Mul on koer Morris, ta sai oma nime ühe inimese perekonnanimest. Kui ta väike oli, siis ta ei osanud eriti hästi joosta ja kui ta jooksis, siis ta tuigerdas nagu joodik.
Minul on lemmikloomaks bernharndiin Brülle, nime on ta saanud oma eesnime järgi. Lugusid temaga eriti ei ole, aga üks päev jooksis ta metsa ning meie õega läksime teda otsima. Nnatukese aja pärast jooksis Brülle ehmunult meie poole ja tema taga põdrapull, sellest saime aru, et ta käis põdrapulli taga ajamas.
Mu koduloom on kass. Ta nimi on Vanakass. Ma arvan, et ma panin selle, kui ma väike olin, sest ma panin väiksena ta kassipoegadele nimeks ka imelikke nimesid näiteks Kass hüppas, Hobune jne. Temaga seoses on mul olnud palju naljakaid sündmusi. Näiteks tal sündisid kassipojad täpselt siis, kui mu vend sündis. Ja siis kui mu ema viis venna käruga õue, siis tuli ta ka oma pojaga õue. Nüüd on meil juhtunud nii, et ta kassipojad on sündinud neli korda täpselt samal ajal, kui on mu venna sünnipäev.
Minul oli kolm lemmiklooma. Üks rott ja kaks merisiga. Roti nimi oli Illu (mu ema mõtles talle selle nime). Ühe siledama karvaga merisea nimi oli Sille. Ja teise veidi karvasema merisea nimi oli Krossu. Rotiga sai väga palju nalja. Ükskord andsime talle veidi teelusika pealt mett. Siis ta seal ilusti ikka limpsis. Aga kui ta võttis pea teelusika pealt ära, siis tal need vurrud kleepusid ja siis ta hakkas hoolega neid puhastama.
Jaa... mul on kass Kiti. Oii, seda ma ei mäleta, aga arvatavasti kõige tuntum kassinimi, et jah, oeh, võin rääkida tema ühest eriomadusest. Ta on kullasõber, kui viskad talle kullast keti, ta jookseb järgi ja toob selle hambus tagasi kullast keti, ta jookseb.
Minu lemmikloom on jänes - Juku. Mu vanemad ütlesid, et kui ma saan tunnistusele kõik viied, siis saan ka jänese. Teadsin juba ennem, et kui on poiss, siis on nimi Juku. Kui aga tüdruk, siis Regina. See nimi ei meeldinud emale. Õnneks oli jänes poiss ja nimeks sai Juku. Nüüd kirjutan kõige naljakama juhtumi, mis temaga on juhtunud: kuidas Jukust Juta sai?! Juku küüned olid pikad ja me läksime arsti juurde neid lõikama. Kui küüned lõigatud, küsis mu isa, kas ta on ikka poiss. Muidugi arvasime me, et ta on poiss, aga arst väitis vastupidist. Naersime seal ja naerame siiani selle üle. Jah, nii saigi Jukust Juta!
Minu lemmikloom on kass, kelle nimi on Liisu. Temaga on olnud palju naljakaid juhtumeid ning tegemisi. Meil kodus on puitpõrand. Kui kass jookseb, siis kasutab ta nurkade võtmisel küüsi, aga puitpõrandal ei ole küüned abiks, mistõttu võib ta libiseda üle poole toa, mis on naljakas, isegi väikse ehmatuse peale pistab ta punuma, kas trepist üles rõdule, diivani alla, kapi otsa või mujale oma salakohta. Väiksena kartis ta oma peegelpilti, meil on koridoris suur peegel, kui ta sinna ette panime, siis võttis küüru selga ja hakkas urisema. Läks lähemale ning hüppas kohe tagasi, nägin et talle tõepoolest ei meeldinud enda peegelpilt.
Mul on kaks lemmiklooma, kass ja koer. Kassi nimi on Elvis ja ta on väga armas. Elvis sellepärast kuna mulle meeldis Elvis Presley. Üks naljakas lugu oli kunagi, meil lauapeal vedeles palderjan ja kass läks seda nuusutama, pärast oli ta mitu tundi nagu täis, käis ühest toaotsast teise. Koerast ei hakka rääkima, kuna mulle ei meeldi koerad.
Mul on koer ja ma tõesti ei mäleta, kust ta nime endale sai, kuna ma olin nii väike kui ta koju toodi. Ma mäletan seda lugu enda koeraga, kui ma päris pisikene veel olin, olin vist viie aastane. Läksin siis talvel õhtu poole oma koeraga välja jalutama. Jõudsin temaga umbes viis minutit jalutada kui ta tõmbas mu pikali. Mina kui väike laps kartsin, et koer paneb jooksu ja hoidsin nii kõvasti koera rihmast kinni kui sain. Nii ma siis lohisesin üle küngaste talle järgi, kuni mu emme seda aknast nägi. Mu emme jooksis siis välja ja võttis koera rihmast kinni, mina läksin siis kiiresti koju.
Minu hobiks on tegelemine oma armsa kassi Kristjaniga. Oleme ema ja isagi ostnud väga palju raamatuid kasside kohta. Iga kuu ostan ma lemmiklooma ajakirja "Lemmik". Mulle meeldib, et kassil on oma iseloom. Tema käitumist on väga huvitav jälgida. Hoolitsen kassi korraliku ja tervisliku toidu eest, mängin temaga ja vahel ajan juttu ka. Ühel päeval oli Kristjan hüpanud mustapesukorvi ja sinna magama jäänud. Ema viskas korvi rätikuid peale. Ja äkki hakkas pesukorvis must pesu liikuma ja näuguma ning ema ehmatus oli suur, kui korvist kargas välja Kristjan.
Minu hobiks on kassi Peache pidamine. Kogun ajalehtedest ja ajakirjadest pärit asju, mis on "Harry Potteriga" seotud. Ei olegi vist midagi lõbusat juhtunud, aga kui mu kass väike oli, ronis ta läbi suhkrutoosi sanga. See oli nii armas.
Põhihobi on koguda asju ja lemmikloomi pidada. Mina pean ainult kassi ja koera ja nad saavad hästi läbi. Lemmiklooma on tore pidada ning mul on sellest jutte. Ükskord kadus sõbra kass ära. Ma otsisin temaga, aga me ei leidnud kassi kusagilt. Pärast ei viitsinud me enam otsida ja läksime sööma. Tegime leivakapi lahti ja leidsime kapist kassi.
Mul oli kunagi koer, Muri. Ma ise ei mäletagi, kuidas ma talle nime panin, kuid ema rääkis, et ühes loos oli koer nimega Muri ja mulle olevat ta meeldinud. Temaga juhtus kord selline lugu, et ma läksin bussile, ema oli samal ajal Muriga jalutamas selle bussipeatuse juures. Ema astus poodi ja jättis koera välja. Mina olin juba bussiga ära sõitnud ja minu koerake oli näinud seda. Samal ajal kui ema poes oli, tuli teine buss ja koer läks selle peale, lootes mind leida. Isa hakkas koera pärast muretsema, kuid õnneks oli ema viimasel hetkel näinud bussi peale minemas. Ta küll ei jõudnud koera järgi minna, kuid isa sõitis kõik peatused läbi ja leidiski minu Murikese üles.
Mul on kodus kass ja u. 15 kala. Kassi päris nimi on Muriel, aga me kutsume teda Murriks või vahepeal ka Muriks (vahepeal isa kutsub nii). Nime panid talle vanemad, ma ei tea miks sellise:) Ükskord võttis ta pähe ja ronis pesumasinasse. Loomulikult tühja ja mitte töötavasse. Meil on sellest vist isegi pilt. Ühekorra on ta meile pojad teinud. Neid oli vist neli tükki. Hall, must, triibuline ja üks kirju. Nad olid hästi armsad. See juhtus siis, kui ma olin väike, nii et minule ja mu sõbrannale meeldis neid kärru pista ja nendega ringi sõita. Mõnikord jäid nad paigale, aga mitte eriti.
Minu lemmikloomaks on kass ja ta nimi on Britney. Kui ta meile toodi oli ta alles kahekuune ja nime pannes hakkasime me kuulsuste nimedele mõtlema ja kuna mu õele meeldis tollel ajal Britney Spears, siis panimegi kassile nimeks Britney. Kord oli ema oma toa akna lahti jätnud ja siis kass oli sinna istuma läinud. Ema oli öösel üles ärganud ja kuulnud mingit kräunumist. Ta läks akna peale vaatama ja nägi, et kass oli katusele roninud ja jalutas veerennis. Ema läks ja pani ennast riidesse, võttis köögist harja ja läks tänavale. Veerenn oli õnneks piisavalt madalal ja ema ajas kassi sealt põrandaharjaga alla. Meie kassil on selline komme, et kui tuuakse mingi uus asi, siis ta nuusutab selle alati üle ja ronib sinna sisse (kui saab) ja käib selle ümber ringiratast. Vahel katsub seda käpaga ja proovib hammustada või keelega maitsta. Ma mäletan, kuidas see talv sain ma sünnipäevaks akvaariumi ja kohe, kui see laua peale pandi, ronis kass sinna sisse ja hakkas seda sabaga pühkima. Küll ta katsus seda siit ja sealt ja viskas akvaariumisse pikali. Tuleb meelde veel loendamatuid kordi, kui ema on just pesu kuivama pannud ja kass ronib kuivatusresti alla ja jääb ootama, et keegi mööda läheks, et siis talle mängeldes juurde hüpata.
Mul oli kass, kelle nimi oli Pinki. Ta jäi auto alla, kuid ta oli juba vana. Mäletan lugu kui õues grillisime ja ma andsin kassile viineri, mis oli tuline ja ta tahtis seda süüa ja see kõrvetas teda, ta hakkas käppadega seda põõsaste alla loopima nii kaua kuni see ära jahtus. Seda ma ei mäleta, kuidas ta nime sai.
Mul ei ole lemmiklooma, aga mu vanaemal ja vanaisal on ja kuna suvel veedan palju aega seal, tean Bibi - nii on koerakese nimi, mille ta sai väikeste lutsukommide järgi - seiklustest nii mõndagi. Kui Bibi oli umbes poole aastane, jõi koer WC potist ja kukkus sinna sisse, olla sai ta seal u. 30 minutit, kui vanaisa koerakese päästis.
Mul on lemmikloom Barbo. Ta on saanud oma nime selle järgi, et õele meeldivad barbid ja ta hakkas teda kutsuma barbiks, aga vend ütles, et ärme pane koera nimeks Barbi, vaid paneme hoopis Barbo. Üks lugu mul temast on, et see oli vist mingil talvel, kui ta hakkas rõdult trepist alla minema, järsku ta libises ja läks alla hoopis tagumiku peal.
Hmm, praegu mul ei ole lemmiklooma, aga mõni aasta tagasi oli. Ta nimi oli Dsossy. Ma ei mäletagi, kust ta oma nime sai. Mäletan kui Dsossy käis naabri karjamaal lambaid ja lehmi hirmutamas. Seda oli nii tsill vaadata.
Mul on koer nimega Robi. Me mõtlesime algul panna Roberto, aga ta hakkas rohkem reageerima nimele Robi. Mõni suvi tagasi, kui ta oli mul kogu suve maal ja kassipoegadel kadus ema ära, hakkas ta neid kui oma poegi hoidma ja seetõttu elab ta nüüd maal.