Tekstid (7 tulemust)

Kiki, Miisu, Murka, ...
(5 looma)
Üldinfo
Id:
176
Arhiiviviide:
EFA, KP 22, 82 (1f)
Kogumise aasta:
Jututüübid:

Mul on koerad Murka ja Tommi ja kolm kassi: Miisu, Kiki ja Nurru. Me oleme neile lihtsalt ema ja isaga need valinud.
Murka, Riki
(2 looma)
Üldinfo
Id:
1954
Arhiiviviide:
EFITA, F42-001-0089
Kogumise aasta:
Jututüübid:
-
Vastaja
Vanus:
Sugu:

Mis liiki lemmiklooma omate/omasite (tõug, sugu)?
Kass ja koer.Koer on husky tõugu ja kass sfinks.
Mis on/oli lemmiklooma nimi (täisnimi, hellitusnimi)?
Riki ja Murka
Kes lemmikloomale nime valis?
Panin ise olin siis 16
Kas oli kohe olemas konkreetne nimi või kuulus valikusse veel teisigi nimesid?
Konkreetne nimi oli mõeldud enne soetamist
Miks lemmikloomale just selline nimi valiti?
Kuna endal oli maal sellise nimega kass ja koer.Ja olid nad mulle väga kallid,seepärast ka nimevalik
Miisu, Muri, Murka, ...
(Kass)
Üldinfo
Id:
2740
Arhiiviviide:
EFITA, F42-001-0888
Kogumise aasta:
Jututüübid:
-
Vastaja
Vanus:
Sugu:

Mis liiki lemmiklooma omate/omasite (tõug, sugu)?
Klassikaline musta kasuka ja valgete sokkide ja karega kass, kastreeritud isane
Mis on/oli lemmiklooma nimi (täisnimi, hellitusnimi)?
Ametlik nimi Muri, kuid tegelikult kutsub iga pereliige teda oma nimega-Miisu, Mürakas, Murka
Kes lemmikloomale nime valis?
Algselt ristiti kass Miisuks aga kuna ta tassis asju suus nagu koer siis sai tast Muri, lihtsalt kujunes nii
Kas oli kohe olemas konkreetne nimi või kuulus valikusse veel teisigi nimesid?
Kahjuks ei mäleta-kass on 10 aastane
Miks lemmikloomale just selline nimi valiti?
Põhjus üleeelmises vastuses
Eaglemount Italo Di Remanfredi, Fredi, Huberto, ...
(16 looma)
Üldinfo
Id:
2800
Arhiiviviide:
EFITA, F42-001-0948
Kogumise aasta:
Jututüübid:
-
Vastaja
Vanus:
Sugu:

Mis liiki lemmiklooma omate/omasite (tõug, sugu)?
Hetkel oman Cane Corso - isane; ; Varasemalt olnud koerad isased ja emane; ja päris palju kasse erinevatest sugudest
Mis on/oli lemmiklooma nimi (täisnimi, hellitusnimi)?
Eaglemount Italo Di Remanfredi - Fredi, Poiss, Nupsu; ; Varasemad koerad Topi, Murka, Sulla, Muhvi, Pätu -terjeri ja bolonka tunnused; Kassid - Miisu, Must Peeter -sai hüütud Peedu, Kiti, Kiu - angoora,kähriku toonides, Huberto - siiam, Joosep - punane angoora, Sophie, Pinky, Juntsu - punane pärslase sugemetega, Kurr -must angoora
Kes lemmikloomale nime valis?
Murka - vend pani, võis olla mingi 11 a; Must Peeter - vend, mingi 12 a; Kiti - vend ca 17; Kiu -mina ca 14; Huberto - mina ca 17; Joosep - mina 19 Joosu; Muhvi - mina 20a,; Pätu - mees ca 40 a; Sophie, Pinky - tütar -oli koolilaps; Kurr, mina ca 40
Kas oli kohe olemas konkreetne nimi või kuulus valikusse veel teisigi nimesid?
Ikka tulid vist enamasti koheselt. Mäletan, et minu meelest koerale ei sobinud Murka - oli nagu venelaste kassi nimi, aga ei mäleta, kas midagi muud ka pakutud sai
Miks lemmikloomale just selline nimi valiti?
Kiu oli tegelikult naabrite kass, kes millegipärast meile tuli, Meie poolse nime sai sellest, et ta ei näugunud vaid kriiksus kuidagi ja siis saigi nagu sellest tuletatud.; Joosule ja Kurrile lihtsalt sobisid sellised nimed; Muhvi oli selline karvakera, oli nahu muhv :)
Bobi, Ella, Juss, ...
(11 looma)

1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Meil on olnud lemmikloomadena Hiiumaal elades kits Ella ja hobusevarss Maara, väikesed koerad Bobi, Tuksi ja Bobi. Haapsalus elades Muska ja Pepi. Kassid Juss ja Kiu on praegu. Haapsalus elades oli kaks hane.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Lemmikloomi ja -linde võeti pere ühisel otsusel, argumentideta.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kõik lemmikud, välja arvata kassid, saadi kingitustena, hobusevarss tuli osta ja tema hinda ei mäleta, aga see oli soolane. Kassid tulid ise meile suvilas ja palusid pisarsilmil abi, süüa ja turvalist kodu, sest inimesed olid neid beebina sügisel hüljanud ja jätnud need väetikesed lihtsalt surema. Nad aga pidasid külma talve toiduta vastu. Hanepojad 3 tk ostsime Haapsalu haudejaamast sms. Oigla käest väga väikese hinna eest, sest minu abikaasa Ellen töötas haudejaamas operaatorina. Üks poeg suri peale mõne päeva meil olemist.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimed said kits Ella, koerad Bobid, hobune Maara ning kass Juss ja Kiu minult, teiste nimed said pereliikmete poolt ühisel otsusel, hüüdnime neil ei olnud.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Oma lemmikute kohta saame vajalikke teavet vet. arstilt ja kirjandusest.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood meie lemmikute juures ei ole olnud oluline, samuti tõupuhtus, saatus ise on nad meile kinkinud ja me oleme kõik olnud nendega väga rahul, neist on saanud kõigist meie pereliikmed, oleme neid kohelnud täie lugupidamise ja armastusega ja seda on kõik meie lemmikud aru saanud ja omapoolse armastusega meid kohelnud.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Oma lemmikutega ei ole me näitustel osalenud, küll olen neid ajakirjanduses lugejaile tutvustanud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meie peres hoolitseb lemmikute turvalisuse, toitmise ja heaolu eest kogu meie pere s.t. mina, abikaasa ja tütar ning tütrepoeg. Näiteks koerad olid enam aega jalutamas koos minuga, kassid igaühe, linnud s.t. haned peamiselt minu hoole all, hobune minu hoole all. Aega lemmikuga kulub igaühe kohta eraldi ja seda mõõta ei saa. Näiteks hobusevarsa juures vast kõige rohkem aega, nii tund poolteist. Teda oli vaja toita, puhastada, õpetada ja rääkida temaga. Kõige rohkem aega kulus tema õpetamisele, et varsast saaks tulevikus hea ja kuulekas tööloom. Ka koerad vajavad iga päev hooldamist, jalutamist, mängimist ja rääkimist. Palju aega võtsid minult hanepojad ja juba täiskasvanutena ikka veel. Pidin neid toitma, oma magamiskastist välja tõstma ja juba täiskasvanud linnud oma magamiskasti õhtul tõstma ja hommikul välja võtma ja nendega tuli palju vestelda. Elasime Haapsalus linna piiril Randsalus, maanteest eemal ca 150 meetrit ja igal tööpäeva õhtul ootasid nad koduõues mind ja kui ma neid maanteelt nägin, hüüdsin: „Hani, hani, hani!“ tulid nad mulle suure kiirusega, tiibu lehvitades vastu ja hakkasid mulle õhinaga rääkima oma päevast ja läksime juttu ajades koju, kus meie jutt kestas edasi. Majaperemees August Laas võttis ka meie jutuajamisest osa. Kõigil oli rõõm arvamatu suur ja nii oli see iga päev. Nii oli jutuajamine kanaarilinnu Katiga.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Veneajal toitsime omi lemmikuid igaüht koduse toiduga, tänapäeval söövad kassid spetsiaalseid toite ja mitte odavaid. Nende ülalpidamine on küllalt kallis, aga kui suur looja saatis need väikesed kassibeebid meie juurde, siis ta annab ka meile võimaluse see kulu kompenseerida, oleme ju kõik ühe pere liikmed Jumala eest.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Oma kiisudega oleme loomaarsti juures käinud süstimas igal kevadel, samuti on nad mõlemad suguvõimetud. Kui kukkus 5da korruselt alla ja murdis ühe tagumise varbaluu, jalg oli 2 nädalat kipsis. Vaktsineerimine on kohe hädavajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Lemmikloomade (kasside) steriliseerimine on vajalik, järelkasv oleks väga suur.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt Juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Oleme koeral lasknud ühed pojad ilmale tulla ja neid oli kolm poissi, Juss, Simm ja Bämbi ja kõik võeti ära, praegu ei ole enam elus nende ema, Pepit ega ka poegi.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, Õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kõigil lemmikloomadel on olnud ja on koos meiega eluase toas ja neil on lubatud õues vabalt liikuda ja lastega mängida, isegi koos meiega magada, nad on võetud pereliikmeteks ja seega sellel teemal juttu ei ole. Igal õhtul kell 10 on neil aeg tuppa tulla ja seda nad ka teevad, kuulevad kella.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Meie koerad sõitsid koos meiega autos ja see meeldis neile hästi, meie reisid olid meie omal kodumaal, kassid viime kevadel spetsiaalses kassikorvis arsti juurde süstima ja linnast kevadel suvilasse ja sügisel suvilast koju. Elame talvel Mustamäel, see on sama kui maal elamine, suvel aga oleme maal – suvilas, seal on nad oma krundil või terrassil. Loomahotelli teenuseid me ei ole kasutanud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Oma praegust lemmikute sünnipäeva me ei tea, seega ei ole selle tähtsustamist.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ja veelkord ei.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei arva, et oleksime oma lemmikute eest liiga hoolitsenud, nad ise peavad piiri.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Hoolitsemine oma looma eest, ei ole tähtis missugune on riigikord, jah, toitu on loomadele piisavalt poest osta, nõukogude korral seda ei olnud.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Lemmiklooma surm on ühteviisi kurb nii looma kui inimese puhul, nii on elu kord seatud, et sündimisest saadik meid ähvardab surm, armuta ringi ta käib. Omi loomi, koeri, oleme matnud kõige reeglite järgi, teinud neile puusärgi, pannud talle kaasa oma armastuse, pidanud perekonnaga peied, pannud lilli lahkunu auale ja külastanud nende haudu. Elu ise tõi meile uue looma, aga ega me ei unustanud eelmist. Viimane koer, Pepi puhkab meie suvila aias, roosid peenra otsas. Tegin talle väärilise puusärgi ja panime ta valgete linade vahele igavesele puhkusele. [---] Ta (Murka) suri mingisse haigusse, pidin päeval temaga arsti juurde minema, aga jäime hiljaks. Ta puhkab Mustamäel suure kase all. Matsime tema väärikalt nagu kord ja kohus.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Oleme neile kõigile (koeretele ja kassidele) õpetanud, et söögilauale ei astuda, lillepotis ei kraabita, laualt omavoliliselt toitu ei võeta ja sellest on piisanud. Suvilas oleme kasside ja koeraga jalutanud sihi peal ja seletanud, et üle sihi ei tohi minna ja nii ka jääb. Puhtusega on kord majas.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Selliseid halbu kombeid meie loomadel ei olnud, et oleks vaja neid karistada. Looma ei tohi kunagi füüsiliselt karistada, piisab sõnast ja näpuga näitamist, meil ei ole kunagi loomi karistatud. Seda teevad halvad inimesed.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Spetsiaalset trikki ei ole õpetanud.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Meie räägime iga looma ja linnuga ja nad mõistavad seda suurepäraselt, kurja häält ei vaja ükski lemmik.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska eraldada lemmiklooma või linnu erilist kiindumist, see on elustiil ja neile omane. Näiteks: kass hüppab sülle ja hakkab kohe nurru lööma.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Suuremad lapsed peavad omi lemmikuid toitma ja hooldama ning ka nendega mängima. Laps vajab endale lemmiklooma või lindu, see õpetab teda tulevikus loomi armastama.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ja.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ei ole.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Tihastele paneb meie tütar Tiiu nende söögimajja toitu.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ei tea midagi arvata, kel meeldib, las kasvatab.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Iga koduloomast võib saada lemmikloom, kui teda koheldakse nii nagu talle vaja. Ei oska arvata.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Arvan, et see lähendab inimest rohkem hindama loodust ja ühendab.
, Donna, Murka, ...
(8 looma)
Üldinfo
Id:
6230
Arhiiviviide:
ERM KV 1114, 10
Kogumise aasta:
Vastaja
Sünniaasta:
Vanus:
Sugu:
Asukoht:

1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Lastel olid merisiga, hamstrid ja kassipojad (emakassi ei olnud).
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Lemmiklooma võtsime tüdrukute soovil. Esialgu olime vastu, sest elasime korteris, kus loomal polnud nii hea kui oleks olnud maakodus. Pärast selgus, et loom võeti puuriga kaasa nädalavahetuseks maakodusse, pandi voodi ette, et ei oleks koera poolt ohtu. Lapsevanemate lemmikloom oli ja on õuekoer. Kassipoegade võtmisele olime väga vastu, kuid kui needki kusagilt süles koju tassiti, ei olnud me enam nii vastu. Kui juba kord on, siis las jääb, kus tal parem elu tuleb… Õnneks kassikasvandust ei tulnud, üks läks kaduma ja teise elu jätkus naabrite juures.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Lapsed ise koolis kuulsid, et teistel, nende eakaaslastel, on merisiga ära anda. Hamstri ostsime Balti jaama turult koos hea puuriga, mis oli väga sobiv suuruselt. Teine hamster vahetati koolist talle seltsiliseks. Algul turtsusid loomad vaenulikult ja ei sobinud. Pärast harjusid ning mängisid. Raske oli nende sugu määrata, poegi igatahes ei tulnud. Hiljem kingiti edasi koos puuriga teistele lastele. Olid pisikesed kuldhamstrid.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Pisikesi loomakesi kutsuti värsket rohtu sööma: „Tšiki-tšiki-tšiki“. Nad tulid ja muud nime ei olnudki tarvis. Koerte nimed minu abielu aja jooksul (32 aastat) on olnud: Murka, Pitsu, Reku, Naki, Donna. Minu lapsepõlvekodus koeri ei peetud.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Olen lugenud ajakirjadest artikleid loomade elust. Vaatan huviga TV-st loomaaia saateid. Vestlen heameelega loomade elust, kui on teisi huvilisi. Viimane raamat koertest, mida lugesin, oli: „101 küsimust, mida sinu koer küsiks oma loomaarstilt (kui su koer oskaks rääkida“ Bruce Fogle.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Must Murka oli naabrikoer, kes tõrkumata asus meile elama, kui perenaine läks linna tütre juurde. Murka oli väike, kerge koerake, kes meelsasti hüppas sülle. Looma tõupuhtus ei ole minu jaoks oluline. Pitsu oli väga väike valge koer, kes oskas sitsides tantsida ja paremat toitupala paluda. Ta asus omal soovil vene suvilatesse, mis asuvad meie naabruses ja leidis lahke pererahva. Siis oli meil juba ketikoer Reku (laika) ning pisut hiljem ka kolli Naki. Viimane sai võetud kartulimaa valvuriks metssigade vastu. Kuigi ta oli hea haukuja, sead tuhnisid edasi, sest said aru, koeral on oma maa-ala, kust ta kaugemale ei saa. Nüüd tõime Naki minu ema juurde teise külasse. Kolli lepib igasuguse eluga, kui on lahke perenaine, ta ise on väga sõbralik koer. Kodus on hall hundikoer Donna, noor ja mingi pass on tal ka (kuigi mitte PÄRIS puhtatõuline). Tema toodi Reku asemele, kes elas 17.5 aastat vanaks (hall laika). Pass on vajalik süstimiste märkimiseks.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Näitustel meie koerad käinud ei ole ja meie ise ka mitte, kuigi Tallinnas ju näitusi korraldatakse ja see pole kaugel. TV-st olen koerte näitust näinud. On huvitav vaadata!
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Koer saab joosta vabalt mitmeid tunde, siis anname süüa ja paneme ketti. Tal on suur, avar kuut, heinad all ja joogivesi ees. Külmal ajal lasime looma lahti, et ta jooksuga endale sooja teeks. Ta leidis öise pesapaiga keldri lakka, kus tundub mõnusam kui kuudis.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Kartuleid keedame suurele koerale eraldi. Söögile lisame söödajahu ja graanuleid (kui on, alati ei ole). Sooja veega teeme toidu valmis, ette anname jahtunult. Laste pisiloomadele ostsime spetsiaalset toitu ja kassidele krõpse. Piima said siis, kui oli ülejääke laualt.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Õnneks ei ole loomaarsti abi vaja läinud! Vaktsineerimiseks viidi koer kaupluse juurde, kuhu tuli loomaarst terve küla koeri vaktsineerima. Seda on olnud 1 kord ja mina juures ei olnud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Kui meil oleks selline loom ja me elaksime keset küla, siis tuleks seda teha. Praegu meie koertel ei ole teiste koertega kokkupuuteid.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Looma järglased (mõtlen KOERAKUTSIKAID) antakse mõnda teise talusse eluloomaks.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, Õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Meie koerad elasid kõik õues. Väike Pitsu sai külmal ajal tihti tuppa, teised ei ole tahtnudki, sest nad on teisiti harjunud.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Loomadega me reisinud ei ole. Ei ole kasutanud ka hotelli teenuseid. Ka arvame, et see pole sobiv. Parem tuleb paluda naabreid (kes meil on küllaltki kaugel, kuid arvan, et nad ära ei ütleks) koerale süüa tooma.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Koera sünnipäevi ei ole meil tähistatud. Ka ei ole need nii täpselt teada, et päev oleks kindel. Ainult Donnal on pass, kuhu on märgitud I vaktsineerimine. Pilti selles passis ei ole (kuigi ruumi oleks, kohta pole märgitud).
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Pitsut ja Nakit on tüdrukud pesnud, sest nad on heledakarvalised. Reku ja Donna on saanud tiigis ujuda. On olemas koerašampoon. Hiljuti vaatasin, tuleks uus osta.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Piir ülehoolitsemisel on vast olemas? Koera ei tohi endasuguseks pidada, siis ta „kasvab üle pea“ oma hooldajal. Otsekohe hakkab tegema lubamatut, mida muidu ei tee (tuleb õues riide peale, kus on väike laps; läheb telki, kui ei keelata, hüpleb lapse pikali, raputab karvakasukat inimeste peale – veest tulles jne.)
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Maaoludes ei ole küll mingit vahet lemmiklooma eest hoolitsemisel tänapäeva ja nõukogude aja vahel.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Laika Peku maeti kõrgemasse liivapinnasesse umbes 1,5 m sügavusele meie meelest puhtasse, kuiva hauda. Noorem tütar (praegu 20-aastane) istutas tõrvalillede ja pääsukübarate mättagi tagasi, sest seal need enne kasvasid. Ja me seisatame vahel Reku haual, oli tubli koer.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
„Kodureeglid“ on väga endastmõistetavalt välja kujunenud. Kui koera noorelt nendega harjutada, ei hakka ta lubatust üle astuma. Koer leiab ketis oleku ajal ühe kaugema piirkonna, kus ta asjal käima hakkab. Ta ei tee seda oma kuudi ette ega sööginõu kõrvale. See on õpetamatagi loomal selge.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Looma karistamine on raske küsimus. Õieti ei tohi seda kuigi tõsiselt teha. Lüüa ei ole lubatud ega tahagi seda teha. Suuri pahandusi pole meie koerad teinud.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Kes tahab oma lemmikloomaga uhkeldada, näidata, mida koer oskab, see peab teda ka hoolsalt treenima. Dressuur on vajalik, linnas on eriti kasulik, kui koer oskab käituda korralikult, kuulab peremehe sõna.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Meie peres räägitakse koeraga. Minu arust loom mõistab inimest, vähemalt meeleolust saab aru (muutub ise kurvaks, tagasihoidlikuks või on ülemeelik).
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Võib teha kogemata haiget sellele inimesele, kes temaga tegeleb. Talve jooksul on küüned pikaks kasvanud, neid tuleb kevadel kuidagi lõigata, lasta loomaarstil seda teha, kui omanik ise pole suuteline. Koer saab aru, kui temaga pahandatakse, muutub kurvaks nagu omanik ja otsib üksindust enne kui uuesti julgeb kõhkleva sabaliputamisega lagedale tulla.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Nad tegid koertele süüa, viisid selle ette, mängisid ja jooksutasid koeri. Käidi koos ujumas, visati pulki kaugelt ära toomiseks või veest võtmiseks. Laps vajab looma. Minul väikesena mängimiseks koera polnud, on kahju nagu praegu sellele mõelda. Aga ma sain koos vanematega tegelda suurte taluloomadega: lehmi karjamaale ajada, hobust koju kutsuda, vasikat joota, lamba niitmise juures abiks olla.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Maakohas meil klubi ei ole, kuid naabritega on koerte teemal palju juttu olnud.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mina ei tahaks endale hiirt ega rotti. Külakohas on nad kogu aeg olnud põlatud närilised, kes talvel keldris ja kuuris kahju teevad.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Kosu külas, minu isakodus, kus ema elab, on julge orav. Ta on väga tore loom. Hüpleb mööda kuuske alla, jookseb mööda maad 6-7 m, siis kargab müüriäärele, jookseb mööda seinapalgi vahet maja teisele küljele, sealt jälle 5-6 m mööda maad ja vahtrasse! Vahtra tüves on sobiv lõhe, sinna viib käbi, lüdib selle seemnetest puhtaks ja viskab alla. Vahtra all on suur kuusekäbide hunnik.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ega keelata ei saa, kui keegi tahab uhkeldada selliste haruldaste loomadega nagu madu või minisiga. Külaelus neid ei esine, arvan, et Kuusalu vallas neid ühtegi pole. Ei soovitaks neid pidada (tekib raskusi omanikul ja teistel õnnetusi).
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomadel on otstarve, kui ta pole tavaline kasulik koduloom (talleke või kutsikas), siis on ta vähemalt inimesele hea seltsiline.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi peamiselt üksindusest või jõuka elujärje võimaluste kasutamisest looma heaks, tema hüvanguks, et jagada oma heasoovlikkust, heldust, abi.
Murka, Raki
(2 looma)
Vastaja
Sünniaasta:
Sugu:
Asukoht:

Raki. Minu esimesed lemmikloomad lapsepõlves olid kassid ja koerad. Päris oma koera sain ma 69 a. sünnipäevaks. Oli sarnane imepisike kahekuune emane krants. Kohe võttis ta meid omaks. Pikast tulekust väsinud, jäi ta mu jala peale magama ja kui ärkas otsis üles paberi, mis pissimiseks põrandale pandud. Nimeks sai Raki, mis küll vist isase koera nimi. Kasvult jäi ta väikeseks, kaelarihma asemel kasutasime ümberkeha rakmeid. Rohkem käis lahtiselt kõrval, kuid tal oli üks pahe, ta armastas seltskonda. Kui inimesi nägi, jooksis nende juurde ja seda maha harjutada ei õnnestunud, kuigi sai talle selgitatud, et see pole ilus. Ei saanud aru, et Rakil oleks välja valitud oma juht, armastas meid kõiki. Oli ka kange solvuja, pidas ka viha. Ükskord naabrinaine astus kogemata saba peale, pidas seda meeles üsna kaua aega, ei jooksnud enam vastu, pigem kadus diivani taha. Rakile meeldis väga autoga sõita, tegime koos palju automatku. Kuigi olin uurinud ja lugenud koera raamatuid ja ajakirju, puudusid siiski teadmised koera kasvatamiseks. Sellel ajal ei olnud moes koeratoidud poest, nii tuli läbi ajada oma kodu toiduga. Lemmiktoit oli liha ja seda ta kõige rohkem ka sai. Koer muutus ülekaaluliseks, mis sai talle ka saatuslikuks, halvati tagakeha. Ravi tulemusi ei andnud, arst soovitas magama panna. Et mitte looma piinata, nõustusime. Veel haigena roomas ta üle õue garaaži juure, piilus ukseprao vahelt autot, siis keeras tagasi. Nii kiindunud oli ta autosse. Arst soovis teda uuringuteks, pärast tuhastas. See viimane Raki pilk, kui abikaasa ta arsti autosse viis, ei lähe kunagi meelest. Nutsin, lausa karjusin. Süüdistan ennast, et suurest armastusest tema üle toitsin ja seda, et ma ei küsinud tagasi tuhka, mida siis oma aeda maha matta. Lein oli nii suur, et veel samal nädalal sõitsime Tallinna koerte varjupaika, et tuua uus koer, võimalikult Raki sarnane. Raki elupäevi oli 5 aastat. Murka. Suur haukumise koor kostis juba kaugele, tähendab oleme õiges kohas. Kõigepealt viidi meid kutsikate boksi. Vastu tuli umbes 15 koerapoega. Valisin sealt ühe, mis kõige rohkem sarnanes Rakile. Võtsin ta sülle, tema surus ennast nii ligi, et tagasipanek ei tulnud kõne allagi. Kutsikas maksis 45 kr., öeldi, et vaktsineerimise tasu. Krants, oletatavalt hundi ja dobermanni segu, oli nii kõhn, et kõndides kukkus pikali. Tundus, et kutsikas pole terve. Arst tuvastaski kopsupõletiku. Ta oli kõvast ära räsitud peas ja kehal oli palju purelemise jälgi. Ravisime terveks, kosus kiiresti, nimeks sai Murka. Murka oli meeldiva iseloomuga koer. Tüütab küll vahest, sest aina tahab mängida. Kasvas 20ne kiloseks koeraks. Ei tulnud pisikest koera, kuigi oli nii peene kondiga. Algul ei suutnud ma teda omaks võtta, olin veel väga Raki mälestustes kinni. Koera jalutab abikaasa, söödan mina. Murka elab toas, suvel mõned tunnid päevas aias ketis. Vaktsineerinud oleme ainult marutaudi vastu. Ei ole steriliseerinud ega anna ka tiinusevastaseis tablette. Järglasi pole. Koer võib toas käia igal pool ja diivanil magada. Tegelik magamisase on diivani taga. Meeldib diivanile hüpata, kui keegi seal ees on, läheb häbelikult kuni padjani, siis paneb oma pea padjale ja uinub, olgu seal küll kui kitsas. Tõukoerad ei ole mind kunagi eriti meelitanud, krantsid on ilusad ja pidamine lihtsam. Koer on kaasas igal pool, kus käime, kuid see koer ei talunud esialgu autosõitu. Kui sai autosse tõstetud, oksendas ja värises. Arstilt saime rohtu oksendamise vastu ja rahustit närvidele. Tagumine auto iste on koerale kohandatud. Murkaga oleme palju arsti juures käinud. Noorena olid tal päraku paunad ja lasksime ka küüsi lõigata. Nüüd on meil omad küünetangid. Viieaastaselt tekkis Murkal emakapõletik, mis vajas operatsiooni. Et koer ei saaks haavalt plaastreid ära kiskuda, õmblesin ümber keha vesti, mida ta küll põlastas. Meie koerad pole midagi ära lõhkunud ega närinud. Oleme andnud lõhkumiseks mänguasju ja närimiseks puuoksi. Kunstkonti ei tahtnud. Murka armastab väga kraapida, aias olles jäävad järgi suured koopad. Räägin küll ja teen kätega selgeks, et nii ei tohi, tunneb oma süüd küll, tõmbab saba jalgade vahele, vaatab altkulmu, aga teine päev sama lugu. Kolmandal päeval andis alla. Trikke me õpetanud ei ole, räägime temaga palju, ta saab jutust aru. Taipab täpselt kuhu läheme: kas sauna, poodi või linna. Vastavalt siis tema ka käitub. Kui taipab, et ees on pikem sõit, pageb diivani taha. Eriti meeldivaks pole autosõit talle saanud. Koer saab aru nii heast kui halvast pererahva meeleolust, kui ka kõvast sõnast. Reageerib vastavalt olukorrale. Kõige rohkem tahab Murka hellitusi ja kallistusi. Ei pea viha kui saab karistada. Ei võtaks lemmikloomaks eksootilisi loomi ning kõige vastikum on rott. Arvan, et inimesed peavad lemmikloomi, sest nad armastavad loomi. Ilma armastuseta oleks lemmiklooma elu haletsusväärne. Murka on 10 aastat vana ja tahab veel väga mängida, kui ainult ise jõuaks kaasa teha. Kui abikaasa käis Tartus ravil aasta aega iga kahe nädala järel 3 päeva, õppis Murka ära täpse aja ja päeva, millal ta koju tuleb. Ootas ukse all mitu tundi, ära jõudis alati oodata. Kui juba välisuksest tuli, pani karjuma, ja kui uks avanes, algas selline trall, et sammugi astuda polnud võimalik. Jooksis ja kiunus mööda koridori ja tuba nagu hullumeelne. Abikaasa ongi tema välja valitud karja juht, hoiab ennast alati tema ligiduses. Ega seegi talle meeldi, kui mina abikaasa juure lähen, kohe astub vahele. Pikemad mõnetunnised äraolekud paneb koera nii igatsema, et jällenägemise rõõm on võrratu. Jääb ilusti üksi koju, ei karju. Ma mõtlen, et koer mõtleb samuti kui inimene. On truu perekonnaliige, elab kõike nii head kui halba üle oma hinges, ainult et inimesed ei vaevu seda mõistma. Lõpetuseks ei ole mul midagi head öelda. Murkal avastati vähk, tema lõpp saab olema väga kurb. Arst ütles, et operatsioon ei anna soovitud tulemust. Elab oma haigusega seni, kuni see võimalikuks osutub. On veel praegu hea väljanägemisega: mängib, mürab, sööb ning kaevab koopaid. Ei taha kaugemale mõelda. Üks koeralugu kaugest minevikust. Elasime seekord ühes talumajas, kus oli perenaine ja kaks koera. Perenaine läks hommikul kolhoosipõllule kartuleid noppima, koerad kaasas. Õhtul aga teist koera koju ei tulnud. Ka öö jooksul mitte. Hommikul, kui läksin kontorisse tööle ja tee viis kartulipõllust mööda, näen koera kartulipõllul. Läksin juurde, koer magas, perenaise kindad kõhu all. Perenaine unustas kindad põllule ja koer valvas neid kogu külma sügisese öö. Heldisin nii, et pisar tuli silma. Ütlesin talle, et oled tubli koer, aga nüüd tuleb küll koju minna, mina aga lubasin kindad ise perenaisele ära viia. Koer läkski koju. Õhtul tõin kindad, näitasin koerale, et ma ikka tõesti nad ära tõin. Koer vaatas nii tänulikult mulle otsa. Koera truudus on võrratu. Alati kui läksime Murkaga pikemale jalutuskäigule koos abikaasaga, oli huvitav see, kuidas koer hoidis peret koos. Polnud tähtis, kumb meist vahel maha jäi, koer märkas seda kohe. Ta kas ei läinud sammugi edasi, kuni mahajääja järele jõudis, või lihtsalt tuli mahajääjale vastu, et koos edasi minna. See oli nii liigutav, et pisar tuli silma.