segi.