Mul on jänes nimega Jänku, kuna nimepanek jäi hilja peale, hakkasimegi teda nii nimetama. Hea nimi tegelt. Lugusi… kord viisime ta maale, nii palav oli, et ta ei viitsinud suurt midagi ennast liigutadagi, aga kui maakoer seal korra haukus ta peale, polnud nähagi, kui ta juba teisel pool aeda oli.
Mul, või õigemini minu vennal on koer. Tema nimi on William. Ma ei ole küll kindel, mille pärast see nimi talle (mu vennale) just meelepärane oli, aga paljud on mu koera ka Printsiks või Vilhemiks hüüdnud.
Jah, mul on lemmikloom koer. Ta on saanud oma nime, sest vanemad panid talle nime. Pole ühtegi lugu eriti meenutada, peale selle, et me pidime ise koera Belgiast ära tooma.
Mul on hamster, ta nimi on Peeter, aga… mina ei tea, kust tema nimi tuli. Mu ema lihtsalt arvas, et ta peaks olema Peeter ja ongi Peeter nüüd. Temaga pole eriti midagi juhtunud. Ta lihtsalt, elab enda puuris, magab, jookseb ratta sees või sööb. Igav loom.
On kass, kes teoreetiliselt on õe oma. Nime saanud lihtsalt õe mõttest, et see hea nimi. Viimastel aastatel pole kass millegi erilisega hakkama saanud, aga kui ta väike oli, siis tihti suutis ta igast väiksemast praost läbi ronida ja välja joosta.
Kaks papagoid on ja nende nimed on Tripu ja Nipu. Need kaks armsat lindu on saanud oma nime tänu minu emale. Kui ema nad ostis, siis kutsus ta neid kohe tripunipudeks ja otsustasime selle sõna pooleks teha ning mõlemale nime panna. Emase linnu nimi on siis Nipu ja isase nimi Tripu. Ükskord, kui lasin linnud puurist välja, siis nad lendasid ringi kuni ma tahtsin neid puuri tagasi panna. Kätte nad ennast võtta ei luba ja õlale nad ka eriti ei julge lennata ja siis ma hakkasin Nipuga rääkima, et mine koju tagasi. Ja minu üllatuseks ta lendas puuri peale ja vahtis seal ja siis ma ütlesin, et mine nüüd natukene paremale ja oledki kodus. See oli küll aeganõudev, kuid lõpuks ta ise niimoodi koju saigi. Tripu oli siis juba kodus, kui ma Niput tagasi saada üritasin.
Kodus on mul kaks kassi. Mirri ja Pipi. Mõlemad nimed on ema mõeldud ning ka teised olid sellega nõus. Nad on väga armsad, energilised ja toredad, kuid on ka aegade jooksul palju pättusi teinud.
Mul on kaks lemmiklooma: kass Pitty ja koer Maksimus ehk Max. Kassi nime ma ei tea, kuna olin nii väike, kui me ta saime. Ma olin siis kolme aastane, aga koera nimi tuli sellest, et ta oli väiksena selline hästi energiline ja selline pidi saama alati mida tahtis ja siis lihtsalt korraga lõi pähe Maksimus.
Mul on maal kiisu, kelle nimi on Mitsu. Kui ta alles saime ja nime hakkasime panema, siis panime selle näo järgi ja ema arvas, et ta on just Mitsu nägu. Temaga on nii palju lugusid. Ükskord kadus ta täiesti ära, me otsisime, kuid ei leidnud teda, aga siis kuulsime mitu korda naabri lakast kräunumist ja läksime siis vaatama ning seal ta oli. Kiisu oli üles roninud, kuid alla enam ei saanud. Ta oli nii hirmunud ja näljane ning peale seda käis mitu päeva koguaeg kellegi kannul ega julenud üksi jääda. Mu kiisu on selline, et talle meeldib käpp lillevaasi panna ja siis seda pärast limpsida. Ükskord juhtus minu sünnipäeva lillega nii, et ta näris selle pooleks (nelgid talle meeldivad, roosid mitte) ning ema pani siis lille ära, kuid hommikuks oli lill veelgi lühem, nii et kui mina sain lõpuks oma lille kätte, oli see kümne cm varrega.
Mul oli kass, kelle nimi oli Meffi, ise panin selle nime talle. Ja praegu on mul koer, kelle nimi on Iresse. Kass on roninud kunagi puu otsa, ja siis ta kartis sealt alla tulla, ning ma helistasin tuletõrjesse, et nad oma redeliga tuleks ja mu kassi alla tooks. Koeraga on selline lugu, et ta sõi kunagi kõik mu jalanõud ära, ja ma olin väga vihane.
Mul oli kaks lemmiklooma - koer ja kass. Nad surid eelmise aasta sügisel. Koera nimi oli Larri ja kassi nimi oli Mitsu. Ma ei tea kust nad omale nime said, sest Larri oli minust 3 kuud vanem ja Mitsul juba oli nimi, kui me ta saime. Nendega on juhtunud väga palju naljakaid lugusid ja seiku, kuid ma ei tahaks nendest rääkida, sest see on väga kurb meenutus.
Mul on koer, kes elab mu vanaema juures. Ta nime ütlesin ma puhtjuhuslikult Timbu ja see tal nimeks saigi. Temaga seoses tuleb alati meelde see, kuidas ta sind nähes kallistab, nagu päris inimene.
Minu lemmikloom on minu kallis kutsu Maribell, ta on chow-chow tõugu ja väga karvane. Temale oldi juba nimi pandud, kui meie ta enda juurde elama tõime. Kõigepealt elas ta vanaema juures, kuid kui nad enda majast korterisse tulid, saime meie ta endale.
Lemmikloomi on mul palju, aga neid kõiki kodus ma kahjuks või õnneks ei oma. Näiteks meeldivad mulle kaamelid ja kilpkonnad ja tegelikult on enamus loomi hästi toredad, aga kodus on hetkel kaks saksa lambakoera. Kuna neile pannakse nimi juba kennelis, siis jääb peremeestele mänguruumi kahjuks suhteliselt vähe, aga miskit ikka. Egerit kutsume hetkel Ekuks, sest see lihtsalt läks nii, aga teisele koerale, Magicule, mõtlesime hüüdnime suhteliselt kaua. Alguses kutsusime teda igatpidi, aga siis mina pakkusin, et võiks teda Mikuks kutsuda. Emme ütles, et see ei sobi tüdrukule ja siis sealt tuletasime Kiku ja see on väga suupärane nimi. Eku ja Kiku sobivad hästi kokku kah. Kiku on näiteks aiast oma neli korda vist juba plehku pannud selle aasta jooksul, mis ta meie juures on olnud, nii et närvirakke kulub tema peale tunduvalt rohkem. Muidu on naljakas see, et inimesed ei saa tihti aru, kumb on kumb, ehkki nende suurusevahe on ilmne. Lugusid võib rääkida mitmesuguseid, aga näiteks kui Kiku meie juurde tuli, ei kannatanud ta sugugi üksi koju jäämist ja tegi selle aja jooksul, mil kedagi kodus ei olnud, hästi palju pahandust. Näiteks hävitas ta ära peaaegu kõik potililled, sõi ära umbes pooled kardinad, lõhkus ära kõik nõud, mis sai ning ka telekas sai oma osa. Nüüd me ennetame seda targalt ja paneme ta iga kord kodust ära minnes puuri.
Minul on lemmikloom kass, ta nimi on Dollar. Vend pani talle sellise nime sellepärast, et ta vaatas palju kordi ühte multikat, kus oli palju sees sõna dollar ja kui venna käest küsiti, mis ta tahab sellele kassile nimeks panna, siis ta ütles, et Dollar. See kiisu on üks igavene mürgeldis, alati kui me kodust ära läheme, siis ta hüppab ja kargab, ta ajab liivakasti ümber, siis joogi- ja söögitopsi ümber ja lõhub kardinaid.