Kass Miki. Ei mäleta enam, miks see nimi. Lihtsalt ei tulnud vist paremat meelde. Kutsun teda vahel Trulliks, sest ta on pontsakas ja tal on veel suur hunnik hüüdnimesid. Kui ta väike oli, meeldis talle küüntega mu õe tagumikku kinni hüpata. Ta on väga palju naljakaid asju teinud, kuid kindel lugu ei meenu.
Minu lemmikloom on koer. Nime panime talle lihtsalt, mõtlesime seda koos perega. Koer on meil, sest ta on jahikoer. Ükskord panin talle rihma kaela ja ta jooksis minema, mina jooksin järel järsku pööras ta ringi ja ma kukkusin üle tema ja ta jooksis ja ma lohisesin temale järgi.
Mul on lemmikloom ja see on kass. Kassi nimi on Kiisu-Liisu ja see tuleneb sellest, et ta on meie pisike kiisu ja see läheb temaga kokku. On olnud tore lugu temaga ta on teeselnud surnut. Küll ma olin alles hirmunud, küll ma alles mõtlesin mis tema surma põhjustas ja miks ta suri, kuigi ta on nii noor. Aga kui ma hakkasin teda tõstma ja siis ta liigutas end ja pani jooksu. Küll see oli temaga vast naljakas.
Mul on kaks lemmiklooma: kass ja koer. Koera nimi on Tšäku ja kassi nimi on Kity. Tšaku nimi on sellega tulnud, et isa perekonna nimi on ka T-tähega. Kityga on palju juhtunud. Teisel päeval kui Kity meil oli, kadus ta tuppa ära. Olin väga kurb. Mu ema kuulis kusagilt kassi häält ja läksime teda meie tuppa otsima. Ta oli kapis ja rippus mu pükste sees. Ta oli ennast sinna kinni jätnud. Tšäkuga oli see, et ta jooksis kodunt ära. Me hakkasime teda otsima ja põllul Tšäku kakles rebasega. Koju jõudes läksime kohe loomaarstile ja lasime talle süsti teha, et äkki ta on marutaudis,
Mul on koer nimega Bosse. Nime otsis ema internetist leheküljelt, mille mu õde talle andis. Bosse on üheaastane. Lugusid temaga seoses on palju. Naljakamad lood on vahest need, kui ma talle palli viskan ja ta jookseb järgi, jooksen ma teises suunas ja lähen nurga taha peitu. Ja siis ta jookseb mööda. Tal on hiiglasuured kõrvad. Mu ema ütleb, et tal on liblika kõrvad.
Mul on kodus isane kass nimi on Jass. Mina kutsun teda Jass- Bass. Kui ma õieti mäletan pani ema talle nime. Aga temaga seoses tuleb mulle meelde juhtum, kus ta oli päris väike, kõigest kaks kuud. Lugu siis selline: Oli ilus kevadine päev, vend oli mul siis kolmeaastane. Nagu väiksed lapsed ikka, teeb ka minu vend pättusi. Kass mul siis väljas ei käinud ja mina olin oma toas, ei mäleta, mida tegin, aga igatahes hakkasin kassi otsima. Küsisin venna käest, kus kass on. Ja vend ütles, et kapis ja läks kööki ning tegi külmkapi ukse lahti. Kass oli väga rahul, sest vorst oli jõudnud ilusti tema kõhtu.
Jah, mul on lemmikloom. Ta nimi on Tea. Ta sai nime eelmisest koerast. Ükskord läksime me koeraga jalutama ja tal meeldib kividega mängida. Ma viskasin talle kivi ja jooksis minu jalad alt ära. Ma kukkusin pikali.
Jah, mul on lemmikloom, ta on kass ja ta nimi on Lipsu. Ta sai oma nime nii. Isa hakkas minema oma ülemuse sünnipäevale ja ta pani pintsaku selga ja kutsus mind, et ma aitaks tal lipsu ette panna ja siis hakkas see nimi mulle väga meeldima ja ma paningi talle nimeks Lipsu. Mul tuli kohe meelde, kuidas ta õue põgenes ja siis ajasin ma teda taga, sest ta on toakass. Ta jooksis suure vahtrapuu tippu. Ta ei tulnud ise alla ka ja ma jooksin isa juurde ja isa võttis redeli ja ronis tippu, ta oli seal tipus nii naljakas, ja läks õnneks ja ma sain oma kassi kätte.
On kass nimega Miisu. Oma nime sai ta eelmiselt omanikutl. Tahtsime nime muuta, kuid ta oli juba liiga vana. Ta toob palle tagasi suus. Ühel ööl ronis valesti teki alla ja sattus hoopis tekikoti sisse ja ei saanud sealt ilma abita väljagi.
Minu lemmikloom on merisiga Ruuno. Tema nimi oli mul ammu väljamõeldud. Esimese merisea nimi oli Nummi-Lifter. Selle nime valisin siis, kui sõitsime isaga ühest rekkast mööda ja selle taha oli kirjutatud NUMMI-LIFTER. Originaalne, kas pole?! Mu praegune merisiga on jube õgard. Ma olen ta vist üle söötnud. Ükskord viisin ta õue ja panin muru peale, kuid kogemata sipelgapessa. Siis hakkas ta äkitselt hüppama ja kargama. Vaene loomake :D
Mulle meeldivad kõik loomad. Mul on hetkel kodus kass Liisu ja koer Ponny. Mõlemad on hästi targad ja arusaavad. Kunagi pole miskit paha teinud. Loomulikult on nad aga väga ära hellitatud. Nagu lapsed meil. Kass istub mul pidevalt akna peal ja jutustab lindudega ning vahel käivad linnud justkui meelega akna taga teda õrritamas. Ja siis ta paneb jooksu. Muidu on kõva mutt küll.
Mul on koer Sally, nime sai ta... ma ei tea mille järgi või kelle. Ta sündis külmal talvel ja jäi oma pesakonnast ainukesena elama. Väiksena ta võttis mul kindaid käest ja mütsi peast, jooksis minema - mängis. Hüppas sügava lume sees ühest jalajäljest teise. Siis on ka veel kass, emane, Vuffi. Nime sai ta selle järgi, et ilmus meile ühel talvepäeval, oli meie nüüdseks kadunud kassi koopia.
Koer Pätu ja merisiga Põssu. Mäletan, kui ma oma perega olime Rohuküla praami peal ja Põssu oli väikse karbi sees. Ta kukkus karbi seest välja ja läks maha rändama. Õnneks saime ta ruttu kätte :)
Jah mul on enda lemmikloom. Koer nimega Mops. Mops on tal sellepärast, et kui me ta tõime, siis ema võttis ta sülle ja koer hakkas ema kohe lakkuma. Sealt sai ta endale nime. Lugusid... mmm... Me käisime eelmine nädal Kassaris (mere ääres). Meie perega olime allpool, koer üleval. Mops hakkas haukuma ja urisema. Vaatasin, et milles probleem. Aga ta oli vihane lumehange peale. Meile aga oli väga naljakas.
Mul on kass nimega Tripsu! See nimi tuli sellest, et ta on triibuline. Muidu on ta selline helepruunikas, aga ainult sabaots on valge. Ta on kõige armsam kass üldse. Ta saab kohe varsti aastaseks. Aga ükskord oli Tripsu juba umbes viis päeva kadunud olnud ja ma olin mega paanikas. Aga õnneks on kõik lemmikloomad olnud mul väga õpihimulised. Juhtus siis nii, et mul oli parajasti geograafia tund, kui järsku mu sõbranna ütles mulle: "Kreet, kas see seal õpetajalaua akna peal ei ole sinu kass?" Ma ütlesin ruttu õpetajale, et kas ma võin oma kassi koju viia. Õnneks ta lubas ja ma olin üliõnnelik. Aga kunagi, kui mul oli üks suur koer, sai ta pidevalt oma ketist lahti ja tuli minu juurde koolimajja. Siis hakkas seda juhtuma iga päev. Ta tuli mitu korda ka kooli sisse ja kõik hakkasid teda paitama. Kaks korda juhtus ka nii, et kui mul inglisekeele tund läbi sai, ootas minu koer mind ukse taga. Üldse igasuguseid naljakaid asju on juhtunud.
Meil on kodus koer Sämmi. Nime pani talle mu tädi. Esimest korda vanaema juurde minnes Sämmi jooksis aeda, sest see oli võrkaed, mille teiselpool olid inimesed.
Jah. Üks minu lemmikloomadest on kass nimega Nurri. Nime sai ta sellest, et juba esimesel korral, kui ma ta sülle võtsin, hakkas ta nurruma. Suvel magan ma mingi aeg aias telgis. Tavaliselt ilmub mingi aeg välja Nurri ja hakkab telgi ukse taha kaeblikult näuguma, nõudes sisselaskmist. Ükskord ronis ta telgi kahe kihi vahele ja lõpuks oli juba minu kohal. Ma käskisin tal alla tulla ja lasin ta telki. Küünejäljed on siiani telgiriides.
Lemmikloom puudub. Kunagi oli merisiga Jenny. Temaga oli üks naljakas lugu seoses paaritumisega. Mu sõbral oli ka merisiga ning mõtlesime, et kuna tal on isane ja mul emane, et paneme nad siis paari. Poiss rääkis, et tal on nii vägev merisiga, et teeb vähemalt viis-kuus poega. Täiega kiitis. Oli siis merisiga Jenny kaks nädalat nende juures. Ootasime peale seda tükk aega, et millal sünnitama hakkab. Kahjuks ei saanud Kabja siga selle suure tööga hakkama ja poegi ei tulnudki.
On küll. Kass Musi - saanud oma nime sellest, et ta nii armas oli. Koer Johnny: lühend Don Juanist. Meenub lugu, kus koer ja kass said omavahel tuttavaks, nad seisid vastakuti ninad koos ja nuuskisid üksteist. Järsku hakkas koer kassi nokkima ja kass hüppas talle kõrri ja tegi koerale üks-null.
Ma pean endal kodus lemmiklooma koera ja ma olen pidanud ka päevikut ja naljakas tundub see, et ma jätsin päevikupidamise maha, kui mu vanaisa suri ära. Aga koeraga tegelevad rohkem teised pereliikmed, kuna mina olen tavaliselt kõige rohkem hõivatud. Ühest juhtumist oma koeraga võin rääkida küll. Oli eelmine kevad ja ma läksin koos perega koeraga välja ja siis me läksime tiigi äärde. Koer oli lahtisest jääst tiigi peal nii vaimustuses, et ta hakkas käppadega jääd kraapima ja siis me aitasime teda, et suht suur jäätükk kalda poole aidata ja kui me olime seda teinud, võttis ta jäätüki hammaste vahele ja tõmbas selle veest välja. See oli tõeliselt naljakas.