Mul ei ole lemmiklooma, aga mu vanaemal ja vanaisal on ja kuna suvel veedan palju aega seal, tean Bibi - nii on koerakese nimi, mille ta sai väikeste lutsukommide järgi - seiklustest nii mõndagi. Kui Bibi oli umbes poole aastane, jõi koer WC potist ja kukkus sinna sisse, olla sai ta seal u. 30 minutit, kui vanaisa koerakese päästis.
Mul on koer Miku ja kass Miisu. Miku nimesaamist ma ei tea, sest olin siis veel väike. Võiks ju arvata, et kümneaastane koer on elukogenud, aga tegelt on ta ikka hingelt nagu kutsikas. Ainus mänguasi, millega ta mängib, on väike roosa põrkepall. Aga minu kass on poolearuline. Tema oskab kõikidest asjadest mänguasju teha, õhust kuni digikani (fotoaparaat) välja. Sügisepoole, kui mu ema käib rohelise kootud mantliga, ronib kass selle abil nagini välja, siis proovib hakata alla tulema ja jääb kinni. Istub seal natuke ja hakkab kräunuma, kõik otsivad teda, siis leiame ja aitame ta alla. Kui keegi temaga ei mängi, kihutab ta ringi, jookseb peaga vastu ust ja läheb magama.
Mul on kodus kass Benedictus. Kuna ma armastan kasse, siis tahtsin ka mina endale kassi. Tol õhtul rääkisin emaga, et elul pole mõtet, kui mul pole enda kassi. Ema võttis seda kuulda ja kahe päeva pärast oligi meil kass majas. Nime sai ta sellest, et siis oli lugusid sellest paavst Benedictus teisest ja siis, et see on kuulus nimi, panigi õde talle sellise nime. Kuna elame väikeses korteris, ei saa me kassile pakkuda igasuguseid mängumaju jpm lõbustuseks. Tal on üks väike pall ja kui seda maast põrkega vastu ahju visata, teeb ta igasuguseid põnevaid vigureid õhus ja kui leidub vahel harva majas hiiri, tunneb ta nendest mõnu, et saab neid toas taga ajada ja käpaga õhku visata samal ajal, kui meie ronime nii kõrgele kui võimalik, sest vihkame ja kardame hiiri. Kassile meeldib hirmsasti lillevaasist lilli näksata ja neid voodisse tirida. Selline pätt mu kass ongi, aina teeb pahandust.
Mul on lemmikloom Barbo. Ta on saanud oma nime selle järgi, et õele meeldivad barbid ja ta hakkas teda kutsuma barbiks, aga vend ütles, et ärme pane koera nimeks Barbi, vaid paneme hoopis Barbo. Üks lugu mul temast on, et see oli vist mingil talvel, kui ta hakkas rõdult trepist alla minema, järsku ta libises ja läks alla hoopis tagumiku peal.
Jahh, mul on kodus kaks lemmiklooma, nimelt kaks kassi, ühe nimi on Poisu, oma nime sai ta tegelt filmist. Paljudes filmides öeldakse seda kellegi armsa kohta, nii sai ka tema. Teise kassi nimi on Tont, algul oli Liisu ja Pätt ka. Liisu panin mina ning hüüdsin teda mõnda aega nii, aga kuna ta oli kassipojana üleni must, siis hakkas ema teda Tondiks hüüdma. Pätt on/oli sellepärast, et igal võimalusel üritab laualt toitu varastada. Üks väga naljakas vaatepilt oli siis, kui Tont oli köögis laual ning pesi tagumikku :D:D Peaaegu iga õhtu nad müravad, jooksevad toast tuppa ja ajavad karju laiali.
Kunagi oli lemmikloom, enam pole. Sai ta nime kuskilt seebikast (kass). Istus suvel väljasppol aknalauda, elasime teisel korrusel, korteris akna all oli muruplats. Katusel olid tuvid, kass pidevalt jälgis neid ja tahtis kätte saada, aga ühel päeval hüppas ta tuvile järgi. Muidugi kass oli kukkumisest veidi loll, aga mina olin šokis.
Mul on oma koer, ta sai oma nime selle järgi, et ühes saates oli ühe tegelase nimi Patrick. Kätlin on mu klassiõde ja ma rääkisin vahetevahel oma koerast ja mu klassis käib üks poiss nimega Patrik. Kätlin arvas, et Patrik on mu poiss ja et me käime, aga siis ta sai teada, et mu koera nimi on Patrick.
Jah, mul on koerakutsikas, ta nimi on Fätti. Kui ma ta sain, siis ma viisin oma tuppa. Kui ma ta sülle võtsin, siis ta pissis mu peale nagu ma oleks mingi post.
Mul on kaks kodulooma, kass ja koer. Kassi sain alles eelmine aasta umbes novembri alguses. Läksin sõbrannaga jõe äärde pilte tegema ja jõudsime mingi vana kivist/betoonist hunniku juurde vms. Istusime seal ja jõime limonaadi, kui äkki nägin imepisikest kassipoega seal all, kohe loomulikult läksin tema poole ja tahtsin sülle võtta, aga ta jooksis sinna alla peitu. Umbes 15 min. proovisime teda sealt kätte saada, lõpuks õnnestuski, tema ema ega õdesid/vendi polnud seal. Ta mahtus isegi peopessa ära. Käisime ühe maja juures, mis oli ainuke selles piirkonnas, küsimas mehelt, et äkki too on tema oma, mees eitas. Läksin koju kassiga, näitasin emale. Kuna meil kassi polnud ja ta oli nii armas, siis ta oli nõus, isa oli 100% vastu, ta vihkab neid. Lõpuks sain nad nõusse ja kass on nüüd juba suurem ja täielik metslane, ta ronib mööda ribikardinaid üles, ja teeb misiganes hulle asju. Nimi on tal Mirru, kuna kahe silma vahel on M-täht nagu.
Mul on merisiga ja ta nimi on Bossu. Lihtsalt ta oli selline paksuke ja panimegi talle sellise nime. Ühe korra me sõitsime maale ja oli hästi külm, me arvasime, et tal tulevad seepärast hambad ära. Aga õnneks ei tulnud.
Hmm, praegu mul ei ole lemmiklooma, aga mõni aasta tagasi oli. Ta nimi oli Dsossy. Ma ei mäletagi, kust ta oma nime sai. Mäletan kui Dsossy käis naabri karjamaal lambaid ja lehmi hirmutamas. Seda oli nii tsill vaadata.
Mul on koer nimega Robi. Me mõtlesime algul panna Roberto, aga ta hakkas rohkem reageerima nimele Robi. Mõni suvi tagasi, kui ta oli mul kogu suve maal ja kassipoegadel kadus ema ära, hakkas ta neid kui oma poegi hoidma ja seetõttu elab ta nüüd maal.
Mul on neli lemmiklooma - küülik, rott, kass ja punakõrv-ilukilpkonn. Küüliku nimi on Sõõrik ja ta on saanud oma nime selle järgi, et tal on kummalgi pool nina kaks võrdset sõõri. Roti nimi on Sessu ja selle mõtlesin lihtsalt välja. Ka kassi nimi - Kiti - tuli peast. Kilpkonna nimi on Kilpsi ja see tuli sõnast "kilpkonn".
Mul on oma kiisu, pruunikate triipudega, ta nimi on Elfi. Kui ma ta sain, panin talle nimeks Elfriide, sest arvasin, et ta on emane, kuid pärast sain aru, et hoopis isane.