Narratiiviuuringute töörühm

Marina Grišakova (Tartu Ülikool), Eda Kalmre (Eesti Kirjandusmuuseum)

Narratiiviuuringute töörühm uurib narratiivide tähendusruumi tänapäeva erinevates meediates, keskendudes nt kirjanduse, kunsti, folkloori, keele, poliitika, filosoofia, ajaloo, biograafia ja identiteediga seotud tekstidele, jutustustele, esitustele ning nende retseptsioonile tänapäeva ühiskonnas.

Töörühma ülesanne on koguda/fikseerida ja kirjeldada nii isiklike kui ka kollektiivsete narratiivide olemust, toimimist ja nende erinevaid funktsioone ühiskonnas. Ühtlasi jälgitakse narratiiviuuringute rahvusvahelisi arenguid, arutatakse, kriitiliselt revideeritakse ja rakendatakse uusi uurimismeetodeid Eesti kontekstis, kogutakse terminoloogiat, uuritakse kohaliku terminoloogilise traditsiooni eripära. 

Eri valdkondi ning erinevaid kasutajarühmi haaravate narratiivide puhul jälgitakse näiteks faktuaalsuse ja fiktsiooni problemaatikat, narratiivsete stsenaariumide mudeleid; lugude multimeedialist, korraga mitmes vormingus eksisteerimist, hübriidseid vorme ning muid narratiivide levikust tingitud iseärasusi (nii kirjanduslike, filmi-, poliitika- ning folkloorsete jt narratiivide näitel). Aktuaalsed on inter- ja intratekstuaalsed vaatenurgad, samuti pannakse rõhku narratiivide tegelikkust konstrueerivate omaduste analüüsile.

Liikmed

Marina Grišakova, Anneli Saro, Raili Marling ja doktorandid Kairi Jets, Siim Sorokin, Karl Jaagola, Riina Oruaas (PUT1481 uurimisrühm) – tänapäeva narratiiviuuringud, kognitiivne, inter- ja transmediaalne, digitaalne, feministlik narratoloogia, narratiivsus ja performatiivsus, fiktsionaalsus, retseptsiooniuuringud
Reet Hiiemäe – usundilised jutud (sh memoraadid), sündmuse, kogemuse, mitteverbaalsuse saamine narratiiviks
Mare Kalda – tegude ja lugude tõesuse narratiivsed proportsioonid aardepärimuses: sündmuste, soorituste ja jutustuste ainevahetus
Eda Kalmre – juttude ja jutustamise sotsiaal-poliitiline aspekt tänapäeva meedias kuulujuttude näitel
Siobhan Kattago – Euroopa narratiivi konstrueerimine: filosoofia alused
Kerri Kotta – muusikaline vorm kui narratiiv
Egge Kulbok-Lattik – Eesti kultuuripoliitika diskursiivsed narratiivid (Pätsi-aeg, Nõukogude kultuuripoliitika ning uusliberaalse kultuuripoliitika diskursiivsed narratiivid)
Mare Kõiva – klassikaliste ja uuemate, fiktsionaalsete ja mittefiktsionaalsete narratiivide essentsiaalsed ja žanriküsimused jm (suurema rõhuga usundilistel juttudel, sh muistendid ja isikujutud jm); rahvusmüütide narratiivsed aspektid, meditsiininarratiivid ja -kommunikatsiooni vormid, transmeedianarratiivid (kordub), digitaalsed narratiivid (võibolla on õigem koht korpuslingvistika all? head tööriistad nii seal kui ka narratiiviuurimises) digitaalsed kirjastamispraktikad, koondotsingud, Markovi ahellatega katsetused
Anneli Kõvamees – eesti rahvuslik ajaloonarratiiv ja selle kajastused ilukirjanduses. Ajalooline proosa, sõjaproosa; kaasaegsed teisendused, huumoriprisma (A. Kivirähk); Eesti kui põhja(maise)riigi kuvand reisikirjades
Marin Laak – kirjandusajaloo narratiivi konstrueerimine, kirjandushistoriograafia aspekt; kübernarratiivid jm uued vormid, transmeedia.
Liisi Laineste – rahvusluse ja ajaloonarratiivid huumoripraktikate kujundamisel; lubatud ja lubamatu huumor, tsensuur
Aado Lintrop – 1) obiugri (mansi ja handi) muistendite vormelid ja struktuur; 2) loojate elulood – eluloo konstrueerimine, autobiograafiline müüdiloome, eluloolise narratiivi rakendamine.
Kaire Maimets – ‘Laulva revolutsiooni’ narratiiv ja müüdiloome
Anneli Mihkelev – fiktsionaalsete ja elulooliste narratiivide põimumine erinevates märgisüsteemides, müüt ja narratiiv
Bruno Mölder – narratiivid vaimufilosoofia vaatepunktist
Renate Pajusalu, Helen Hint – narratiivi keelelised vahendid, eelkõige referentidele viitamise praktikad
Mari-Ann Remmel – narratiivsus kohapärimuses, muistendite regionaalsus, esituse muutumine
Astrid Tuisk – lapsepõlve-meenutuste konstrueerimine käibivate narratiivide taustal
Piret Voolaid – sportlaste kangelasnarratiivid, folkloori lühivormide (vanasõnade, mõistatuste) narratiivsed kasutusalad


Narratiiviuuringute töörühma töö- ja uuringutulemused 2016-2023