Minu peres on kass Pätu. Ta on süsimust Pärsia tõugu kass. Tegelikult tahtsime me talle nimeks Miku panna, aga otsustasime Pätu kasuks. Temasugusele paharetile just sobiv nimi. Tal on imelik komme, et kui keegi kööki läheb, jookseb tema kohe kaasa. Kes teab, äkki saab midagi head. Pätu on väga uhke ja ärahellitatud kass. Tema on nii peen, et isegi sink ja mõned konservid temale ei sobi. Kõige rohkem meeldib talle magada vannitoas kraanikausis. Imelik on veel see, et ta ei salli minu venda. Alati, kui minu vend temast mööda läheb, hakkab Pätu kohe kräunuma ja küünistab teda jalast.
Jah, mul on lemmikloom, miniküülik Niuksu. Me tegime kunagi koolis koll Kalli näidendit. Seal oli üks tegelane Niuksu. Muidugi aitas asjale kaasa see, et loomaarstijuures öeldi, et ta on 50% isane, 50% emane.
Mul on koer Jack ja kass Lucy. Jacki nimi oli paberites kirjas. Ta on spanjel. Lucy on tavaline kodukass, õues ta ei käi. Nime sai ta kummituse järgi, ma mängisin oma nõbule kummitus Lucyt. Kassiga seoses on naljakas lugu see, et kui kaminas tuli on magab ta selle ees ja vahetab iga poole minuti pärast oma poosi ja kui keegi teda katsuma läheb ei hakka tema nurruma nagu tavaline kass, vaid lööb hambad sisse.
Mul on koer Pontus ja jänes Nupsu. Pontus sai nime nii, et mina tahtsin talle nimeks panna kas Leedi või Lontu, aga need ei sobinud, sest mu koer on meessoost ja tal on kikkis kõrvad. Siis mõtlesin Lontuga kõige sarnasema nime Pontu. Jänes sai oma nime selle järgi, et ta on lihtsalt nii armas.
Mul oli papagoi, ta nimi oli Keša, a oli saanud sellise nime minu käest, lihtsalt ütlesin Keša ja ta tuli minu poole. Talle meeldis tantsida ja laulda, üks kord kui keegi ei teadnud, et meil on papagoi, siis tuli vanaema külla ja Keša hakkas laulma ja vanaema hakkas karjuma... me naersime täiega, aga vanaema ikka karjus.
Minu lemmikloom on minu kass Schumaher. Teda kutsutakse Šummiks. Ta on nüüd juba kahe ja poole aastane. Ta sai oma nime sellest rallisõitjast, kuna ta on umbes samasugust värvi nagu selle rallisõitja auto ehk punane. Selle nime peale tuli mu venna. See nimi tuli lihtsalt kuidagi lambist. Siis kui ta veel mingi paari kuune oli ja meil kodus remont veel pooleli oli, siis meil oli akna juures mingi pikk puust palk, mis ulatus laeni ja ta pidevalt ronis selle palgi otsast ülesse, siis hüppas ta kardina külge kinni, ta libistas end sealt alla... me pidime mingi neli korda kardinaid vahetama! See ongi minu arust kõige naljakam lugu minu kassist.