Soouuringute töörühm

Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum)

Soouuringute töörühmas keskendutakse soolisuse analüüsile interdistsiplinaarsest perspektiivist, kasutades eri uurimisvaldkondade meetodeid ja vaatenurki. Soolisi tähendusi vaadeldakse nii ajaloolisest kui kaasaegsest perspektiivist Eesti kui mõjutustele alti ühiskonna kontekstis. Pööratakse tähelepanu ka nõukogude perioodi soolistele tähendustele ning postsotsialistliku naiselikkuse ja mehelikkuse analüüsile. Uuritakse soolisuse tähendust ja avaldumisvorme erinevates kultuuripraktikates, nagu kirjanduses, omaelulookirjutuses ja etenduskunstides, meedias, popmuusikas, folklooris jm. Analüüsitakse soodiskursusi kirjanduses ja kultuuris, nt. omaelulookirjutuse soolisi aspekte ja subjektsuse konstrueerimist ning naisemantsipatsiooni kujutamist nõukogude eesti kirjanduses ja selle ühiskondlikku tausta. Uuritakse (post)sovetlikke mehelikkusi Eesti popmuusikas.

Tähelepanu pööratakse keelekasutuse soolistele aspektidele (nt. soostereotüübid keeles) ning soolisuse avaldumisvormidele folkloori valdkonnas, nagu soolisus rituaalipraktikates ja mõistatustes ning tänapäeva folklooris (nt. lapsesuuhuumor, tüdrukute armastusjutud jm.). Uuritakse laulikute ja pärimusekogujate elulugusid ja performatiivsust, kasutades meetodina juhtumiuuringut, mis ühendab biograafilise, soouurimusliku, esitusteooria jt. lähenemisviiside vahendeid. Eraldi tähelepanu all on taimekasutuse soolised aspektid. Keskendutakse soolisuse representatsioonidele teatrilaval ja dramaturgias ning feministlike ideede jõudmisele eesti teatrisse postmodernistliku teatri ja etenduskunstide kontekstis.

Käsitletakse feminismidiskursusi ja sooküsimust Eestis, sh. rahvusvahelises võrdluses, ning feministlikku teooriat, keskendudes kirjandus- ja meediatekstidele ja laiemalt avalikule retoorikale ning kasutades meetodina erinevaid feministlikke ja mehelikkuse teooriaid ning diskursusanalüüsi.

Liikmed

Eve Annuk,  Leena Kurvet-Käosaar – ühiskonna ja kultuuri soolisustatud praktikad nii tänapäeval kui ka ajaloolises perspektiivis, nt. soolisus kirjanduses ja kirjandusajaloos, meedias, auto/biograafiakirjutuse ja rahvaluule kontekstis, keeles jm., samuti ka feminism Eestis, soolised tähendused eri ajaperioodidel (nt. nõukogude aeg vs. tänapäev) Eesti kui mõjutustele alti ühiskonna, n-ö piiririigi kontekstis
Andreas Kalkun – seto naiste õigeusutõlgendused (naise kehaga seotud uskumused ja praktikad, kohalikud legendid Jumalaemast), seto naiste autobiograafiliste laulude traditsioon.
Eda Kalmre – 20. ja 21. sajandi tüdrukute kirjalikud arhiivid, tüdrukute omaloomingulised interaktiivsed armastusjutud, armastuskujutelmade muutused neis
Leena Kurvet-Käosaar – omaelulookirjutuse soolised aspektid, subjektsuse konstrueerimine, žanrilised aspektid
Mare Kõiva – soolisus rituaalipraktikates, meediumite ja usuliikumiste juures, inimeste-loomade suhete näitel; emotsioonide taktikad
Liina Lindström, Kristel Uiboaed, Helen Plado – meeste ja naiste keelekasutuse erinevused kvantitatiivses perspektiivis
Janika Oras – esituse sooline eripära traditsioonilises (laulu)kultuuris ja soolisus rahvaluuleallikate auto/biograafilises aineses
Riina Oruaas – soolisus etenduskunstides ja dramaturgias
Johanna Ross – naisemantsipatsiooni kujutamine nõukogude eesti kirjanduses (eriti naisautoritel ja nn olmekirjanduses), selle ühiskondlik taust ja vastuvõtt kriitikas
Kadri Simm – feministlik teooria, sooküsimus tänapäeva Eesti poliitikas ja avalikus sfääris, aga ka näiteks kõrghariduspoliitikas, akadeemilises karjääris jne.
Hannaliisa Uusma – (post)sovetlikud mehelikkused Eesti popmuusikas (võtmesõnad: performatiivsus, mehed ja mehelikkused, (post)sovetliku Eesti kultuuriruum, popmuusika)
Piret Voolaid – soolised aspektid mõistatuste alaliikides, lapsesuuhuumoris
Raili Marling – feminismidiskursused Eestis (sh rahvusvahelises võrdluses), feministlik teooria ja metoodika, soodiskursused kirjanduses ja kultuuris, mehelikkus kirjanduses ja kultuuris.