Minul on oma lemmikloom ja ta nimi oli tal juba olemas, kui ta koju tõime. Meie seda ei mõelnud. Väiksena ta näris kõike ja üks hommik oli ta telefonijuhtme läbi närinud.
Mul on lemmikloomaks kutsikas nimega Stefy. Stefy sai oma nime tegelikult internetist, kui isaga koos koerale nime otsisin. Temaga (Stefyga) on juhtunud palju naljakaid juhtumisi, ta nimelt arvab, et meie ukseläved on poole meetri kõrgused (tegelikult muidugi pole), ta hüppab seal väga, väga suure varu ja lennuga üle, eriti siis, kui ta just mänguhoos on. Samuti ei meeldi Stefyle, kui meie kass, kellega ta muidu suur sõber on, süles istub. Stefy ei taha võib-olla ka ise sel hetkel süles olla, aga peaasi, et kass ei saaks süles olla, haugub ja hüppab nii kaua kui kass ära läheb..
Mul on lemmikloomaks koer, nime sai ta ühe raamatutegelase järgi. Lugu: Mul oli pikka aega kodus ka kodurott. Koer alguses ei kartnud üldse teda. Kui aga läksime perega Tartusse vanaema juurde. Tee peal lasin roti puurist välja, ka koer oli niisama. Äkki aga koer hüppas ja haugatas. Rott oli teda käpast hammustanud. Peale seda kardab koer rotte ja hiiri.
Mul on kodus lemmikloom, kass. Tema nimi on Viki, ma sain selle ühe poisi koera nime järgi umbes kümme aastat tagasi, kui ma kassiga mängisin. Ükskord kadus kass mul mitmeks päevaks ära - päris mure oli tema pärast kohe. Lõpuks tuli kassi vana perenaine, kass kaenlas, meile ning ütles, et kass kohe ei tahtnud sealt ära minna. Peale seda pole ta enam ära jooksnud.
Mu lemmikloom on minu vanaema koer Reksi. Ma ei oska öelda temaga meenuvaid lugusid, aga ema rääkis, et kui ma väike olin, siis Reksi oli kogu aeg minuga koos, magama jäi ka minu juures.
Mul oli rott nimega Suusy. Nüüdseks on ta surnud. Ta elas nelja aastaseks. Mäletan, et ükskord, kui ta õue viisin jätsin meelega kõik korteri ja välisuksed lahti. Teadsin, et talle õues eriti ei meeldi ja panin ta maha. Niipea, kui ta oli maas jooksis ta maja tagant maja ette, siis trepikotta, trepist üles uksest sisse, meie korterisse. Oli näha, et ta on tark rott, kui oskas maja tagant tulla just sellesse meie õigesse korterisse.
Mul on kodus kaks lemmiklooma - kass ja koer. Koera nimi on Palli ja talle pani isa nime. Kassile mina panin nime. Ma hullult mõtlesin vanaema juures talle nime ja lõpuks mõtlesingi välja - Killu. Nüüd me kutsume teda Killu-Lilluks. Isa tahtis talle Muri nimeks panna ja vahepeal kutsuski teda nii, nüüd kutsub ta LÕPUKS teda Killu-Lilluks.
Mul on koer, ta nimi on Rocky ja tema nime pani ema, lihtsalt arvasime, et koer on Rocky nägu. Koer on ilgelt lõbus koguaeg, nüüd on ta juba vana, aga ikka tahab veel mängida.
Mul on kass. Ta nimi on Kiki. Ta sai oma nime täiesti kogemata. Õde ütles, et nimi võiks olla Kity, aga ma arvasin, et see nimi on liiga levinud ja siis laksust paningi Kiki. Esimene asi, mis Kikiga seoses meelde tuli, on see, et me tõime talle poest kassikrõbina paki. Tegime selle lahti, kuid unustasime talle taldrikule krõbinaid panna. Varsti oli ta paki juures ja lükkas selle pikali. Siis hakkas ta sealt käppadega krõbinaid püüdma. Ja kusjuures ta tõstis selle käppade vahel püsti ja siis ajas uuesti karbi pikali. Oli see alles vaatepilt.