Jaa, mul on lemmikloomi, elu jooksul on neid olnud viis kuni kolm koera ja kaks kassi. Esimesed koduloomad kass ja koer elasid väga vanaks. Kass küll kadus meil millalgi ära - vanemad väidavad, et rebased võisid ta nahka panna, aga ega seda ei tea keegi. Hetkel on mul päris vana kass ning aastane koer. Mõlemad on väga kallid ja armsad. Nad toovad alati, vähemalt hetkekski, stressist välja. Nimed on kassidel olnud Kiki, vastavalt üks ja kaks. Nimi tuli vist minu õdede poolt ja kuskilt filmist. Koerte nimed tulevad nende passinimedest. Esimese koera nimi oli Chip - ka kuskilt filmist - siis oli Fredi, kes meil ära jooksis ning praegu on Chessi. Kunagi oli meil ka kilpkonn, aga kuna ma ei tegelenud temaga piisavalt, siis ta viidi ära, uue pere juurde. Nüüd ma kahetsen seda.
Mul oli lemmikloom. Merisiga kel nimeks Pööru. Pööru, sest tal olid selja peal pöörised. Ta oli hästi armas loom. Tal oli hästi palju hüüdnimesid, nagu nt ajuhälvik, alpinist (ta jooksis ükskord täiega laualt maha ja kukkus umbes meeter, seega hakkasime teda alpinistiks kutsuma), abesiinia irvikkass, jne. Temaga käisin väljas ka korviga. Ükskord hakkas ta jooksma heina sisse. Ma jooksin talle paanikas järgi ja õnneks sain ta ka kätte.
Minu lemmikloom on maal, koer Bobby. Ta lihtsalt sündis Bobbyks, seda ei saa kirjelda, ta on täpselt Bobby nägu, samas mu vanaisa lemmiktegelane sarjast "Kodus ja võõrsil" oli ka mingi Bobby, nii et võibolla mu vanavanemad samastasid ta sellega, kuigi minu Bobby on meessoost, aga jah. Ma olen selle koeraga koos üleskasvanud, nii et mul on lugusid virnast võtta, siia tahaks ma aga kirjutada hoopis ühe teistsuguse jutu. Tähendab, kui me ta võtsime, siis oli ta siuke haledakene, kurbade silmadega, karvatu pitsu, ükskord aga mu vanaema ütles talle, et sul võiksid vähemalt lokid kasvada, muidu sa jäädki meil selliseks vaesekeseks ning paari kuu pärast oligi Bobby lokke täis, kusjuures ta on siiamaani selline armas lokilammas, minu meelest on see suht uskumatu lugu, sest ta vanemad ei olnud ka lokkis, nii et jah.
Mul on koer nimega Bella, kes on juba suhteliselt vana. Nime panin talle mina ning see tuli ühest raamatust, mida lugesin. Seal oli printsess nimega Bella ja nii sai mu koergi endale sellise printsesliku nime. Nooremana tegelesin temaga rohkem. Käisin õues, mängisin jne. Nüüd aga olen ta n-ö unarusse jätnud. See on ka tingitud sellest, et ta elab nüüd vanavanemate juures, kust meie veidi aega tagasi ära kolisime. Bella jäi aga vanaemale-vanaisale seltsiks. Temaga on kindlasti palju mälestusväärseid seikasid olnud, kuid kõige meenutavam on üks talvine juhtum, mis Bellaga toimus. Oli talv. See oli umbes, siis kui ma olin viie-kuue aastane, ehk siis pea kümme aastat tagasi. Ma olin inspiratsiooni saanud jõuludest ning põhjapõder Rudolfist ja nii otsustasin minagi, et pean leidma endale ühe sobiva põhjapõdra. Nii istusin kelgu peale ning rakendasin oma koera selle ette. Panin talle kelgunööri ümber keha ning käskisin sõita hakata. Sel ajal oli Bella veel väga noor ning energiline koer, see pärast startis ta meeletu kiirusega paigast ja hakkas pöörase kiirusega suvalisse suunda sõitma. Mina kiljudes kelgu peal, tiirutasime nii kaua, kuni Bella ühte kassi nägi ning selle järgi liduma hakkas. Mina lõpetasin kraavis, kelk peapeal ning muhk peas. Peale seda juhtumit, pole enam püüdnud põhjapõtradega sõita. Mul on ka teine koduloom, kes on tegelikult mu õe oma. See on jänes Pätu. Temaga ei tegele ma üldse. Selleks on ema ja õde. Ega ma eriline kodulooma fänn pole, eriti ei meeldi mulle kassid ega närilised. Koerad on aga lemmikud. Suureks saades ostan endale chiuaua ning panen talle nimeks Gucci, see on kindel!
Hetkel ei ole looma. Mul oli kunagi koer, kellega kasvasin koos üles, ta nimi oli Reksu. Ma ei tea, kust ta oma nime sai, vanemad ilmselt niisama mõtlesid, see pole ju kuigi originaalne nimi ka. Peale koera sain ma endale sünnipäevaks jänese, ta nimi oli Trips. Nime mõtlesin ma juba ise ja panin selle mängu trips-traps-trull'i järgi. Trips oli väga lahe, käisin taga suvel õues rohu peal kassitraksidega jalutamas, vahel ma pidin tal isegi järgi jooksma, sest ta hüppas ülikiiresti. Ta oli väga armas ja ülimalt kallis mulle. Kahju, et teda enam pole.
Lemmikloomaks on mul kass Tropp, kellele pani nime mu isa. Selline idiootne nimi on tal sellepärast, et alguses, kui me kiisu saime, jooksis ta mööda tube ringi nagu närvihaige, mu väike vend kartis teda ja midagi iganes - igatahes jättis ta endast totaalse tropi mulje ja, noh, nii see läkski.
Mul on kass Tondu. Ta on üleni süsimusta värvi ja luurab sind pidevalt kusagil. Sellest on ta ka saanud oma nime. Tondu nagu tont. Tondu on hull laserkiirte järgi. Ükskord hüppas ta laseriga näidatud valgustäpi pärast kolme meetri kõrgusele.
Mul on kaks lemmiklooma - koer Timmu ja kass Sheeba. Sheeba sai oma nime ühe kassitoidu reklaami järgi, kus reklaamitakse Sheba toitu. Kuna minu Sheeba nägi väiksena välja nagu too kiisu sealt reklaamist saigi ta nimeks Sheeba. Koer, kes on rohkem ema oma, sai oma nime lihtsalt sellepärast, et ema ütles, et ta on Timmu nägu ja ongi kõik.
Mul on kaks lemmiklooma - koer Timmu ja kass Sheeba. Sheeba sai oma nime ühe kassitoidu reklaami järgi, kus reklaamitakse Sheba toitu. Kuna minu Sheeba nägi väiksena välja nagu too kiisu sealt reklaamist saigi ta nimeks Sheeba. Koer, kes on rohkem ema oma, sai oma nime lihtsalt sellepärast, et ema ütles, et ta on Timmu nägu ja ongi kõik. Dublett: EFA, KP 112, 230 (2g)
Mul oli kunagi lemmikloom. hamster. Ta nimi oli Ruudolf. Hüdnimi oli Ruudi. Tuleb meelde üks juhtum. Läksime sõbrannaga ilusal päeval välja. Võtsin Ruudi kaasa. Aga kui me olime seal juba natukene aega istunud, hammustas Ruudi mu sõbrannna kätt. Ja kohe nii valusasti, et jäi talle kätte kinni enda hammastega.
On. Mul on kaks kassi ja üks jänes. Nime sai jänes kuna ta ta tegi pahandust koguaeg ja isa pani ta nimeks Juku. Kasside nimed on Ruudu ja Kribu. Kass Ruudu sai nime, kuna ta oli nii öelda ruuduline ja kass Kribu sai nii, et ta ei võtnud väiksena kaalust juurde.