Meil oli bokser (koeraliik), Hoomer. Ema nimetas ta nii, sest isale meeldis Simpsonite multikas. Hoomer oli väga elav. Minu esimesel sünnal sõpradega kingiti mulle pingpong. Seadsime selle kööki üles ja hakkasime Kärneriga mängima. Köök, või õigemini terve maja asetseb nii, et ühest maja otsast näeb teise otsa. /joonis/ Kärner oli seljaga uste poole ja mina nägin siis, kuidas Hoomer ajas teisi taga. See nägi välja nagu kuskil multikas, et sõbrad jooksevad kaadrist läbi, Hoomer järel, siis sõbrad jooksevad teistpidi läbi, Hoomer järel ja nii kümneid kordi.
Minu lemmikloom on koer, ta nimi on Billy. Selle nime pani talle minu endine kasuisa. Üks šokeerivamaid lugusid seoses temaga on vist see, kuidas ta kasutatud pesukaitsme tuppa tõi. Muidu on ta tavaline koer.
Minu lemmikloom on merisiga ja tema nimi on Willy. Ma lihtsalt mõtlesin talle sellise nime. Ükskord andsin ma merisea oma sõbra kätte. Merisiga oli hirmul ja pissis mu sõbranna peale. Ükspäev võttis mu õde merisea välja, aga ta unustas merisea üksi maha. Õnneks pani ta talle resti peale, et ta minema ei jookseks. Aga siis hakkas kass teda käpaga müksama. Aga ta ei ulatanud. Isa nägi kassi ja viis merisea tuppa.
Mul on koer ja kass. Koer sai endale nimeks Roki sellest, et ta ronis puu otsa. Kassil pole nime. Kui kass ja koer mängisid, siis tahtis koer minema minna, aga kass ei lasknud ja võttis hammastega sabast kinni.
Lemmikloom on koer, aga kuna mul on kodus mulle väga kallis kass, siis on ka tema mu lemmik ja saan ilma koerata hakkama. Kassil nimeks Ufo (Ufolin). Kassi me saime ema sõbrannalt, selle nime pani kassile ema sõbranna poeg ja veel kass on emale. Ükskord oli kass kadunud, terve maja otsiti läbi ja tema oli kapis, venna oli ta sinna pannud ja unustas selle, õnneks polnud ta seal kaua aega. Teine kord, kui ta kadunud oli, leidsime ta auto tagaklaasil magamas.
Jah, mul on lemmikloom, kass. Ta on saanud nime minu õe käest. Kui ta oli väike, siis ta ronis koos oma vendade ja õega igasugustesse kohtadesse peitu. Kord leidsime nad papsi kapist, nad olid roninud mööda riideid üles riiulile.
Koer Grammy sai nime oma perenaise käest. Temaga on alati naljakas ujumas käia, sest talle eriti ei meeldi ujuda ja ta hakkab haukuma ja hüppama, kui keegi ujuma läheb. Pika kiljumise peale ukerdab ta ise lõpuks vette ja ujub kohmakalt.
Mul oli dekoratiivjänes, kelle nimi oli Joosu, kuid ta suri ära. Ta sai oma nime selle järgi kuna Joosu sarnaneb Jutaga. Ma mäletan seda, kui mu ema unustas Joosu puuri lahti ja siis oli Joosu öösel käinud minu peal ja jalutsis, maganud. Pea juures oli mul kaks pabulat ja jalutsis oli miiniväli, ja ükskord ma maksin oma vanematele kätte nii, et ma panin neile teki alla jänese pabulaid.
Mul on lemmikloomaks rotid. Kunagi on mul olnud Tarzan ja Rotu, praegu Missy. Ma ei ole pannud neid millegi järgi, vaatasin, milline on lahe nimi ja selle paningi. Rotu oli väga tark rott, kui ta meie maja taga lahti lasta, jooksis ta ise tuppa.
Mul on lemmikloom ja selleks on hobune, ta on saanud oma nime isa esitähe järgi ja see on Timander, isa oli tal Tallas. Kui ma hakkasin talle sadulat harjutama, üritas ta sellest lahti saada.
Mul on kodus neli kodulooma, kaks kassi ja kaks koera. Vanema kassi nimi on Kurri-Murri ja noorema Kalmer-Malmer, vanema koera nimi on Lota, noorema nimi on Lisetta. Meie koer Lisetta on väga energiline ja mängiv, niisiis kui ma ükskord õega õues jooksime, siis Lisetta kui suur bernhardiin nagu Lotagi jooksis mind pikali ja ma kukkusin rängalt.
Lemmikloom on mul küll, selleks on koer. Oma nime sai ta oma vanemate järgi. Nimeks on tal Tipa. Ükspäev tahtsin ma koeraga õue jalutama minna, aga õues oli päris külm, seega toppisin talle kõik võimalikke titeriideid selga, et tal soojem oleks. Ise olin siis kuue-aastane, küllaltki väike ja totu.
Mul on kodus väga palju loomi. Kaks kassi: Roxane ja Muska, kaks koera: Stefy ja Tim, kaks rotti: Barbie ja Siblik ning jänes Täpik. Neist kõige noorem on alles kuue-kuune Stefy. Stefy nime leidis minu õde. Ta otsis igalt poolt erinevaid koerte nimesid ja palus ülejäänud perel nende seast kõige ilusama välja valida ja nii me siis valisimegi Stefy. Alati, kui ma haige olen tahab ta, et ma temaga mängiksin. Ta tuleb siis minu juurde diivanile ja hakkab oma palliga, mille ta vaevalt diivanist üles suudab venitada minu juurde ja hakkab seda minu külje all närima, samas urisedes nagu ma tahaks seda ära võtta. Kui ta sellest ära tüdineb, tuleb ta ja paneb palli mu käe peale, et ma selle minema viskaksin, nii et ta saaks selle ära tuua. Kui ma selle siis kööki viskan, jookseb ta sellele järele ning, kui ta köögiukse läveni jõuab, hüppab ta nii kõrgele nagu ta arvaks, et ukselävi oleks meetri kõrgune.
Mul on lemmikloomaks kutsikas nimega Stefy. Stefy sai oma nime tegelikult internetist, kui isaga koos koerale nime otsisin. Temaga (Stefyga) on juhtunud palju naljakaid juhtumisi, ta nimelt arvab, et meie ukseläved on poole meetri kõrgused (tegelikult muidugi pole), ta hüppab seal väga, väga suure varu ja lennuga üle, eriti siis, kui ta just mänguhoos on. Samuti ei meeldi Stefyle, kui meie kass, kellega ta muidu suur sõber on, süles istub. Stefy ei taha võib-olla ka ise sel hetkel süles olla, aga peaasi, et kass ei saaks süles olla, haugub ja hüppab nii kaua kui kass ära läheb..
Mul on kass. Ta nimi on Kiki. Ta sai oma nime täiesti kogemata. Õde ütles, et nimi võiks olla Kity, aga ma arvasin, et see nimi on liiga levinud ja siis laksust paningi Kiki. Esimene asi, mis Kikiga seoses meelde tuli, on see, et me tõime talle poest kassikrõbina paki. Tegime selle lahti, kuid unustasime talle taldrikule krõbinaid panna. Varsti oli ta paki juures ja lükkas selle pikali. Siis hakkas ta sealt käppadega krõbinaid püüdma. Ja kusjuures ta tõstis selle käppade vahel püsti ja siis ajas uuesti karbi pikali. Oli see alles vaatepilt.
Kodus on mul kass ning ta nimi on Ätu. Nime sai selle järgi, et kui ta toodi, oli ta nii väike ja hädine, et panin talle nimeks Ätu. (Hüütakse ka Pätuks, sest ta teeb vahel pahandust, reageerib mõlemale). Kõige parem lugu, mis on temaga seoses: oli õhtu ning istusin diivani peal, tema mängis põrandal mingi kilejupiga. Ta oli nii hoos ja nii pöörane ning ta lõõtsutas ja keel oli väljas. Ta jäi diivani äärde istuma ning ma tegin teda järgi. Ta sai nii vihaseks mu peale, et tuli mulle kallale. See oli nii naljakas.
Mul on kodus kolm kassi ja üks koer, keda ma väga armastan. Koera nimi on Pontsu. Ta on juba üpris vana laika, aga väga elav. Kuidas ta endale nime sai ma ei mäleta, sest olin siis veel päris väike. Temaga seoses tuleb mul üks naljakas lugu meelde. Kuna teda ei ole õpetatud käekõrval kenasti käima, siis ta lihtsalt jookseb, kui temaga jalutama minna, nii et sa oled nagu kaltsunukk ta järgi. Ükskord, kui ma temaga jalutama läksin nägi ta meie põllu peal teist koera ja hakkas talle järgi jooksma ning unustas, et mina teda kinni hoian. Kuna tal on rohkem jõudu kui mul, ei olnud muud valikut, kui "lennata" tema järgi. Ta jooksis päris kiiresti ja vedas mind järgi. Minu sammud olid tõesti siis paar meetrit pikad. Ma pole elu sees nii kiiresti joosta saanud. See võis olla päris naljakas vaatepilt. Igaljuhul mu ema naeris kogu südamest, kui ta seda nägi. =)
Mul on kodus üks väike must koer, kelle nimi on Muki. Mina panin talle selle nime. Seda sellepärast, et kui me ta omale saime, siis ma lihtsalt teisi koeranimesid ei teadnud. Mul oli ka merisiga. Praeguseks on ta küll surnud, kuid ka temale panin mina nime. Ma panin talle nimeks Nunnu, sest ta oli minu arvates teistest perekonna merisigadest armsam ja nunnum. Ma mäletan seda, kuidas mulle ja mu väiksemale vennale meeldis kunagi ammu Nunnule raamatutest labürinte ehitada. Me panime labürindi sisse kurgitükikesi, mida Nunnu väga armastas ning tavaliselt laisk merisiga tegi kõik meie väljamõeldud labürindid läbi.
Minul on lemmikloomad koer ja kass. Koera me saime alles, sest teine suri ära. Tema nimi on Roy ja kassi nimi on Triibu. Ma mäletan, kui ma üks kord hilja koju tulin ja tuppa läksin, siis oli kass kapi peal. Ma ei näinud teda ja kogemata läksin kapile vastu ja kass kukkus mulle selga. Ma ehmusin kohutavalt. Koera nime me võtsime ühest vilmist. Ja kassi sellepärast, et tal on natuke triipe peal.
Mul on merisiga, ta nimi on Marusja. Ükskord ema andis talle peeti ja lasi toa peale jooksma, siis kui ta tagasi tuli oli igal pool punaseid plekke, ema arvas, et see on veri, aga merisiga lihtsalt pissis.