Kirjakultuuri ja kirjandusuuringute töörühm

Liina Lukas (Tartu Ülikool), Arne Merilai (Tartu Ülikool)

Töörühm uurib Eesti kirjakultuuri arengut, retseptsiooni, kriitilist mõtet. Tähelepanu all on suulise ja kirjaliku vahekord kirjakultuuri kujundajana, arvestades nii Eesti kirjakultuuri kui ka siin toiminud pärimuskultuuride ajaloolist mitmekeelsust ning -meelsust. Huvikeskmes on eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule suhe baltisaksa, vene, läti kirjakultuuri ja pärimusega. Töörühma kaasatud kirjandusteadlaste, keeleteadlaste ja folkloristide koostöös joonistuvad välja järgmised alateemad:

I Eesti kirjakultuuri ajalugu. (L. Lukas, K. Ross, K. Kaur, V. Aabrams, K. Toomeos-Orglaan, K. Kikas, T. Särg, M. Kõiva, A. Kalkun, A. Meimre). Alateema keskendub kirjakultuuri varasemale ajaloole mitmekeelses kultuuriruumis (eri keeltes kirjutatud tekstide omavahelistele suhetele, muuhulgas ka suulise ja kirjaliku kultuuri vahekorrale). Väljundid: Balti kirjakultuuri ajalugu (toim. L. Lukas), Eesti vanema kirjanduse tekstikogu EEVA, EUTK aastakonverents „Suuline ja kirjalik kultuuris: põimumised ja põrkumised“ (dets. 2016).

I Kriitikauuringud. Kirjandus-, kunsti- ja muusikakriitika (A. Merilai, J. Talvet, M. Laak, T. Hennoste, L.Lukas, K. Kaur). 2019. aastal on plaanis korraldada konverents Eesti kriitikast (ja kriitilisest mõtlemisest), kaasates ka vene ja baltisaksa kriitika (siinmaised varasemad kriitilise mõtte foorumid on saksakeelsed.)
Väljundid: kriitikaantoloogia, kriitikakonverents (2019).

III Nõukogude kultuuri uuringud, koostöö ajalooliste kultuuripraktikate töörühmaga. (M. Laak, E. Annus, J. Ross)
IV Retseptsiooniuuringud (maailmakirjanduse-eesti kirjanduse suhted, kultuurisuhtlus laiemalt, oma ja võõra, keskuse ja perifeeria, problemaatika) (J. Talvet, K. Talviste, L. Pilter, S. Vabar, L. Lukas, K. Kaur, A. Merilai).
Väljundid: EVKA konverentsid 2017 ja 2019; Estonian Writers Online Dictionary (https://sisu.ut.ee/ewod/avaleht)

V Poeetika: Rahvaluulepoeetika, kirjaliku luule poeetika, regilaulu poeetika, kirikulaulu poeetika, poeetiline funktsioon, võrdlev poeetika, ajalooline poeetika (A. Merilai, M.-K. Lotman, K. Talviste, K. Kuusk)

VI Herder revisited. (L. Lukas, T. Särg jt). Herderi uusimate interdistsiplinaarsete uuringute valguses võtta taas päevakorda Herderi rahvalaulu mõiste kui tema poetoloogiliste otsingute kvintessents ning uurida selle mõiste kasutust Baltimaade kaasaegses diskussioonis ja hilisema folkloristika arengus. Plaanis koostada näitus Herderi rahvalaulu mõistest ja pärandist ning tõlkida eesti keelde Herderi rahvalaulu mõistet kontsipieerivad käsitlused.

Liikmed

Epp Annus, Johanna Ross – argikogemuse representatsioonid nõukogude perioodi eesti kirjandusess
Andreas Kalkun – vanemat tüüpi epistolaarsed praktikad
Katre Kikas – rahvalik kirjalikkus, 19. sajandi lõpu kohalike rahvaluulekogujate kirjalikud praktikad, suulise ja kirjaliku kultuuri suhe, ajakirjandusvälja suhe 19. sajandi lõpu rahvaluulekogumisega
Külliki Kuusk – viisistatud eesti luule; vormid ja stiilid; selle poeetiline funktsioon ajas ja ajaloos, rahvusliku identiteedi looja ja kandjana; tekst ja meloodia kui mõtlemis- ja väljenduslaad; viisistatud eesti luule andmebaasi loomine ja haldamine
Mare Kõiva – rahvapärane kirjalikkus (taevakirjad, loitsukäsikirjad jm kirjalikult leviv folkloor, suulise esituse-kirjapaneku/kirjaliku teksti-trükise suhted folkloori näitel
Anneli Kõvamees – üksikautorite looming eri perspektiividest, nt teisenemised eri ajastutel ilmunud trükkides (nt J. Semper, J. Barbarus); eestivene kirjanduse määratlemine ja problemaatika Eesti kirjandusmaastikul (A. Ivanovi juhtum); eesti reisikirjandus
Marin Laak – 19. ja 20 sajandi kirjanduse ajaloo küsimused, üksiautorite loomingu uurimine mitmest aspektist, võrdlev kirjandusteadus, kirjanduse poeetika küsimused, uue faktoloogia väljatoomine arhiiviallikatest, tihe kirjeldus. Seondub “kirjutuse” kui fakti ja protsessiga, haagib nii adressandi kui ka adressaadi ja vastuvõtu küsimused, universaalsuse või siis seotuse ajalooliste kontekstidega.
Liina Lukas, Kairit Kaur, Vahur Aabrams – Balti kirjakultuuri ajalugu; kirjandussuhted mitmekeelsel ajaloolisel kultuuriväljal; Eesti vanema kirjanduse tekstikogu EEVA (a href="https://utlib.ut.ee/eeva">https://utlib.ut.ee/eeva)
Erkki Luuk – puhtdigitaalse (paberil reprodutseerimatu) kirjanduse võimaluste uurimine ja (nii kontseptuaalne kui ka tarkvaraline) arendamine
Aurika Meimre – Eesti 19.saj vene kirjanduses ja sõdadevahelise perioodi eesti-vene kirjandus (erinevad aspektid)
Arne Merilai, Maria-Kristiina Lotman – võrdlev poeetika
Helle Metslang, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Anni Jürine, Kirsi Laanesoo, David Ogren - kirjakeele arengu ja varieerumise uuringud
Helen Plado – kirjakeele žanridevaheline varieerumine, kirjakeele muutumine
Kristiina Ross – regilaul ja luterlik kirikulaul kui vastavalt suulise ja kirjaliku kultuuri esindajad; kirikulaulu osa eestikeelse kirjakultuuri tekkes
Taive Särg – kirjalike allikate mõju rahvamuusikale ja kirjalikkuse osa selle kontseptsioonis
Jüri Talvet, Katre Talviste, Lauri Pilter, Sven Vabar – maailmakirjanduse mõiste ja korpuse konstruktsioon kui eesti kirjandustraditsiooni osa; Eesti kirjanduse võõrkeelne retseptsioon; Estonian Writers Online Dictionary (https://sisu.ut.ee/ewod/avaleht)
Kärri Toomeos-Orglaan – suulise ja kirjaliku kultuuri omavahelised suhted (põimumised ja põrkumised), ideoloogiad ja praktikad (muinasjuttudes)