Varem oli mul koduloomaks hamster, nüüd on kassipoeg. Kogun ka kuulsuste autogramme ja teatud bändide postreid. Kõik loomad on lihtsalt nii armsad, eriti kassid ja autogramme kogun lihtsalt, teinekord on huvitav vaadata, kelle autogramme juba on.
Jah mul on oma lemmikloom ja tema nimi on Julius Caesar. Ta on armas halli värvi kaheksa kuune kass. Ta sai oma nime minult, sest mina sirvisin oma ajaloo raamatut ja nägin seal: "Julius Caesar". Üldiselt kutsun teda Caesariks ja selle nime omakorda hüüdnimi on Tsessu. Temaga seoses tuleb mulle meelde naljakas lugu. Nimelt on tal oma kraapimispuu, kus peal on veel üks lamamise koht, kust teda ei tohi maha võtta. Ta tegi pahandust - kraapis äsja kleebitud tapeedi maha ja näris selle ära. Ma karjusin "Caesar" kõva häälega ja tema tegi mulle: "Mjäu". Tahtsin ta sülle võtta ja vannituppa kinni panna, kuid tema jooksis ära ja oma kraapimispuu peale. See on talle nii selge, et teda sealt ei puudutata.
Minul on lemmikloom kass, ta nimi on Dollar. Vend pani talle sellise nime sellepärast, et ta vaatas palju kordi ühte multikat, kus oli palju sees sõna dollar ja kui venna käest küsiti, mis ta tahab sellele kassile nimeks panna, siis ta ütles, et Dollar. See kiisu on üks igavene mürgeldis, alati kui me kodust ära läheme, siis ta hüppab ja kargab, ta ajab liivakasti ümber, siis joogi- ja söögitopsi ümber ja lõhub kardinaid.
Mul oli kass, kelle nimi oli Pinki. Ta jäi auto alla, kuid ta oli juba vana. Mäletan lugu kui õues grillisime ja ma andsin kassile viineri, mis oli tuline ja ta tahtis seda süüa ja see kõrvetas teda, ta hakkas käppadega seda põõsaste alla loopima nii kaua kuni see ära jahtus. Seda ma ei mäleta, kuidas ta nime sai.
Mul on koer Miku ja kass Miisu. Miku nimesaamist ma ei tea, sest olin siis veel väike. Võiks ju arvata, et kümneaastane koer on elukogenud, aga tegelt on ta ikka hingelt nagu kutsikas. Ainus mänguasi, millega ta mängib, on väike roosa põrkepall. Aga minu kass on poolearuline. Tema oskab kõikidest asjadest mänguasju teha, õhust kuni digikani (fotoaparaat) välja. Sügisepoole, kui mu ema käib rohelise kootud mantliga, ronib kass selle abil nagini välja, siis proovib hakata alla tulema ja jääb kinni. Istub seal natuke ja hakkab kräunuma, kõik otsivad teda, siis leiame ja aitame ta alla. Kui keegi temaga ei mängi, kihutab ta ringi, jookseb peaga vastu ust ja läheb magama.
Mul on kodus kass Benedictus. Kuna ma armastan kasse, siis tahtsin ka mina endale kassi. Tol õhtul rääkisin emaga, et elul pole mõtet, kui mul pole enda kassi. Ema võttis seda kuulda ja kahe päeva pärast oligi meil kass majas. Nime sai ta sellest, et siis oli lugusid sellest paavst Benedictus teisest ja siis, et see on kuulus nimi, panigi õde talle sellise nime. Kuna elame väikeses korteris, ei saa me kassile pakkuda igasuguseid mängumaju jpm lõbustuseks. Tal on üks väike pall ja kui seda maast põrkega vastu ahju visata, teeb ta igasuguseid põnevaid vigureid õhus ja kui leidub vahel harva majas hiiri, tunneb ta nendest mõnu, et saab neid toas taga ajada ja käpaga õhku visata samal ajal, kui meie ronime nii kõrgele kui võimalik, sest vihkame ja kardame hiiri. Kassile meeldib hirmsasti lillevaasist lilli näksata ja neid voodisse tirida. Selline pätt mu kass ongi, aina teeb pahandust.
Mul on lemmikloom Barbo. Ta on saanud oma nime selle järgi, et õele meeldivad barbid ja ta hakkas teda kutsuma barbiks, aga vend ütles, et ärme pane koera nimeks Barbi, vaid paneme hoopis Barbo. Üks lugu mul temast on, et see oli vist mingil talvel, kui ta hakkas rõdult trepist alla minema, järsku ta libises ja läks alla hoopis tagumiku peal.
Mul on merisiga ja ta nimi on Bossu. Lihtsalt ta oli selline paksuke ja panimegi talle sellise nime. Ühe korra me sõitsime maale ja oli hästi külm, me arvasime, et tal tulevad seepärast hambad ära. Aga õnneks ei tulnud.