Nüüdiskultuuri (sh meedia)uuringute töörühm

Saša Babič (Eesti Kirjandusmuuseum), Liisi Laineste (Eesti Kirjandusmuuseum)

Uurimisrühma peamine eesmärk on kirjeldada tänapäeva kultuurinähtusi nende esinemiskontekstis. Kavas on jälgida keelekasutust ning kultuuri avaldumisnähtusi eri meediumidel, nii avalikus kui ka privaatses kultuurisuhtluses, nii interneti- kui ka reaalelu keskkondades. Keskendutakse uurimisrühma tegevuses nüüdiskultuuris tekkinud ja arenevate nähtuste interdistsplinaarsele analüüsile, samas uuritakse varasemate kultuuritekstide ja -praktikate transformeerumist ja rekontekstualiseerimist tänapäevastes ühiskondlikes oludes. Teemavaldkondadest suurematena eristuvad rahvakultuur ja professionaalne või kõrgkultuur (teater, kirjandus jm) ning tänapäeva keel.

Alateemadena on esindatud järgmised uurimissuunad:

  1. Internetisuhtluse uuringud (keelekasutus, suhtluspraktikad, foorumisuhtluse eripärad, folkloorne kommunikatsioon internetikeskkonnas, egomeedia ja online-omaelulookirjutus, narratiivid, kirjandus internetis, internet kui suulise ja kirjaliku, rahvapärase ja kõrgkultuuri vaheala, internetikultuuri jäädvustamise ja arhiveerimise problemaatika);
  2. Kultuurinähtuste transmediaalsus (performatiivsus ja meedia, uued kunstipraktikad ja -vormid, publiku-uuringud; suhted varasemate kultuurivormidega ja nende transformatsiooni ja representatsiooni küsimused, luule kui transmediaalne nähtus tänapäeval, digieelse ajastu mõistete transformatsioon internetikultuuris)
  3. Kultuuritekstide ja -praktikate rekontekstualiseerimine tänapäeval (museaalse ja arhiveeritud kultuuripärandi kasutusvaldkonnad ja nüüdiskontekstid kaasaegses ühiskonnas; pärimuslike teadmiste ja oskuste kasutamine tänapäevakontekstis
  4. Nüüdisaja spetsiifilised või kultuuripildis oluliseks muutunud keele- ja kultuurinähtused (fännikultuur, kaasaegsed folkloorinähtused, kaasaegne keelekasutus IRLis)

Liikmed

Anneli Baran – kujundkõne psühholingvistilised aspektid internetikeskkonnas
Dorota Brzozowska – nüüdishuumor, eesti ja poola naljade võrdlev analüüs
Władysław Chłopicki – huumor, lingvistilised huumoriteooriad
Marina Grišakova – intellektuaalne ajalugu, teooriate ja koolkondade ajalugu humanitaarias
Marina Grišakova, Anneli Saro, Raili Marling ja doktorandid (PUT 192 uurimisrühm) – intermediaalsed uuringud. performatiivsus ja meedia, uued kunstipraktikad, publiku-uuringud
Reet Hiiemäe – tänapäeva usund (nt lastetute uskumused ja narratiivid), interneti foorumivestluste dünaamika
Kairi Jets – hirm, ärevus ja õudus tänapäeva Jaapani ja Lääne fiktsioonides
Risto Järv – muinasjutud ja selle tulemid tänapäeva kultuuris; pärimus turismi allikana
Mare Kalda – osalusmeedia ja loomulik arhiiv kui kogu aeg online-oleku realisatsioon ühe harrastusühma tegevuse näitel; digieelse ajastu mõistete “tõlke” viisid digiajastul rahvalikus internetis (sotsiaalmeedia, foorumid,
blogid, videokeskkonnad), rahvaliku veebi uurimine kui legitiimne etnograafia
Eda Kalmre – kuulujuttude  ja nn linnalegendide vastastikune toimimine, levik ja uskumuste ning eelarvamuste vahendamine erinevates meediadiskursustes (sotsiaalmeedia, digiajakirjandus ning kodanikuajakirjandus)  
Külliki Kuusk – tänapäeva eesti luule eri kultuurimeediumites, loomingulised mõjud ja kontaktid autorite vahel
Mare Kõiva – transmeedia-nähtused; on-line ja visuaalsed narratiivid, sh meditsiininarratiivid; hirmuelamused ja -lood; inimeste ja loomade suhted - zoofolkloristika nüüdisaspektid;
Leena Kurvet-Käosaar – egomeedia, omaelulookirjutuslikud online-praktikad, sellega seonduvad omaelulookirjutuse paradigmamuutused
Marin Laak – uued kunstivormid, kasutuspraktikad, suhted varasemate kultuurivormidega ja nende transformatsiooni ja representatsiooni küsimused.
Saša Babič - folkloori lühivormid tänapäevastes kasutuskontekstides
Liisi Laineste – internetifolkloor, sh -huumor, vaba aja veetmise viisid online-keskkonnas; leim ja agressiivsus internetifoorumites, huumoripraktikate ja poliitika vastasmõju, rohujuureaktivism; anekdoodižanr tänapäeva folklooris
Riina Oruaas – eesti nüüdisteater, uus meedia ja performatiivsus etenduskunstides
Renate Pajusalu – tänapäeva suhtlussituatsioonide pöördumisvormid ja muu (eba)viisakusega seonduv
Mari-Ann Remmel – kohapärimuse representatsioonid internetikeskkondades (sh sotsiaalmeedias)
Anneli Saro – tänapäeva teatripraktikad  
Mari Sarv – rahvaluulekogude funktsioon ja kasutusvaldkonnad ühiskonnas tänapäeval
Taive Särg – rahvamuusika ja pärimusmuusika tänapäeval
Astrid Tuisk – laste- ja noortepärimus, mängimine, mängusituatsioonid - ja keskkonnad erinevatel ajastutel
Hannaliisa Uusma – (post)sovetlikud mehelikkused Eesti popmuusikas (võtmesõnad: performatiivsus, mehed ja mehelikkused, (post)sovetliku Eesti kultuuriruum, popmuusika)
Piret Voolaid – paröömika nüüdiskontekstid (grafiti, meedia), rahvavisualiseerimine osalusmeedias (sh mõistatuste alaliigid uutes meemilistes kontekstides, piltmõistatused); spordifolkloor, sh fännikultuur, laste- ja noortepärimuse dünaamika, transnatsionaalsus